Mulgimaa mõisad Valdo Praustiga

                                             Mulgimaa  mõisad 30.09.2017

  • Tartust START kell 08.00 Turu tn. McDonalds’i ja tankla vahelisest parklast. Giidiks mõisauurija Valdo Praust.
  • Heimtalis mõis ja  Anu Raua muuseum
  1. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall-maneež ja viinaköök. Viimane on meeldejääv oma kauni loodusliku ümbruse ja nelja nurgatorni-tõmbekorstna tõttu. Heimtali park on rajatud 19. sajandi teisel poolel von Sieversite suguvõsa poolt. Heimtali metspark on allikaterohke laialehine puistu, mis kasvab sügava sälkoru küljel. Alates 1932. aastast hakkas mõisa häärberis tegutsema Heimtali valla kool. Vanas koolimajas asub kunstnik Anu Raua eest-vedamisel loodud Heimtali koduloomuuseum. 2009. aasta kevadel kinkis Anu Raud oma muuseu-mi koos sealsete kogudega Eesti Rahva Muuseumi vahendusel riigile. Muuseumis on ligi-kaudu 7000 eset, sealhulgas kindad, saja aasta tagune klassitoa sisutus, pildid ja raamatud.
  • Polli – Polli Aiandusuuringute Keskuse tootearenduse- ja kompetentsikeskust me ei külasta, sest kiirete saagikoristustöödega ja nädalavahetuse laatadega ei ole kedagi meid vastu võtmas.
  • Polli mõisahäärber – Algselt oli Polli mõis (Pollenhof) Karksi karjamõis, kuid sai iseseisvaks 1720 ndate aastate lõpul. Keisrinna Jelizaveta Petrovna andis selle 1744. aastal oma ülemkantslerile krahv Aleksei Petrovitsh Bestuzhev-Rjuminile, kes müüs selle peatselt edasi Taubedele. Neilt omakorda ostis 1770-ndate lõpul mõisa maakohtunik Otto Magnus von Dunten, kellele hiljem ka krahvitiitel omistati. 1825. aastal ostis Duntenite priiskava elustiili tagajärjel pankrotistunud mõisa George Constantin von Stryk. Strykide käes püsis mõis kuni maareformini. aastal avati häärberis põllumajanduskool, mis 1944. aastal reorganiseeriti Polli aiandustehnikumiks ja millele hiljem liitus teaduslik pool. Praeguseks on Polli Aianduse Instituut mõisahäärberist välja kolinud ning jätkab teadustööd uues hoones mõisa naabruses. Konsultatsioonibüroo Lainurm & KO kavandab mõisahoonesse koolitus- ja arenduskeskust ning uurib samuti väljavaateid põllumajandusliku tegevuse taastamiseks Polli Mõisas. Vaatame väljast.
  • Abja – Paluoja
    Postkontor on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929.a. arhitekt E.J.Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Hästi proportsioneeritud hoonet iseloomustavad kõrge kivikatus ja lihtne hoonemass, mis on liigendatud tumedate uste- ja aknaraamistustega ning katuseakendega. Preaguseni on säilinud suured juugendstiilis reljeefsed ahjud, mis on tehtud värvilise glasuuriga ahjupottidest. Majas asub 2.korrusel kohalik muuseum, mis kajastab valla rahva minevikku ja tänapäeva. Abja-Paluoja on ikkagi Mulgimaa pealinn.
    Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid – muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad jt.
    Muuseumis on näitused kasutusel olnud tööriistadest, tarbeesemetest, õpikutest ja mitmesugustest dokumentidest.    
  • Karksi mõis, linnus, kalmistu
    XIII sajandil, samaaegselt linnusega tekkis Karksisse ordumõis, mis hõlmas esialgu kogu Karksi ja Halliste kihelkonda. Karksi mõis (Schloss Karkus) hakkas arenema pärast Liivi sõda, eriti pärast Põhjasõda.
    Mõisa keskuseks kujunes linnusest kaks kilomeetrit kirdes paiknev teede ristumiskoht.
    Vaatame väljast ja piilume sisse. Majas asub raamatukogu ja 3’s toas külamuuseum.
    Karksi linnuse juurde viiva tee ääres, endisel orduvendade kalmistul, asub barokne kabel, mis on ehitatud XVIII sajandi algupoolel. Kabeli laskis 1763. aastal oma allkirjastatud testamendiga ehitada tollane Karksi mõisa omanik kindralfeldmarssal Georg Reinhold von Lieven. Kabel seisab tänapäevani kindrali hauana püsti. Kabeli ustel on kaks vappi. Ühe kilbil on kolm liiliat ja seitse tähte ja see kuulub Livenite perele. Teisel on kotkas, ja see on ta abikaasa, sündinud Elisabeth von Manteuffeli vapp.
    Lossimägi on Karksi muistne keskus. Arvatavasti oli siin varem eestlaste linnus. Esmakordselt mainitakse linnust ürikuis 1248. aastal. Linnus koosnes lääne pool paiknevast pealinnusest ja sellest vallikraaviga eraldatud avarast eeslinnusest. XV sajandil asus Viljandisse mõneks ajaks ordumeister, mistõttu tuli Viljandi komtuuril ümber kolida Karksisse ja võeti ette suuremad ümberehitustööd. Senised kindlustused olid ehitatud peamiselt maakividest, tornid olid neljakandilised.. Uued kindlustused rajati seniste müüride ette. Need olid poolümarad suurtükitornid, mis talusid suurtükituld paremini kui kandilised tornid. Nende, peamiselt tellistest tehtud kindlustuste jäänuseid võib märgata pealinnuse põhjaküljel.

