Lätimaa lossid, kaunid koduaiad ja sirelid 2016

Tartust väljasõit kell 7.00 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast. Vajadusel vahe-peatused Elvas ja Valgas. Kindlasti teeme peatuse  Ragana Nõiamajas. Kiire kohv ja WC külastus.

Tukums. Durbes pils ehk Durbe mõis (Durbes muiža) on karjamõis. Saksa keelesDurben.Durbe mõisa mainitakse esmalt aastal 1475 kui Šlokenbeka mõisa karjamõisa. Vahepeal ajalooannaalidest kadunud paik ilmub taas dokumentidesse aastal 1644. Mõis on kuulunud von Grotthußidele, Medemitele, von der Reckedele. Mõis võõrandati aastal 1920, aastail 19231929 kuulus maja Rainisele. Hiljem kasutati mõisa tuberkuloosi põdevate isikute haiglana. Mõisas asub praegu (aastast 1991) Tukumsi muuseum. Mõisa peahoone rajati aastal 1821, mil mõis kuulus Jeannot Medemile. Johann Georg Adam Berlitzi projekti järgi valmis klassitsistlik peahoone. Mõisa juurde kuulub ka XIX sajandi esimesel poolel ehitatud teenijate maja. Park rajati koos peahoonega. 24.8 hektari suurust parki kaunistavad rotund ja kaks kivisilda. Nimetet loss on päris huvitava saatusega. Läti riik on selle läinud sajandi 20-ndatel kinkinud kuulsale luuletajale Rainisele (ilmselt siis pärast tegelike omanike lahkumist Lätist). Rainisele aga see loss väidetavalt ei meeldinud – liiga suur ja kõle. Tema käest läks hoone Läti õpetajate ühenduse käsutusse, hiljem pesitses seal Punase Risti sarnane organisatsioon ja Teise Maailmasõja ajal oli majas saksa sõjaväehospidal. Pärast sõda veel mõnda aega haigla ja mingid lastelaagrid, enne kui sellest muuseum sai. Mööbel, millega osa tube sisustatud, on pärit erinevatest kohtadest. Eesmärk on lihtsalt luua ühe ajastu aadliku eluhoone näidis. Ülemise korruse katusealustes tubades on näitus. Ühest ruumist leiame väikese pildilise ülevaate Läti mõisatest.
Durbesi lossi kõrvalhoones (valitsejamaja) on näha lihtsama rahva elustiili. Mööbel, tööriistad, toidunõud. Aeg-ajalt toimuvad siin noortelaagrid, milles osalejatele õpetatakse vanu käsitööoskusi (pääse lisatasu eest).  Jaunmoku loss.  Arhitekt V. Bockslaffi projekti järgi 1901.aastal ehitatud Jaunmoku loss on tolleaegse Riia linnapea G. Armitsteadi jahiloss. Võimalik on vaadata muuseumi ja parki.   II maailmasõja ajal lossi kasutasid nii Vene, kui Saksa väed. Sõja algul lossis oli Vene seersantide kool, seejärel Saksa raadiojaam ja sõja lõpus Saksa sõjaväehaigla. Sõjajärgsetel aastatel algas lossis büroode, kinode, kaupluste ja korterelamute aeg. Ükski kasutajatest ei teostanud remonditöid. 1974. aastal sai osaliselt juba kokku varisenud lossi oma valdusesse Metsamajanduse- ja metsatööstuse ministeerium. Siis alustati lossi taastamisega, mis kestis üle 20 aasta. Praegugi jätkuvad lossi parandustööd. Nende eesmärgiks on muuta Jaunmoku loss üheks kõige olulisemaks laiade arengu väljavaadetega Läti turismi- ja kultuurikeskuseks. Lossis võib näha näitust  Läti metsanduse ja jahipidamise kohta. Lossis on säilinud unikaalne ahi, kuhu on maalitud Riia vaated. Hobusetallist on ehitatud hotell, kus on ruumid ürituste korraldamiseks.  Lossi giidiga u 45 min. ekskursioon (pääse lisatasu eest).  Lõuna lossis.
Sõidame
Dobele’sse, kaunisse väikelinna, kus elanikke 10 korda vähem, kui Tartus aga purskkaevusid rohkem.Külastame sireliaeda (pääse lisatasu eest), mis asub Läti Riikliku Puuviljakasvatuse Instituudis. Seal on rohkem kui 200 liiki sireleid. Sireliaia kollektsioon on unikaalne ning üks suurimaid maailmas. Aia loojaks oli Pēteris Upītis ning koha peal asub ka tema muuseum kus on võimalik tutvuda tema pärandiga. Läti Riikliku Puuviljakasvatuse Instituudis on rohkem kui 5000 liiki viljakandvat taime.Kauniks aiaks peetud perekond Beņķi aed, mis on väga inspireeriv ja annab kõigile häid ideid ja mõtteid planeerimaks omale praktilist ja ilusat aeda. Aias on palju ilusaid lillepeenraid ja mitmeid kasvuhooneid kus kasvatatakse erinevaid köögivilju ja muid saadusi. Võimalus osta maitse-soolasid jm. loodustooteid.  Majutus Dobele ajaloolises linnakeskuses, hotellis. Vaba aeg. KülastageTuru väljakut,mis on taastatud endisel kujul. Kauplemiseks ja avalike ürituste korraldamise paigaks ja kust ei puudu ka kohvikud ja erilised purskkaevud.

