Hiiumaa suvine ringreis 23.-24.7.2018

                                               Hiiumaa   23.-24.7.2018

 1.päev. Väljasõit Tartust 6.00. Väljasõidu kellaajad võivad muutuda, kuu enne väljasõitu üle kontrollida! Praamisõit Rohuküla – Heltermaa 1h 15 min. Praam väljub kell 10.00. Saabumine Hiiumaale. Pühalepa kirik (kohalik giid,tasuline külastus). Ehkki tegu on Hiiumaa vanima kivikirikuga, ei lase praegune 18.-19. sajandist pärit välisilme seda esma-pilgul aimata. Aga just 1255. aasta paiku hakkas Saksa ordu siia endise puukiriku asemele kivist pühakoda ehitama. Esialgu tornita, kuid kaunilt võlvitud kivikirik sai valmis alles 14. sajandil. Kooriruumi seinal on säilinud üks pühitsemisristidest. Tegu oli üsna tavalise kindlus-kirikuga. Hoolimata ehitise suursugususest, olnud pühakoja uks nii madal, et hiidlaste vägilane Leiger pidanud sinna käpuli kui koerakuuti sisse pugema. Seepärast Leiger kirikus ei käinudki. Suuremõisa (pääse, kohalik giid). Loss on muidugi hellitusnimi saare suurimale ja uhkeimale mõisahoonele. Mitte ainult legendid ei muuda seda paika põnevaks, vaid ka tõsielulood. Mõisa kohta liigub igasuguseid salapäraseid jutte. Enne seda mõisat oli kusagil siin-samas Pühalepa ehk Hallika mõisakompleks, mis juba 17. sajandil kuulus De la Gardie’de perele. Mõisa vägevusest andis tunnistust seegi, et aastast 1633 hakati seda paika Grossenhofiks ehk Suuremõisaks kutsuma. Mõisal oli juba siis palju kõrvalhooneid ning uskumatult suur puuviljaaed. Praeguse mõisahoone laskis 18. sajandi keskel ehitada krahvinna Ebba Margaretha Stenbock (1704-1775), Jacob De la Gardie (1583-1652) otsene järletulija, pojapoja tütar. See leskproua, kes oma kümmekonna lapsega Hiiumaale elama asus, võitles Vene tsaaririigi käest tagasi oma esivanemate õigused, õigemini maad. Krahvinna viimseks puhkepaigakski on hauakabel Pühalepa kiriku juures kalmistul. Saare ainuke linn Kärdla,  kui väike rootslaste küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest – rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha- ning perekonnanimed. Kärdla enda nimi tuleb samuti rootsi keelest ja tähendab tõlkes soist, märga orgu. Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla muuseum ja võrratu giid (pääse). Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa.  Kassari muuseum ja Aino Kalda majamuuseum (kohalik giid, pääse) ja iga pink räägib oma loo… Ott Arder.   Sääretirp. Leiger, kes oli kunagi Saaremaalt Hiiumaale elama asunud, oli kuulus ka oma mõnusa sauna ja suurte kapsaste poolest. Just nende asjade pärast käis tema sugulane Suur Tõll sageli Hiiumaal Leigril külas. Nagu teada, ei meeldinud talle aga sugugi jalgu märjaks teha, mispeale Leiger otsustas poegadega kahe saare vahele silla ehitada. Mõeldud – tehtud. Veeti hulganisti kive kokku, päris pikk vall sai valmis, kuid Saaremaani ei jõutud. Mis sundis töid lõpetama, pole päris täpselt teada, kuid karta on, et küllap see üks väike erimeelsus vägilaste vahel oli. Silla algus on aga tänini olemas – imekaunis Sääretirp. Kaunim tee poolsaare lõppu jõudmiseks on seljandikul looklev jalgrada. Seal lõpus on aga nagu laulusalmis: “Vanasti kui maailm loodi, lõi ka jumal Hiiumaa …”  Hiiu Õlle Lugu. Jutustuse näol, mille kestuseks 15-20 minutit ja sisaldab õlle mekkimist ja kohalikke snäkke.Majutus  hotellis (2-kohal. mug. tubades). 

2.päev. Hommikusöök.   Kõpu tuletorn (soovijatele pääse lisatasu eest). Nagu valgeis rõivais matsakavõitu maanaine, punane palmik peas ja silm säramas, seisab mäe otsas iidne Kõpu tuletorn. Eks 6 000 tonni kive ja 36 meetrit kõrgust räägi iseenda eest.Tuletorni eelajalugu algas rohkem kui 500 aastat tagasi, mil tõhusat maamärki vajas ennekõike Hansa Liit, mille kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel.
Külastame Luidja ranniku laulvaid liiva-luiteid, kus tormise ilmaga võib kuulda Näkimadalatel pesitseva merekoera hirmsat ulgumist. Reigi kirik (kohalik giid, tasuline külastus).Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon, milles peaaegu kõik tööd kõnelevad pikemat lugu kui kirik ise ja juhatavad meid tuntud piiblitemaatika kaudu Euroopa kunstitraditsioonide juurde. Kuidas need tööd kõik kaugesse Reigi kirikusse sattusid, pole päris täpselt teada, kuid osa neist on arvatavalt kinkinud eluga pääsenud merehädalised, teine osa aga kajastab omaaegsete maa-omanike maitset või võimalusi. Aastaid oli Ristimäe kohta käibel üks lugu, mis rääkis kahest pulmaseltskonnast. See jutustas aegadest, mil veel naaberkihelkonnast pruute “tõmmati” ja pulmas mõõgavõitlusi peeti. Kojusõidul kohtusid kaks seltskonda, ühes eesti-, teises rootsikeelne noorpaar. Kitsas tee ei lasknud neil takistusteta teekonda jätkata, mistõttu puhkes tüli. Tapluse käigus sai ühest paarist surma peig, teisest pruut. Ellujäänud abiellunud hiljem ja elanud õnnelikult koos elu lõpuni. Just ühtede mälestuseks ja teiste ning ka omaenese õnne nimel on paslik siia üks väike kohalikust materjalist rist teha. Loodus pakub palju võimalusi, kuid loodusele haiget tegemine ei ole õigustatud. Enne veel, kui saame praami peale minna, külastame sadamas Käsitöömaja ja loodame, et peale väga erinevate meenete, leiame sealt ka väikse kohvijoomise koha. Olenevalt sõidu-graafikust, 14:30 hakkame tagasi mandri peale sõitma. Siis otse koju. Läbi sai üks „meretagune“ reis.
Reisiprogrammis võib ette tulla muudatusi külastatavate kohtade osas, olenevalt kohalikest oludest.

Hind: 94 eurot kuni 65a.  
         89 eurot  65+a.

 Hind sees: bussisõit, bussi ülevedu, reisisaatja teenus, laevapiletid, 1 ööbimine hotellis, 1 hommikusöök ja Õllelugu

 Lisatasu eest pääsmed (12€ täisk., 10€ pensionärid) v.a. Kõpu tuletorn.

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Raatuse 20 Tartu     tel. 744 1666, estreisid@neti.ee

Saada päring siit!

 

 

EST-REISID OÜ krediidireiting