Floksipäevad Mädapea mõisas. Mõdriku- ja Rägavere mõisad.

Virumaa mõisad ja floksipäev        4.augustil, 2018.a.

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn. Mc Donalds’i parklast.
Mädapea mõis ja kollektsiooniaed. Täna peetakse III Rahvusvahelist Floksipäeva, kus esitletakse Eesti aednike uusi floksiseemikuid. Külalised naaberriikidest võtavad ka sõna. Mõisahoones toimuvale floksinäitusele on välja pandud üle 100 floksisordi, mille hulgast ka rahva lemmik valitakse. Ringkäik mõisahoones ja kollektsiooniaias. Avatud püsikute müügiplats ja romantilised kohvikud. Lõunasöök. Kollektsiooniaia eesmärk on tutvustada lähemalt erinevaid taimi ja aretajaid, korraldada näitusi ja lillepäevi, teha koolitusi ja avaldada trükiseid. Samas teostatakse ka taimede vaatlusi kohanemisel Eesti kliimas, paljundatakse ja müüakse kollektsioonis olevat materjali. Mõisahoone külastus.  Mädapea mõis kuulus Kärkna kloostrile, kes müüs ta eravaldusesse 1425. aastal. Omanikuks saab Otto von Brackel. Mädapea mõis kuulus Rakvere kihelkonda. 18. sajandil esialgne küla hävis. 1920-dail rajati Mädapea uuesti asundusena, mis 1977. aastal nimetati külaks.
Sellest omapärasest nimest. Mädapea põlisküla esmamainiti  1241 kujul Metape, 1281 kujul Methepe, 1425 Mettapäh, 1545 kujul Mettempe, 1732 kujul Mettapä,1927 Mättapea ja sealt edasi MÄDAPEA. Heal lapsel mitu nime. Mädapea nimi võis lähtuda isikunimest. Ent sõna “mädapead” võib tähendada ka küpseid maasikaid või rabamurakaid. Nime hilisemates kirjapanekutes on täheldatud sõna “mätas” mõju. 1845 -1850 ehitati tollase omaniku , Ludwig von Wendrichi poolt viimane , ühekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone. Kahe korruse kõrgusel keskrisaliididel on kolmnurkfrontoon, kuid alakorrusel on juba neorenessanslikud kaaraknad. Mädapea mõisa kalmistu rajati 1872.aastal mõisa tollase omaniku von Wendrichi poolt ja sinna on maetud üks suguvõsa liikmetest. Kalmistu asub tiigisaarel, mis ei kuulu mõisale ja seda kasutatakse koos grillikojaga vabaaja veetmiseks uute omanike poolt. Ka mõisahoovis olev ajalooline kabel, mis samasse ehitusperioodi kuulub, erastati eraisikute poolt, kelle sõnul hakatakse seal turismi arendama. Mõisahoovis on säilinud vana kaevumaja, ait, mille ehitusaasta jääb 18. sajandisse ja tallikuur, mis rohkem tavalise talli/kuuri sarnane oli.
Mõdriku mõisas käime sees. Mõisa on esmakordselt mainitud 1470, mil see kuulus Brackelite suguvõsale, kelle ajal võis mõisa keskuseks olla väike vasallilinnus. 17. sajandil läks mõis Stackelbergide valdusse, ning 1770. aastatel Kaulbarsidele (Hermann Wilhelm von Kaulbars). 1894 omandasid mõisa Dehnid. Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Georg von Dehn. Künka otsas asuv kahekorruseline peahoone on valminud mitmes järgus. Hoone vanimaks osaks on ümartorn ja sellega piirnev majaosa, mis võib olla ehitatud keskaegse vasallilinnuse müüridele. 1780. aastatel sai ümartorniga piirduv idatiib oma barokse kujunduse. Läänetiib rajati mõnevõrra hiljem. Maja tiivad on omavahel ühenduses ainult teise korruse kaudu. 1927. aastal alustas mõisa peahoones tööd aia- ja majapidamiskool, millest tänaseks on saanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. Säilinud ka mitmeid mõisa majandushooneid. Mõdriku mõisaga on seotud ka kuulus Baltisaksa mõisik Carl Timoleon von Neff, kes 1838. aastal abiellus Mõdriku mõisapreili Luise Auguste von Kaulbarsiga. C. T. von Neff ehitas endale uhke peahoone Muugale, mida külastame teisel reisil. Mõisahoone lähedal, kõrge künka otsas paikneb 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestuseks püstitatud ausammas.
 Rägavere mõis  (saksa k Raggafer) eraldati naabruses asuvast Mõdriku mõisast 1540. aastal. Tänane Rägavere mõisaproua on lubanud meid vastu võtta.  Mõisa esimene omanik oli Dietrich Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Alates 1860test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Dehn.  Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1770-80tel aastatel von Kaulbarside ajal. 19. sajandi lõpul pikendati hoonet vasakpoolsest otsast. Hoone on ainulaadne rikkalike baroksete stukkinterjööride poolest, mis on restaureeritud esimest korda koos hoonega 1970tel aastatel. Lahemaa rahvuspargi keskuseks taastatud Palmse mõisa kõrval oli Rägavere teine mõisahoone, mis Eestis peale Teist maailmasõda kompleksselt restaureeriti. Sellega sai hakkama tollane Vilde nimeline kolhoos esimehe Erich Erilti eestvõtmisel. Alates 1999. aastast on mõis eraomanduses ning sellejärgselt teistkordselt restaureeritud, mille käigus lammutati muuhulgas ka mõisahoovi 1960tel aastatel püstitatud kolhoosiaegne korterelamu. Kuuleme ja saame näha, mille põnevaga täna seal mõisas tegeletakse.

Reisi hind  38 eurot sisaldab bussisõidu, reisisaatja teenuse, Mädapea floksipäeva pääsme ja lõuna
Lisatasu eest Mõdriku ja Rägavere mõisa külastused

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666 estreisid@neti.ee
                                                    Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee
                                                    www.estreisid.ee

Saada päring siit!

 

EST-REISID OÜ krediidireiting