2.päev. Hommikusöök hotellis. Põikame läbi Dobele lossivaremetest (kohalik giid)
Liivi ordu kivilinnus on vanim ehitis Dobeles ja riikliku tähtsusega kultuurimälestis. Linnuse ehitust alustati 1335. aastal Liivi ordu maameistri Eberhard von Monheimi juhtimisel Bērse jõe ääres, kuid ehitus katkestati ja taasalustati 1345. aastal. Lossi viimased alalised elanikud lahkusid lossist 1730. aastal ning loss on tänapäevaks täielikult lagunenud aga mõtet see taastada, pole maha maetud.  Külastame perekond Klūgas’e aeda. Ženija ja Aivars Klūgas’e suurel murukrundil asub palju võrratuid lillepeenraid, vanu puid ja armas tiik. Samuti on see ka üks ilusamaid aedu Lätis. Vaadata ja imetleda on seal palju. Ega naabrid saa kehvemad olla. Perekond Štelmaheri kiviaeda on loodud Lilija ja Alfrēds Štelmaheri poolt. Aeda kutsutakse ka Kivide muinasjutuks ja Imeliseks aiaks.Aeda iseloomustab suur hulk huvitavaid kivikollektsioone ja dekoratiivtaimi. Aeda on tunnustatud ka mitmetel dekoratiiv-aedade võistlustel. Kaunis kiviaed koosneb paljudest eri kujulistest- ja suurustest kividest. Aedade külastus lisatasu eest.  Jelgava – endine Kuramaa hertsogiriigi pealinn.  Jelgava loss – endine Kuramaa ja Zemgale hertsogite residents, täna – Läti Maaülikooli asukoht.  Loss on suurim arhiTektuurimälestis Baltimaades, silmapaistva Vene  õukonna arhiTekti Francesco Bartalomeo Rastrelli töö. Tuvume muuseumiga (pääse lisatasu eest)ja lossi ajaloo ja lugudega. Jelgava lossi omapära on  seegi, et lossi ühes tiivas allkorrusel asub hauakamber, kus kivist ja metallist sarkofaagides puhkavad Kuramaa hertsogite ja nende suguseltsi palsameeritud põrmud. Teise maailmasõja järel said sarkofaagid kõvasti kannatada, seal sees olnud kuldsed väärisesemed rööviti, kuid hinnaliste kuldtikanditega rõivad on hästi sailinud. Osa neist võib vaadata seal olevates vitriinides. 2005.a. said paljud sarkofaagid Saksamaa abiga renoveeritud ja ka osa varem seinte taga varjus olnud sarkadest on turistidele näha (pääse lisatasu eest). Gedertes Elias’e Jelgava Ajaloo- ja kunstimuuseum (pääse lisatasu eest), mis on tuntud oma ajaloolise nimetusega Academia Petrina, on ehitatud 1775.a. Kuramaa ja Jelgava viimase hertsogi Peter Biron’i algatusel ja välja näeb nagu väike lossike. Natuke vaba aega.  Algab kojusõit.

Reisi hind: 115 eurot , sissemaksu makstes kuni 25.02.2016
125 eurot al.26.02.2016

Hinnas sees: bussisõit, majutus hotellis, hommiku- ja lõunasöök, teepeal giiditeenus

Lisatasu eest: pääsmed, 2016.a. hinnad täpsustamisel
Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: Est –Reisid OÜ
Raatuse 20 Tartu, tel. 7441666 estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa, tel.55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Saatke palun oma tellimus alloleva vormi kaudu:

Inimeste arv (nõutav)

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid):(nõutav)

Linn (nõutav)

Telefon (nõutav)

E-posti aadress (nõutav)

Reisi marsruut (nõutav)

Kuupäev alates: (nõutav)

Kuupäev kuni: (nõutav)

Nimi (nõutav)

Soovid ja ettepanekud:

EST-REISID OÜ krediidireiting