Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast.
Meie teejuhiks on Ründo Mülts, magistrigraadiga ajaloolane,  eesti koduloo (mõisa)-uurija ja muuseumiomanik.
Teel olles külastame Jõgevamaa ühte paremini säilinud mõisakompleksi, mis asub Pajusis. Lembit Paali eestvõttel on korda saanud üks selle kompleksi põnevamaid hooneid — muinsuskaitse all olev ait-kuivati. Vähem kui aasta tagasi, kui hoone avati, oli vaatamist ja ahhetamist kõvasti, sest arukust, meisterlikkust ja ilumeelt on olnud nii hoone kunagistel ehitajatel kui ka nüüdsetel restaureerijatel. “OÜ Paalakalda eesotsas Lembit Paaliga on suisa uskumatu asjaga hakkama saanud,” tõdes Pajusi vallavanem Reet Alev. “ Üks väärtuslik hoone korda tehtud ja sellele hing sisse puhutud ning küla tänu sellele tükk maad kaunimaks saanud.” Külastame ka Lembitu vanavarakogu, kus  muuseum on loodud vanasse Loopre-Lepiku taluaita. Mitu tuba on sisustatud vanade mööbliesemete, tööriistade ning tarbeesemetega. Lisaks aidale on hulgaliselt vanu masinaid ja tööriistu eksponeeritud ka välitingimustes.
Rutikvere mõis (saksa k Ruttigfer) pärineb keskajast, esmateated mõisa olemasolust pärinevad 1514. aastast. Alates 1660test aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Pistohlkorside aadliperekonna omanduses. Võõrandamisjärgselt paiknes mõisahoones kohalik kool. Peale 1954. aasta tulekahju on hoone varemeis, sellest on säilinud vaid müürid. Mõisahoone varemed on eravalduses, 2004. aastal on müüre osaliselt lammutatud.  Hävinud on ka suur osa kõrvalhooneid. Mõisasüdamest 3 kilomeetri kaugusel idas Kütimäel paikneb mõisaomanike von Pistohlkorside perekonnakalmistu arvukate kaunite ristide ning neogooti stiilis matusekabeliga. Ka kalmistu värav on kujundatud kaunis neogooti stiilis.
Jäägi talu. Kohapeal saame teada, millega see seotud on.
Müüsleri mõis ja Vabadusõja teemapark. Kust tuleb see vahva nimi Müüsleri? Vanasti sõja ajal olevat üks kindral müünud ühe sõjaleeri vaenlase kätte. Sellest tuli nimi „müüs leeri” – Müüsleri. (Järvamaa kohapärimus).
Legendid legendideks, aga ilmselt nad kaudselt mõjutavad ka ajalugu. Tänapäeva Müüsleris on tähtsaimaks kohaks Vabadussõja mälestusmärk kunagisel lahinguväljal. 5. jaanuaril 1919 toimus siin äsja formeeritud Järvamaa Kaitsepataljoni ja Eesti Kaitse Liidu salga lahing pealetungiva vaenlasega. Lahing võideti ning Paide jäi vallutamata. Müüki seekord ei toimunud!
Vanad mõisa kõrvalhooned, endine hobusetall ja sepikoda on rekonstrueeritud ning neid kasutab Müüsleri Saare Selts. Kunagises hobusetallis on aga avatud suurejooneline näitus Vabadussõjast ja on võimalus vaadata filme.
Lõuna Koeru kõrtsis Janune Kägu.
Aruküla mõis (saksa k Arroküll) tekkis 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisana. 1766. aastal omandas mõisa Karl Gustav von Baranoff, kelle aadliperekonna kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni.  Mõisa peahoone ehitati 1820tel aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku lisati hoone keskosale puidust teine korrus, mis muutis oluliselt hoone väliskuju. 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1978. aastani, mil valmis uus koolimaja. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool, kus asub lasteaed kui ka põhikool, kokku natuke üle saja lapse ja 25 õpetaja. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Säilinud on mitmeid mõisa kõrvalhooneid, sh aida- ja tallihooned (osalt ümber ehitatud).
Esimesed teated Ervita mõisast (saksa k Erwita) pärinevad 1663. aastast. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Hermann von Wrede. Mõisa pikk peahoone on otstest ühekorruseline, keskelt aga kahekorruseline. Kahekorruselist osa kaunistab nelja sambaga astmikfrontooniga portikus. Hoone on ehitatud 19. sajandi alguspoolel arvatavasti vanemate ehitiste põhjal. Peahoone läheduses asub varaklassitistsliku dekooriga ait. Kaasajal on mõis eravalduses ning on alustatud selle renoveerimistöödega. Saame sisse piiluda. Mõni aasta tagasi oleks olnud raske uskuda, et keegi hakkaks veel Ervital keset põldu seisvale vana tuuleveski kehandile ja kunagise möldrimaja võssa kasvanud müürijäänustele elu sisse puhuma.
Ometi võttis Ervita mõisa omanik ja ettevõtja Jarkko Arhilahti paari aasta eest ulatusliku taastamistöö käsile. Restaureeritud veski töötab ja veskis on võimalik jahu jahvatada.

Väinjärve mõis
Väinjärve mõis on rajatud 17. sajandil. Esinduslik härrastemaja ehitati 19. sajandi kolmandal veerandil. Kahekorruselise kivihoone liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn tagavad kõigi fassaadide eri ilme. Eksterjööri neorenessanss-stiilis kujundust toetab fassaadi dekoor: massiivne eenduv karniis, laiad ristikaga nurgaliseenid. Portaali kohal on
v. Baranoffide vapp.  Anfilaadne ruumijaotus on kombineeritud keskkoridoriga. Sisekujundus on tagasihoidlik.  Oluline koht ansambli planeeringus on terrassidena kujutatud pargil hoonestuse ja Väinjärve vahel. Park on vabakujunduslik. Pargi teeb omapäraseks selle paiknemine Väinjärve kaldal. Mõisas on teeninud toatüdrukuna Eduard Vilde ema Leenu Rüüter, toapoisina aga Pugatšovi ülestõusu ühe mahasurujana tuntuks saanud ratsaväekindral Ivan Michelson. Hoones asus mõnda aega Väinjärve algkool. Praegu on hoone eravalduses ja remondi ootel.
Väinjärve mõisa juurde peidetud varandus. Väinjärve mõisa rohuaeda nelja puu vahele olevat peidetud sõja ajal suur varandus. Missugune see oli ja kelle poolt peidetud, ei teatud kõnelda. Varsti pärast selle jutu kuulmist läksin ühel sügishommikul vara endise valitsejamaja lähedalt jalgrada mööda järve poole. Leidsingi, et varanduseotsijad on öösel jalgraja kohale nelja puu vahele kaevanud sügava augu.

/Mari-Ann Remmel “Arad veed ja salateed” Järvamaa kohapärimusi. Tartu 2004/
Reisi hind:  29 eurot  sissemaksuga kuni  29.02.16
31 eurot  al. 01.03.16
Hinnas sees:  bussisõit, külastatavate- ja teepealsete kohtade ajalooline tutvustus ja lõuna

Lisatasu eest: pääsmed  6 eurot korjame bussis

Reisikorraldaja: Est –Reisid  Raatuse 20 Tartu tel. 7441666  estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Saatke palun oma tellimus alloleva vormi kaudu:

[contact-form-7 id=”1435″ title=”Kontaktivorm 1″]