Kultuurireis Harjumaale. Kernu – ja  Ruila mõisad („Sm. Laps“)  ja  Arvo Pärdi Keskus

 14.juunil, 2020 aastal    Tartust väljasõit kell  8:15   Turu tn. McDonalds’i parklast. Grupi suurus 20 inimest.
 
Kernu mõis tekkis kaardile 1637. aasta 31. augustil. Mõisahoone rajati aga alles 1810.-1813. aastal Bernhard Heinrich Conrad Ungern-Sternbergi poolt.
Mõisas on tegutsenud hilisemalt nii koolimaja, haigla kui ka hooldekodu. Mõisa esist kaunistab lummavalt kaunis Kernu paisjärv ja siseruumidele annavad oma unikaalsuse Inglismaa kuninganna Elizabeth II-le kuuluvast St John’s Lodge’i lossist pärit kardinad ja mööbel. Seintel märkab silm Epp Maria Kokamäe maale, mida mõisas on kokku viis. Ühes tubades seisab arhitekt Ingrid Aarna klaver, mille kohta räägitakse legendi, et sellel mänginud kirjanik Anton Hansen Tammsaare ise. Kernu mõis valiti 2018 aasta parimaks kultuurimõisaks. Lõuna.
Ruila küla on esimest korda mainitud 1241. a. (Rughael). Külast voolab läbi Vasalemma jõgi.
Ruila lähedal Lossi pere õues asub Eesti üks suuremaid ohvrikive – Ukukivi (ka Lossikivi, Neitsikivi ehk Linda kivi; ümbermõõt 34,8 m , kõrgus 6 m; rabakivi). Ohvrilohu läbimõõt on 40 cm.
Rahvajutt räägib, et kivil seisnud kunagi hõbetaldrik. Muistendi järgi olevat kivi Kalevipoja põllekivi, auk kivi läheduses maas aga Kalevipoja põllepaela jälg.

 Ruila mõisat on esimest korda mainitud 1417. aastal kui Tallinna linnusekomtuuri residentsi. Mõis rajati muinasaegsesse kultusepaika ja seepärast on praegugi kooli õuel kultusekivid.
Võimas keskaegne mõisahoone purustati Liivi sõjas. Hoone jäänused on osaliselt säilinud jääkeldris. 17. sajandil eraldati mõisamaadest Laitse ja Haiba mõis ning alustati uue peahoone ehitust.
Historitsistliku puidust teise korruse sai Ruila mõisa peahoone 19. sajandil. Mõisahoone uhkus on 11 võimsat ja ainulaadset kahhelahju, mis ei ole praeguseni mitte ainult töökorras, vaid ka kasutusel. Mõisat ei võõrandatud – see püsis Bremenite suguvõsa käes kuni nende ümberasumiseni 1939. aastal.
Kool kolis mõisa 1940. aastal ning on suutnud mahutada end sinna ilma suuremate ümberehitusteta.
Praegust mõisahoonet võib lugeda klassitsistlike lisanditega historitsistlikus stiilis ehitiseks. 17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisatud teine korrus on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahjusid, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Mõisapargi servas asub Helmes ja Feliks Tungalile ning Leelo Tungalile pühendatud pink. “Seltsimees laps” on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, selle stsenaarium põhineb Leelo Tungla raamatutel “Seltsimees laps” ja “Samet ja saepuru”. Film räägib loo kuueaastasest Leelost (Helena Maria Reisner), kelle ema Helmes (Eva Koldits) saadetakse stalinistlike repressioonide käigus aastal 1950 Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks, vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele. 1930. aastal sai kooli juhatajaks-õpetajaks noor ja energiline Helmes Israel Tungal. Samal aastal muudeti kool kuueklassiliseks. 1945. aastal oli lühikest aega koolijuhatajaks Helmes Israel-Tungal. Leelo ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmend viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelo Tungal on lubanud meiega kohtuda.

Arvo Pärdi Keskus.  Siin on mitmeid võimalusi helilooja muusika kuulamiseks, selle sügavamaks mõistmiseks ja lahtimõtestamiseks. Kutsume osa saama maja giidiga harivast ringkäigust. Metsavaatega kammersaal loob erilise õhustiku kontsertideks ning hubases raamatukogus leiab lugemist muusikast, kunstist ja teoloogiast. Uurijatele on avatud ka helilooja isikuarhiiv, mis säilitab ja mõtestab Arvo Pärdi loomingulist pärandit. Vaatetorn avati 2019. aasta kevadel. Torni pääseb keskuse töötaja saatel korraga kuni kümme inimest. Keskuses nõutav mask või sall.

Reisi hind:  47 eurot

Hinnas sees: bussisõit, teepealse reisisaatja teenus, lõuna
Lisatasu eest: pääsmed ja kohalik giiditeenus (pensionärid, õpilased 14 eurot ja teised 16€)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ         Raekoja plats 13-15, Tartu  2.korrus   tel. 7441666   estreisid@neti.ee
                                                          Põltsamaa tel. 55512921  poltsamaa.estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee