Kehtna-, Väätsa- ja Kirna mõis. Ringhäälingu- ja Rattamuuseum

Järvamaa mõisad 7.  ja  2R muuseumid   10.juunil, 2017.a.

Tartust väljasõit kell 8:15 Turu tn. McDonalds’i ja Circule K (end.Statoili) vahelisest parklast.

Türi Ringhäälingumuuseum. Kuuleme ringhäälingu ja raadiotööstuse ajaloost, samuti  Felix Moori reportaaži 1920. aastate “kõvasträäkijaga” ja raadiot 1953.a valmistatud vastuvõtjaga, käivitame mürageneraatori ehk segaja, proovime spordireporteri tööd, võrdleme Nipkowi kettaga kaugenägemise aparaadi ja postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN  pilti. Soovi korral on giidituuri käigus võimalik salvestada lühikuuldemäng. Tegelikult on seal ka tehnika-kaugel inimesel palju huvitavat vaadata.  Abiks on kohalik giid.
Kehtna mõis. Oleme sealt mitmeid kordi mööda sõitnud ja teadnud, et sisse me ei saa aga seekord on teisiti. Meid oodatakse. Kehtna mõisa kohta on teateid juba 1470. aastast. Kunagiste mõisaomanike reas on kõige kuulsamad nimed Rootsi väejuht Pontus de la Gardie (1520–1585) ja Keila-Joale lossi ehitanud krahv Alexander Bencendorff (1781–1844). 1874. aastal oli Kehtna juba Rapla kihelkonna suuremaid mõisu. Konstantin von Bencendorfi lesk müüs valduse siis maanõunik Otto von Lilienfeldile (1840–1910).Tema tellimusel sai varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja 1880. aastail moodsa neorenessansliku ilme: seda rõhutasid teise korruse kaaraknad ja madal, räästabalustraadiga katus. Toapoisiks Rummu Jüri. Rummu Jüri legendi teame kas mängufilmist või operetist. Kodu-uurija Paul Rahno kogutud andmeil sündis rahvasuus Rummu Jüriks kutsutud Jüri Rummo 1856. aastal Jaan ja Anu Rummo esimese lapsena Nadalama külas Räägu saunas. Noorukina olnud ta Kehtna mõisas toapoisiks ja õppinud isegi pisut saksa keelt. Kord varastanud ta sealt haige isa jaoks kas tüki liha või pudeli veini ja saanud härra käsul tallis kõva keretäie. Kehtna mõisas on alates 1925. aastast pakutud mitmesugust kutseharidust. Kõrgemas kodumajanduskoolis on siin käinud näiteks kokaraamatute autor Salme Masso ja sibullillede uurija Juta Zaletajeva jpt. Pärast koole olid Kehtna häärberis sovhoos-tehnikumi spetsialistide töökabinetid. Majandi kadudes läks härrastemaja eravaldusse. 1997.–2003. aastani kuulus see kodu ning peene peo- ja vastuvõtukeskusena Urmas Vilmsile, temalt ostis maja ära Antti Reinikka.
Lõuna ühe talu kodukohvikus. Selle perenaine on üks väheseid, kui mitte ainus, kel luba kodukohvikus torte  ja kooke valmistada ja neid ka müüa. Vaatame, mis ta meile pakub?  Eks midagi saab ka kaasa osta. Talus on ka väike muuseum ja iluaed. Kuidas küll see pere kõike jõuab?
Väätsa mõisa peahoone ja selle juurde kuuluv park on 2011. aastal lõppenud renoveerimistööde järgselt üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri pärle. Mõis pakub silmarõõmu avarate ruumide ning taastatud seina- ja laemaalingutega. Kirjalikes allikates on Väätsa küla (Dorf Wetze) esmakordselt mainitud 1564. aastal. Mõis on kuulunud mitmetele aadlisuguvõsadele, nagu Nieroth’ile, Baranoffid’ele, von Seidlitz’itele. Viimaseks mõisaomanikuks Väätsal oli Carl Johanni pojapoeg Karl Johann Anton von Seidlitz (Vene sõjaväeürikutes Karl Julian Seidlitz).
Temale kuulus mõis kuni 1919. aasta riigistamiseni. Ta lõpetas Nikolai ratsaväekooli ning oli rittmeister ja polkovnik, 1919. aasta keerulistel aegadel aga Loodearmee staabiülem armee esimesel pealetungil Peterburile. Tema tegevusalaks Väätsal oli hobusekasvatus, mille tarbeks ostis ta 1902 endale ka Vissuvere ümbruse maad.
1925. aastal asus riigistatud mõisa peahoonesse kool,
1944 hoiti hoone keldrites sõja eest evakueeritud Tartu Kunstimuuseumi varasid.
1977 valmis hoone peasissekäigu põhjapoolsesse külge juurdeehitus kooli tarbeks.
2011. aasta alguses lõppesid mõisahoone ja pargi mitmeetapilised restaureerimistööd, millest suur osa tehti Norra Kuningriigi abiga. Kuulus maalikunstnik Nikolai von Baranoff sündis Väätsa mõisaomanike von Baranoffite perre 1808. aastal. Kurttummana sai ta hariduse Berliinis, kus avaldus tema kunstianne. Maalimist õppis ta Münchenis ja Viinis, hiljem täiendas end Roomas. 1845. aastal sai temast Peterburi Akadeemia vabakunstnik. Peterburis maalis ta vene näitlejate portreid ja pühapilte, mida võis leida õigeusu ja katoliku kirikutes. Tuntumaks Eestis asuvaks tööks on Paide kiriku altarimaal 1848. aastast – Vene keisrinna Aleksandra Fjodorovna kingitus tulekahjust taastatavale kirikule. Kunstnik suri 1863. aastal Paides.

