Rakvere ordulinnus, Politseimuuseum, Vasta ja Varudi mõisad ning muinastulede öö Mahu rannas

Rakvere ordulinnus, Vasta ja Varudi mõisad ning Muinastulede öö Mahu rannas – 27.08.2016

Tartust väljasõit kell 11:30 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast.
Rakvere. Politseimuuseum
Politseimuuseum pakub palju uurimist ja tegemist. Ajaloo tuba. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti  A. Hellati juhtimisel sakslastelt üle linna politseijaoskonnad. Seda päeva loetakse Eesti politsei asutamise päevaks. Liikluspolitsei tuba. Näha saab liikluspolitsei töövahendeid, interaktiivset statistikat meie liiklusest, teele pandavat siili ning videoklippe. Lisaks saab sõita kaldteel, proovida joodikuprille ja käia mööda sirget joont. Konstaabli tuba. Näha saab kuritegevuse statistikat, konstaabli tööpaika, vormi ja varustust, taskuvaraste tegevust. Märulituba. Rahvarahutust on sageli iseloomustatud, kui mitteorganiseeritud gruppide kiiret ning vägivaldset puhangut võimu, vara või inimeste vastu. Rahvarahutuste oht on ka Eestis, näitena aprillirahutused aastal 2007. Kriminalistika tuba. Saame näha kuule ja nende tekitatud jälgi, sõrmejälgi ja nende eritüüpe, jalajälgi, mille abil avastati kuritegu. Politsei sümboolika. Sinisel taustal on kujutatud tagajalgadele püstitõusnud hõbedast lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Lõvi valimisel vapiloomaks on lähtutud tõigast, et just sellele loomale on iseloomulike omadustena omistatud õilsust ja julgust. Narkotuba.Eesti on otseselt või kaudselt narkootikumide põhjustatud surmade poolest Euroopa Liidus selgelt esikohal. Enamlevinud narkootikumid Eestis on kanep, amfetamiin, GHB ja fentanüül. Eestis pöördub 75% narkomaanidest ravile just fentanüüli kasutamise tõttu. Võltsimiste tuba. Eurot peetakse stabiilseks vääringuks mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas. Seetõttu pakub see kahjuks huvi ka võltsijatele. Ehkki tänu turvaelementidele on euro üks paremini kaitstud vääringuid maailmas, satub paratamatult ringlusse ka vähesel määral võltsinguid. Kuritegude tuba. Saame tutvuda 10 kõige jõhkrama kuriteoga, mis vapustasid Eestit. Luuretuba. Privaatsust enam ei eksisteeri. Selles ei ole süüdi kurjad eriteenistujad, vaid meie endi mugavus. Kui avad veebis suvalise portaali, teeb sinu arvuti päringud kümnetesse serverisse, millest pooled asuvad välismaal. Samuti paigaldatakse sinu arvutisse sadu «küpsist» ehk väikest silti, mille järgi on sind võimalik ära tunda. Ringkäik giidiga 1h 45min. Rakvere linnus. Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Saabume 16.sajandisse. Külalisi võtab väravas vastu sõjamees, käsitööline või teadlane. Nagu kindluses ikka, küsitakse sisenemisel parooli, soovijad saavad selga ordurüütlite mantlid. Algab põnev ringkäik Rakvere linnuses – külastame rondeeli, tutvume Liivi ordu ja Rakvere linnuse ajalooga. Põnevad legendid ammustest aegadest. Mõõganäitus: konvendihoone 2 korrusel on välja pandud mõõgad alates meie kogudes olevast ainulaadsest Hallstatti mõõgast kuni varauusaegsete mõõgatüüpideni välja. Kuna näitus on “hands on” saavad külastajad mõõku ka kätte võtta ning proovida., käime kabelis, teadustekambris ja veinikeldris. Julgeimad võivad läbida ka piinakambri, põrgu ja surmatoa– piinakambris eksponeeritakse keskaegseid piinariistu. Surmatoas on läbivaks teemaks keskaja inimese üks hirmudest – surm, millele järgnes kas taevas või põrgu. Põrgu on kolmas keskaegse inimese suurimaist hirmudest. Linnuse alkeemik õpetab tegema püssirohtu. Räägime vibuajaloost ja laseme vibu (suveperioodil), võitjale auhind. Kahurid, musketid ja püstolid – Tulirelvad, millest saab lasta… lisatasu eest.  Täna on Rakvere linnuses kuus lahinguvalmis suurtükki, mis igal ajal tulistada võivad. “Tont” on 1470. aastast pärit Burgundia kartauni koopia, “Ööbik” aga 17. sajandi lõpust pärit Rootsi armee jooniste järgi valatud välikahuri koopia.
Pikaristi Hobupostijaam ja kihelkonnakool.
1871.a kohandati senine Pikaristi postijaama hoone kooliks. Pikaristi kihelkonnakooli õpetajaks sai 1875.a Aleksander Leufeldt. Halvad töötingimused tingisid sagedase abiõpetajate vahetumise. Pärast Pikaristi kihelkonnakooli lõpetamist said külakoolmeistriteks 29 inimest, kes asusid tööle peamiselt oma kihelkonna piires. 1913 – 1917.a oli kool suletud. Koolireformi tulemusena kujundati senine kihelkonnakool 6 klassiliseks algkooliks. Saksa okupatsiooni ajal oli koolimaja läbivoorivate sõjaväeüksuste peatuspaigaks. 1944.a muutis nõukogude võim kooli 7-aastaseks mittetäielikuks keskkooliks. 1945.a sügisel töötas koolis kaks õpetajat: direktor Priidik Keskküla ja õpetaja Elsa Aalberg. Koolile lisandus veel 7 klass. Direktor Harri Laugas juhtis kooli kuni 1960 aastani, mil ta viidi üle Vasta kooli direktoriks. 1961.a muudeti kool 4- klassiliseks algkooliks ning kool suleti 1965.a õpilaste vähesuse tõttu.
Varudi mõis.
Esimesed teated Varudi mõisast (saksa k Wardes) pärinevad 1641. aastast. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Alexander von Weiß. Mõisa peahoone on ehitatud vähemalt kahes järgus. 19. sajandi algul või veelgi varem püstitati mõisa ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpupoole tehti talle parempoolsesse otsa kahekorruseline historitsistlik juurdeehitus. Kaasajal on mõisasüda eraomanduses, peahoone on kasutuses elamuna. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh virumaalik maakivist kaarakendega viinavabrik peahoone taga. Mõisaproua Katrin ja mõisahärra Kalev ootavad meid, et pajatada oma tänastest töödest ja rääkida mõisa ajalugu – nii palju, kui nemad seda uurinud on.

