Floksipäevad Mädapea mõisas. Lasila- ja Rägavere mõisad.

Virumaa mõisad ja floksipäev        4.augustil, 2018.a.

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn. Mc Donalds’i parklast.
Mädapea mõis ja kollektsiooniaed. Täna peetakse III Rahvusvahelist Floksipäeva, kus esitletakse Eesti aednike uusi floksiseemikuid. Külalised naaberriikidest võtavad ka sõna. Mõisahoones toimuvale floksinäitusele on välja pandud üle 100 floksisordi, mille hulgast ka rahva lemmik valitakse. Ringkäik mõisahoones ja kollektsiooniaias. Avatud püsikute müügiplats ja romantilised kohvikud. Lõunasöök. Loeng ja kontsert. Kollektsiooniaia eesmärk on tutvustada lähemalt erinevaid taimi ja aretajaid, korraldada näitusi ja lillepäevi, teha koolitusi ja avaldada trükiseid. Samas teostatakse ka taimede vaatlusi kohanemisel Eesti kliimas, paljundatakse ja müüakse kollektsioonis olevat materjali. Mõisahoone külastus.  Mädapea mõis kuulus Kärkna kloostrile, kes müüs ta eravaldusesse 1425. aastal. Omanikuks saab Otto von Brackel. Mädapea mõis kuulus Rakvere kihelkonda. 18. sajandil esialgne küla hävis. 1920-dail rajati Mädapea uuesti asundusena, mis 1977. aastal nimetati külaks.
Sellest omapärasest nimest. Mädapea põlisküla esmamainiti  1241 kujul Metape, 1281 kujul Methepe, 1425 Mettapäh, 1545 kujul Mettempe, 1732 kujul Mettapä,1927 Mättapea ja sealt edasi MÄDAPEA. Heal lapsel mitu nime. Mädapea nimi võis lähtuda isikunimest. Ent sõna “mädapead” võib tähendada ka küpseid maasikaid või rabamurakaid. Nime hilisemates kirjapanekutes on täheldatud sõna “mätas” mõju. 1845 -1850 ehitati tollase omaniku , Ludwig von Wendrichi poolt viimane , ühekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone. Kahe korruse kõrgusel keskrisaliididel on kolmnurkfrontoon, kuid alakorrusel on juba neorenessanslikud kaaraknad. Mädapea mõisa kalmistu rajati 1872.aastal mõisa tollase omaniku von Wendrichi poolt ja sinna on maetud üks suguvõsa liikmetest. Kalmistu asub tiigisaarel, mis ei kuulu mõisale ja seda kasutatakse koos grillikojaga vabaaja veetmiseks uute omanike poolt. Ka mõisahoovis olev ajalooline kabel, mis samasse ehitusperioodi kuulub, erastati eraisikute poolt, kelle sõnul hakatakse seal turismi arendama. Mõisahoovis on säilinud vana kaevumaja, ait, mille ehitusaasta jääb 18. sajandisse ja tallikuur, mis rohkem tavalise talli/kuuri sarnane oli.
Lasila mõisat on esmamainitud 1537. a  17. saj eraldus mõis Vohnja mõisast ja 18. saj keskpaigast alates kuulus Baeridele. Siin veetis oma lapsepõlvest 7 aastat lastetu lelle juures tulevane tuntud loodusteadlane Karl Ernst von Baer .1836. a ostis mõisa kapten parun Eduard Unger-Stenberg. 1862.a, Rudolf Unger-Stenbergi ajal valmis historistlik tellistest peahoone, mille muudab omapäraseks äärmine liigendatus ning renessansi ja gootika elementide kasutamine. Hoone mõlemal tiival paiknevad kaunid tornid. Parim vaade hoonele on üle tiigi. Majas on säilinud kaunite ornamentidega laemaalingud.
1912 ostis mõisa Ernst Leo von Renteln. Tema oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Mõisaansambli juurde kuulub suur park, mille ovaalse tiigi äärde 1976. aastal asetati akadeemik K. E. von Baeri mälestuskivi. Ekskursioon mõisas ja kontsert.
Kool asus mõisahoonesse 1922.aastal, 1973 kool suleti ja hoones alustas tööd “Energia” kolhoosi osakonna keskus.1986 alustas siin uuesti  Lasila Põhikool. Algklassidele ehitati 2012.a. uus hoone. Lasila mõisatornis saab nüüd tutvuda nii Baeri elu ja tööga kui vaadelda torni pööningult linde.
 Rägavere mõis  (saksa k Raggafer) eraldati naabruses asuvast Mõdriku mõisast 1540. aastal. Tänane Rägavere mõisaproua on lubanud meid vastu võtta.  Mõisa esimene omanik oli Dietrich Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Alates 1860test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Dehn.  Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1770-80tel aastatel von Kaulbarside ajal. 19. sajandi lõpul pikendati hoonet vasakpoolsest otsast. Hoone on ainulaadne rikkalike baroksete stukkinterjööride poolest, mis on restaureeritud esimest korda koos hoonega 1970tel aastatel. Lahemaa rahvuspargi keskuseks taastatud Palmse mõisa kõrval oli Rägavere teine mõisahoone, mis Eestis peale Teist maailmasõda kompleksselt restaureeriti. Sellega sai hakkama tollane Vilde nimeline kolhoos esimehe Erich Erilti eestvõtmisel. Alates 1999. aastast on mõis eraomanduses ning sellejärgselt teistkordselt restaureeritud, mille käigus lammutati muuhulgas ka mõisahoovi 1960tel aastatel püstitatud kolhoosiaegne korterelamu. Kuuleme ja saame näha, mille põnevaga täna seal mõisas tegeletakse.

Reisi hind  38 eurot sisaldab bussisõidu, reisisaatja teenuse, Mädapea floksipäeva pääsme ja lõuna
Lisatasu eest Lasila- ja Rägavere mõisa külastused (4€ tava ja 3€ soodus)

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666 estreisid@neti.ee
                                                    Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee
                                                    www.estreisid.ee

Saada päring siit!

 

EST-REISID OÜ krediidireiting