Harjumaa mõisad 3. ja Paldiski linn

                 Harjumaa mõisad ja Paldiski linn 21.mail, 2017.a.

Tartust väljasõit kell 7:30 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast.
Ravila mõisal on väärikas ajalugu. Mõisa mainiti esimest korda juba 1469. aastal. Praegusel kujul taastati peahoone pärast 1905. A. põlengut. 1960. a. tegutses Ravila mõisas hooldekodu. 2013.a. koliti hooldekodu elanikud ümber ja mõis pandi enampakkumise korras müüki. Juuli kuust on mõis erakätes ja omanik Uno Silberg, kes tunneb mõisa elu-olu läbi ja lõhki ja on teinud palju tööd mõisa korrastamisel. Eriti mõjuv on peahoone tagaküljelt. Maja ehteks on elegantne graniittrepp ja ballisaal. Hea mulje jätab ka mõisapark. Maad on siin umbes 11 hektarit, hoones aga ruume kokku üle 160. Vaatame neist mõndagi.
Kose-Uuemõisa mõis. Kose-Uuemõisa mõis on üks vanemaid mõisu Eestis, kirjalikult esmakordselt mainitud 1340. aastal Nova Curia nime all. Mõis hävitati Liivi sõja ajal vene vägede poolt. Kose-Uuemõisa mõis on kuulunud alates 15. sajandist erinevatele omanikele. 17. sajandil läks mõis kaheks sajandiks Tiesenhausenite valdusesse. 1834. a. müüsid Tiesenhausenid mõisa Wilhelm Von Straelbornile ja see omakorda 1850. aastal Natalie-Caroline Uexküllile, neiupõlvenimega Harder, kes oli Peterburi pankuri tütar. Uexküllide ajal ehitati Kose-Uuemõisa mõisahäärber välja tänapäevasel kujul. 1905. aastal läks umbes 100-liikmeline jõuk  mõisa rüüstama. Purustati viinaköögi seadmed, käidi läbi kõik häärberi ruumid ja mööbel peksti puruks. Seejärel süüdati heinaküün ja härrastemaja. Viimane õnnestus teenijatel kustutada. 1943. aastast on mõisahoone koos pargiga Kosejõe Kooli valduses. Möödunud sajandil rajatud Kose-Uuemõisa pargis kasvab üle 80 puu- ja põõsaliigi ning park on koduks ligi sajale linnuliigile. Rahvapärimuse järgi olevat tiik kaevatud ühe ööga mõisahärra käsul prouale sünnipäevaks.
Laitse loss. Elas kord kuningas koos kolme pojaga kaugel maal, mitme mäe ja mere taga. Ühek päeval, kui kuningapojad olid suureks kasvanud, saatis kuningas nad suurde ilma elutarkust koguma. Läksid pojad igaüks ise suunas. Vanem õppis tapluse saladusi draakonite maal, keskmine jäi Lapi nõia juurde õpipoisiks ja noorem rändas üle maade ja mägede, hing ei andnud rahu. Käis Nuustakul ja Revelis, tagasiteel jäi keerdus kadaka lähedale magama. Ärkas öösel üles, nägi imeilusat tähistaevast ning otsustas: siia ma jään, siin on unistamiseks kõige õigem paik.
Laskis kuningapoeg sinnasamma endale lossi ehitada. Ja mitte lihtsalt lossi, vaid rüütlilossi, sellise nagu suures ilmas. Kohanimeks sai Laitse ja lossis on kõik teretulnud:teelised, kaupmehed, käsitöölised ja linnavurled. Kõigile jätkus süüa-juua, kes väga ära väsinud, sai ka sõba silmale lasta.
Aeg möödus, vahepeal toimusid suured üleujutused, suured segadused ja sõjad käisid üle maa, valitsejad vahetusid, kuningapoeg oli ammu manala tele läinud, Laitse Lossis hakkasid tasapisi kivid seinast kukkuma, palk kõdunema. Siis juhtus lossis mööda minema õuenarr koos ustava prouaga, kaks armunut, kes ostsisid kohta unistamiseks ja seda kohta nähes otsustasid nad paigaliseks hakata.
Uue pererahva, Marju ja Sulo Muldia käe alla hakkas lossi väljanägemini tasapisi taastuma. Ja jälle on lossis kõik teretulnud! Meil on ekskursioon koos kohvipausiga.
Laitse Graniitvilla. Kui me juba siinkandis oleme, vaatame, mis on saanud Laise Graniitvillast. Äripäev kirjutab 02.04.2015.a. , et 31. märtsil pandi sundmüüki skulptor Tauno Kangro omanduses olev Laitse Graniitvilla. Selle alghinnaks on 613 550 eurot. Põhjuseks on see, et Kangro jäi võlgu ühele tuntud ning laia joonega ärimehele. Kes tahab lugu teada, saab ajalehest lugeda. Vahepeal on kõiksugu kohtuveskid jahvatanud, kellele õigus või mitte ja nii ei tea meiegi, mis seis meid 2017.a. mais ees ootab. Laitse graniitvillat on teleekraanilt näinud iga eestlane. Just sinna koonduvad telesarjas “Laula mu laulu” Eesti moosekandid, et esitada üksteise laule, valada paar pisarat ning üksteist kiita. Kui me sisse ei saa, siis aia tagant saame ikka vaadata.