Vasta küla on väga vana, esmakordselt on teda mainitud „Taani hindamisraamatus“ Uvaskaethea (Wasketh) nime all. See oli aastal 1241 ning läänihärraks nimetati Albern de Kokael. 1398 kirjutati ajalooürikutes esmakordselt aga Vasta mõisast (Waschel), omanikuks Berthold Meckes von Waschel.1586. aastal mainitakse omanikuna Simon Lodet. 17. sajandi II poolel oli mõisaga seotud Hans Wrangel, peale Põhjasõda Albert Johann von Ritter. Alberti poeg Karl Ludvig majandas mõisas 18. sajandi lõpuni. Tõenäoliselt ehitati kivist Vasta härrastemaja Karl Ludvig von Ritteri valitsusajal. 1797. aastal pantis Ritter mõisa 80 aastaks, ehk kuni 1877. aastani Otto von Knorringile.1874 liideti Vasta mõisaga Unukse mõis. 1885. aastal müüs Artur von Knorring mõisa Erich von Samson-Himmelstjernale. 1859. aastal oli omanikuks Reinhold Heinrichvon Winkler, kes elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisa võõrandamist 1919. aastal. 1932. aastal maksti Reinhold von Winklerile välja Vasta mõisa võõrandatud vara.
1782 kirjutas publitsist ja keelemees August Wilhelm Hupel: „Vasta mõisal on ilus kivist hoone, mis asub verst põhja pool kirikut“. Sel ajal kuulus Vasta mõis keskmise suurusega mõisate hulka: 17 adramaad, 300 revisjonihinge.
Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub ka valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas Friedrich Reinhold Kreutzwald oma pulmapeo. 1867. aastast on Vasta mõis seotud kooliharidusega. Mõisa härrastemajas asub kool alates 1940. aastast. 1998. aastal alustati mõisas renoveerimistöödega. Mõisa häärber on ilus ja sama ilus on seda ümbritsev park-iluaed roosidega.
Muinastulede öö Mahu rannas
Muinastulede öö traditsioon sai alguse rohkem kui 20 aastat tagasi. Kord aastas, muinastulede ööl süüdatakse lõkked meenutamaks ajaloolisi mereäärseid tulesid. Kaasaegsete lõkete süütamise suvelõpuüritusel loome mööda randa ühiselt lõkete keti ja koos mere ääres üritust tähistades edastatame eelkõige positiivseid mõtteid ja sõnumeid. Anname lõket süüdates märku, et hoolime oma ühisest Läänemerest.  Kell 20 algab teatrietendus kohalike isetegevuslaste osavõtul. Süütame koos päikseloojangul Läänemere randades lõkked, et tähistada Muinastulede ööd – süütamine toimub kell 21:30 ja peale seda on kontsert. Täpsem kava avaldatakse eelnevalt.
      Üks pikk ja sisutihe päev on seljataga.

Reisi hind:  29 eurot, sisse makstes kuni 15.05.2016
32 eurot al. 16.05.2016

Hinnas sees: bussisõit, teepealne giiditeenus

Hinnale lisanduvad pääsmed: 12€

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666  estreisid@neti.ee
 Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Saatke palun oma tellimus alloleva vormi kaudu:

Inimeste arv (nõutav)

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid):(nõutav)

Linn (nõutav)

Telefon (nõutav)

E-posti aadress (nõutav)

Reisi marsruut (nõutav)

Kuupäev alates: (nõutav)

Kuupäev kuni: (nõutav)

Nimi (nõutav)

Soovid ja ettepanekud:

EST-REISID OÜ krediidireiting