Pealinnus oli korrapärase nelinurkse põhiplaaniga, mille kolm tiiba olid hoonestatud. Läänepoolne välismüür oli hoonestamata. Pealinnuse ees ürgorupoolses osas asus õu, kust kivisammastele toetuv tõstesild viis üle vallikraavi linnusele. Eeslinnus oli hoonestatud põhja- ja idaküljest. Pärast ümberehitamist sattus linnus sõjatulle esmakordselt 1481. aastal Liivi ordu ja Vene riigi vahelises sõjas. Liivi sõjas vallutasid vene väed  linnuse 1560. aastal. Järgmisel aastal said Karksi endale poolakad ning 1563. a. vallutasid selle rootslased. 1573. a. loovutasid rootslased Karksi vene vägedele ja loss anti Ivan IV käsul «Liivimaa kuninga» hertsog Magnuse residentsiks. 1582. aasta vaherahuga läks Karksi poolakatele, 1600. aastal aga vallutasid selle uuesti rootslased , kelle valdusse jäi linnus kogu XVII sajandiks. Sõdade kestel sai  linnus tublisti kannatada, kuid ühes XVII sajandi ürikus väidetakse, et kindlustus olevat veel kaitsekõlblik. Lõplikult hävis Karksi  linnus Põhjasõjas 1708 aastal.
Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.

  • Halliste kirik ehk Püha Anna Kirik AVATUD AINULT ETTETELLIMISEL         Lõuna pika laua taga (supp, praad ja magustoit)

Halliste luteri kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid. Erinevate sõdade käigus palju kannatada saanud Halliste kirik sai tänase ilme 1991. aastal kohaliku algatuse toel. Võrreldes teiste pühakodadega on Püha Anna kirikus harvaesinev musta värvi lagi. Samuti saab näha Eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaali „Kristus“.

  • Suure-Kõpu mõis

Mõisas tegutseb samas mõisakool. Mõisahoonele on iseloomulik Pompei maalingutega söögi- ja kunstmarmorist ballisaal. Mõisat tutvustav ekskursioon kohaliku giidi saatel ca 45 minutit. Ekskursiooni jooksul tutvustatakse Teile mõisahoonet ja selle ümbrust. Samuti saate ülevaate mõisa ajaloost ja huvitavatest mõisaga seotud lugudest ja legendidest.

Kojusõit. Meeled on täis uusi muljeid ja külastatud on palju uusi kohti. Külastatavad kohad ei ole järjekorras.

Reisi hind: a’32 eurot (grupile min. 40 in)

Reisihinna sees: bussisõit, teepealne giiditeenus ja lõuna kõrtsis

Lisatasu eest pääsmed: muuseumitoad ja mõisad (v.a. Polli mõis) pensionäridele 8,00 ja teistele 8,50

Reisikorraldaja:  Est-Reisid OÜ
Raatuse 20 Tartu   tel. 7441666   estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa tel.55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Reisitingimused www.estreisid.ee
Reisiprogrammid www.estreisid.ee reisikalender

Saada päring siit!

 

EST-REISID OÜ krediidireiting