Rattamuuseumi hoone on Väätsa ajalooline, 1893. aastal valminud vallamaja. Hoone andis muuseumi käsutusse 2013. aasta septembris Väätsa vallavalitsus. Järgnes hoone põhjalik renoveerimine-restaureerimine, mille käigus kohendati see muuseumi tarbeks. Kogu majas said tööd lõpetatud 2015. aasta maiks ja 17. mail 2015 toimus  muuseumi ametlik avamine. Eksponeeritakse süstemaatilise väljapanekuna jalgratta ajalugu Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni 1980. aastateni. Seitset saali hõlmavas väljapanekus on  üle saja korrastatud ja restaureeritud ajaloolise jalgratta, lisaks veel hulganisti detaile, fotode reprosid ja muud juurdekuuluvat. Väljapaneku tutvustusmaterjalid on koostatud eesti ja inglise keeles, alakorrusel olevat väljapanekut ilmestab ka 20. sajandi alguse sisseseade ning mööbel, taustaks mängib 1920.-30. aastate muusika. Selle muuseumi üks eestvedajatest on paljude mõisaraamatute autor Valdo Praust. Vanad jalgrattad on tema teine suur hobi. Lihtsalt peab külastama seda muuseumi ja kuulama Valdo juttu jalgrataste ajaloost ja vaatama neid haruldusi, mis asuvad tema kollektsioonis.

Kirna mõis on paljudele inimestele nii Eestis, kui ka Euroopas tead kohana, kus abi saadud terviseprobleemidele. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud nii teadlased kui esoteerikud. Hästi tunnevad ennast seal igatahes enamus külalisi. Tule ja proovi ise, mida tunnetad Kirna mõisa ravipargis.
„Kirna mõisa park on iga päev avatud kõigile soovijatele. Olete teretulnud parki jalutama ja pinkidele istuma. Kui kuulate oma keha, siis juhatab intuitsioon teid just teile sobivale pingile. Mõisas on avatud kohvik, kus saate keha kinnitada.

Hea külastaja,
Põlisrahvad usuvad energiavahetusse. Et looduselt midagi võtta, tuleb talle alati midagi vastu kinkida. Näiteks indiaanlased puistavad tänutäheks maha tubakat ja maisijahu kui murravad puult oksa või võtavad maast kivi. Samamoodi toimib ka taotlusega tehtud heategu, nagu näiteks prahi koristamine metsa alt või annetus looduse hüvanguks.
Kõigile alati avatud Kirna loodusraviparki on siiani hoitud korras ainult külastajate annetustest. Teie panus võimaldab korrastatud pargiala laiendada ja tervendava energiaga pinke lisada.
Kõik mis sa annad, tuleb sulle looduse poolt topelt tagasi.
Iga euro on abiks, et mõisaparki saaks avatuna hoida. Annetuskarp asub mõisahoone peauksest sisenedes paremat kätt esimese siseukse ees“.

Päev hakkab õhtusse vajuma ja meie  hakkame kodupoole liikuma.

Reisi hind: 36 eurot

Hinnas sees: bussisõit, giiditeenus teepeal ja lõuna talus iluaia ja muuseumiga

Lisatasu eest: pääsmed (Ringhäälingu – ja Rattamuuseum, Kehtna- ja Väätsa mõisad) õpilased/pensionärid 8€, teised 12€

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Raatuse 20 Tartu tel. 7441666  estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921  poltsamaa.estreisid@neti.ee

Saada päring siit!

 

EST-REISID OÜ krediidireiting