 

See koduaed Kloogaranna mändide all jahmatab. Oma avaruse, mastaapsuse, läbimõeldusega. Pererahva jutu järgi on nad natuke üle 10 aasta tagasi hakanud oma aeda rajama, kui hakkasid maja ehitama. „Esialgne plaan oli siia jätta palju looduslikku – kõrrelised, kadakad, rannamännid. Siis sai aga poodi mindud, ostetud mõned värvilised püsikud ja… Nii ta läks!” räägib perenaine.
Nüüd kasvab 6500 ruutmeetril 275 eri nimetust puid ja põõsaid, lisaks loomulikult lilled. Ainuüksi rodosid on poolsada erinevat nimetust, sinilillesorte kogunisti neli – tavalised, helesinised, valged ja roosad. Sama palju on ka avarat tiiki – või pisikest järvekest? – kaunistavaid vesiroosisorte. Tiigi keskel asuval päikeselisel saarel on aga juba küpsenud maasikad, ümbritsetuna siniselt õitsvast liivateest.
Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn. Paldiski suurimaid vaatamisväärsusi on pankrannik. Suursugune klindiastang ja sellelt avanevad vaated meelitavad linnaelanikke jalutama ning rändureid uudistama. Pankranniku serval ja all liikujatel tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik – paekaldal on sageli ohtlikke varinguid. Lõuna.
Amandus Adamson ostis Paldiskisse krundi elumaja ja suveateljee ehituseks 1896. aastal ning asus sinna koheselt atejeehoonet rajama. Ants Laikmaa mälestuste kohaselt võttis Adamson ka ise maja ehitus-töödest osa. Suveateljee valmis 1899. aastal. Amandus Adamson kasutas ateljeed algselt tõenäoliselt suvekuudel pisemate kujude modelleerimise, maalimise ja suvituspaigana aga kolis perega jäädavalt Paldiskisse 1918. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka kahekorruseline elumaja. Kujur suri oma kodus Paldiskis 1929. aastal, kuid tema pere jäi sinna edasi elama. Pärast II maailmasõda kasutas perekond suveateljeed eluhoonena, sest elumaja põletati sõjaväelaste poolt 1944. aastal maha. Maja  ateljeeruumis püüti 1960-70. aastatel  käivitada Amandus Adamsoni muuseumituba. Amandus Adamsoni tütar Corinna elas hoones 1981. aastani.  2005. aastal kinkis Amandus Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson maja Eesti riigile ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal – Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Euroopa Liidu toel restaureeritud maja on muuseumina külastajatele avatud alates 13. novembrist 2010. Meie tutvume majaga (külastus lisatasu eest).

Kirjapandud kohad pole külastusjärjekorras.

Päev hakkab lõppema ja meil ees pikk kodutee. Nähtud ja kuuldud on palju huvitavat.

Reisitingimused www.estreisid.ee

 

Reisi hind: 35 eurot kuni 28.02.2017
38 eurot al. 01.03.2017
Hinnas sees: bussisõit, giiditeenus teepeal, lõuna ja kohvipaus Laitses
Lisatasu eest: külastuskohtade tasud korjame bussis (pensionärid 15€ ja täisk. 17,50)

Reisikorraldaja: EST – Reisid OÜ   Raatuse 20 Tartu tel. 7441666   estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Saada päring siit!

 

 

EST-REISID OÜ krediidireiting