Kuulus ja kummaline Ida-Virumaa. Sillmäe, Viivikonna orhideed, Sinimäed

                           Kuulus ja kummaline Ida- Virumaa   31.05.20120

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Sillamäe linn, kuulsad trepid ja uhke Kultuuripalee oma suursuguste lae kristalllühtritega – nagu muinasjutt. Omapärane muuseum, mis on päris noor aga arvestatavate kogudega.

 …18. novembri öö vastu 19. novembrit aastal 1700 juhtus olema tuuline ja sajune. Ületanud Sõtke jõe, rajasid üksteist tuhat rootsi sõdurit noore kuninga Karl XII juhtimisel oma laagri põllule, kus praegu laiub Sillamäe linn. Ise nimetasid soldatid laagrit “mudalaagriks” – kaugeltki mitte kõik ei saanud siin korralikult välja puhata, ja seda mitte ainult sügisöö rõskuse, vaid lakkamatu vihmasaju tõttu tekkinud tohutu hulga pori tõttu, mis kohati ulatus põlvini. Ka telke ei jätkunud kõigile, tunda andis toidupuudus. Kuid sõjaolud olid sellised ja 19. novembri hommikul liiguti edasi ida poole. Järgmisel päeval, 20. novembril 1700, võitsid needsamad sõdurid Peeter I juhitud vene vägesid Narva lahingus – venelaste ja rootslaste vahelise Põhjasõja esimeses tähtsas võitluses. Kuid enne rootslasi läks läbi praeguse Sillamäe territooriumi ka üks vene väesalk. See oli kindral Boriss Šeremetjevi ratsavägi – saadetud Peeter I poolt Rakvere alla luurele. Väesalk naases kaotustega, kuna teel oli kokkupõrge rootslastega. Surma saanud sõdurid maeti Sõtke jõe idakaldale. Vanemad elanikud teavad rääkida, et see matmispaik leiti pärast Teist maailmasõda praeguse kultuurikeskuse kohalt Kesk tänaval, kust 18. sajandil läks tee Tallinnast (Revalist) Narva. Tekkinud jõe ja tee ristumiskohas mitu sajandit tagasi (esmamainimine 1502) ja asudes Soome lahe kaldal ühe Eesti peamise maantee ääres, ei jäänud Sillamäe “ajaloo teelt” kõrvale ka järgnevatel aastatel… Kohapeal kuuleme, mis siis edasi sai. Lõuna.

Hiiglaslik põlevkivi- ning keemiatööstus vajas nõukogude ajal arvukalt töökäsi.
Sel otstarbel suunati mujalt Eestist kui Nõukogude Liidu avarustelt tuhandeid inimesi Kirde-Eestisse elama. Rajati täiesti uued asulad, kuhu põlevkivitööstuse töötajad peredega elama asusid. Kui kaevandusi ja karjääre järjest sulgema hakati ning ebaefektiivsed suurettevõtted otsi kokku tõmbasid, kadus ka selliste asulate elanikel töö. Paljud rändasid mujale elama, jättes oma eluasemed saatuse hoolde. Tekkisid kummituslinnad nagu Sirgala ja Viivikonna, kus kümned suuremad või väiksemad majad aegamööda lagunesid. Praegusel ajal seisavad mõlemad põlevkivilinnad suures jaos varemeis, vaid üksikutes akendes põleb tuli või harvadest korstnatest tõuseb suits ja siis…
täieliku üllatusena õitsevad orhideed.
Selgus, et orhideed, mis muidu üsna pirtsakad kasvukoha osas, on mingil põhjusel hakanud lokkama just tuhamägede nõlvadel.
Ons mäed siis tõesti nii puhtaks muutunud või hoopis mingid keemilised kooslused seal orhideede kasvu soodustavad – selle üle vaieldakse endiselt. Ent fakt on, et kõigi silmis laastatud tööstusmaastikel kasvavad just need õrnad taimed väga arvukalt.

Sinimäele saabunud ajaloohuviline saab oma tutvumisretke alustada teabepunktist , kust saab ülevaate kogu Vaivara valla alal paiknevatest sõja-, asustus-, kultuuri- ja loodusloo võimalikest vaatamisväärsustest. Eelkõige sõja-ajaloolise suuna valinu peaks edasi liikuma näitusemajja, kus lisaks lühiülevaatele Vaivara kihelkonnast ja mõisast saab ka põhjaliku tekstilise, pildilise ja helilise ülevaate Sinimägede 1944. aasta lahingutest.

Reisi hind koos lõunaga 47 eurot
Lisatasu eest külastuskohtade pääsmed (2020 a hinnad täpsustamisel)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ      Raekoja plats 13 – 15, Tartu  tel. 7441666   estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee

Saada päring siit!