Suure-Jaani ja heliloojad Kapid. Tori mälestuskirik ja hobusekasvandus. Pärnu Viiking spa. Allikukivi Veinimõis

                               Ilus oled isamaa…   Pärnumaa        26.-27.09.2020

1.päev. Tartust väljasõit kell  08:00  Turu tn McDonalds’i parklast.

 Suure-Jaani. Meie külastame kohaliku giidiga Kappide majamuuseumi, kirikut, kirikumõisa ja kalmistut. Heliloojate Kappide majamuuseum asutati Suure-Jaanis 1971. aastal. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. 1996. aastast oli muuseum Suure-Jaani valla (kuni aastani 2005 Suure-Jaani linna) omandis. Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926–1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.
Suure-Jaani kirik on ehitatud enne 1300. aastat ja on seega vanim Viljandimaa kivist maakirik. Vestfaali ehitusmõjudega hoone müürid on laotud vaheldumisi paest ja maakivist, portaalides ja aknapiiretes on kasutatud ka tellist. Kirikutorni eeskoja lõunaseinal paikneb korduva lõhkumise tõttu kirikuaiast ära toodud ratasrist. Sellel on nimi Anne Ratccsep, pesukurika kontuurkujutis ja daatum 1598. See on alles olevaist ratasristidest vanim. Erandlikult on rist püstitatud mitte perekonnapea, vaid naise hauale. Kohalik pärimus räägib Annest kui hoolekandjast katkuhaigete üle. Teise pärimuse järgi on tegemist Anni talu peremehele (ratassepp? rätsep?) püstitatud hauatähisega. Kooriruumis seisab valgest ja hallist lihvitud marmorist urnikujuline mälestusmärk kindral Hans Heinrich von Fersenile. Tekst urnijalamil ütleb, et mälestusmärk sisaldab krahvi südant. Kirikutornis paikneva väiksema kella üht külge kaunistab suur ja loomutruu kalareljeef ning teisel pool kuninganna Kristiina rindportree. Tornikell on valatud 1652. aastal Johan Putensi valukojas Stockholmis.
Kirikaed ja kalmistu on kantud Eesti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Hinnaliseks arhitektuuriliseks mälestusmärgiks on 1912. aastal valminud kabel. Suure-Jaani kalmistu on rikas kultuuriloos suurt tähtsust omanud inimeste kalmude poolest. Ajaloomälestistena on kultuurimälestiste riiklikus registris Mart Saare, Johann Köleri ja Artur Kapi hauad ning terroriohvrite ühishaud.  Lõunasöök.
Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikul, mis valmis 1854 aastal,
on keeruline minevik.
1944. a põletas Punaarmee eest taganev Saksa armee Tori kiriku maani maha. Kui 1990 algas kiriku taastamine, kasvasid kirikusaalis juba puud. Peale pikki restaureerimistöid pühitseti kirik 2001. aastal mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks.  Lisaks pühakojale on rahva poolt armastatud kirik õdus kontserdipaik.  Samas kannab ta mälestus-kirikuna mitmeid funktsioone – nii annavad siin ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid ning siin tähistatakse Eesti ajaloolisi tähtpäevi.
Tori Hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal, eesmärgiga aretada vastupidavat ja vähenõudlikku eesti hobust. Aastail 1855–1856 osteti kasvandusse 47 eesti tõugu mära ja 7 täkku. Üks nendest oli 1849. aastal sündinud eesti tõugu mustjaskõrb mära Pääsuke, kellest põlvneb näiteks Tori kasvanduses praegu elav mära Parii (sünd 2006). Tori hobusetõu aretus sai alguse norfolk-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetmanist (sünd 1886), kellest said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. Hetmani skelett asub Eesti Põllumajandusmuuseumi püsiekspositsioonis. Tori Hobusekasvanduse väärtuslik ajaloo- ja maakultuuripärand vajab arendamist rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti hobumajanduskeskuseks, mille käivitamise eesmärgiks on vajadus säilitada ajalooline Tori Hobusekasvanduse kompleks koos hoonetega ning välja arendada erinevad teenused. Vankrisõidu võimalus lisatasu eest 3€/in (kohapeal tasuda, ei ole arvestatud pääsmete hinna sisse)
Eestis on hobumajandus viimasel kahel aastakümnel väga kiirelt arenenud. Seda nii tõuaretuse, ratsaspordi, hobuturismi kui ka hobuste teraapilise kasutamise suunal.
Tori kihelkonnamuuseum on esimene Eestis, Pärnumaal, mis asutati August Pulsti poolt aastal 1934. Esimeseks eksponaadiks oli õllekann, mille kujutist näeme ka muuseumi logol. Esemelised eksponaadid asuvad Tori hobusekasvanduse kõrval olevas mõisa viljaaidas. Teeme põgusa külastuse ja siis hakkame Pärnu poole sõitma.

Majutus Pärnu Viiking spas. Õhtused spamõnud või Endla Teatri külastus (teatripilet lisatasu eest).

2.päev.  Hommikusaun ja ujumine (7-10.00), buffet hommikusöök (7-11.00). Ärasõit kell 12.00

Allikukivi ürgoru nõlval saame uudistada suuri maa-aluseid koopaid.
1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana.
Varusta end taskulambiga ja vaata seda salapärast kohta lähemalt! Külastus sõltub ilmast.

Huvitav teada! Muistendi järgi olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistuseks selle eest, et pererahvas pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud.

Allikukivi Veinimõisa külastus ja degusteerimine (3-5 veini).
Mõis toodab käsitööveine eestimaistest marjadest ja puuviljadest. Neist valmistatakse valgeid, punaseid, kuivi, magusaid). Tootmine toimub ajaloolises kalevivabriku direktori häärberis.  
Külastuse käigus räägitakse piirkonna ja häärberi ajaloost, külastame mõisa ajaloolist parki ja mõisa aeda, kus näeme, millest Allikukivil veini tehakse. Põikame sisse mõisa veinikeldrisse, kus kuuleme marjaveinide valmistamisest ja degusteerime mõisas valmistatud marjaveine. Külastuspääse.  Kohapeal on avatud ka mõisa poesalong (0,5 L liköör 16€/pudel, 0,7L vein 13€/pudel, mahlad, käsitöö jm.). Aega kulub u paar tundi.

Seejärel hakkame koju sõitma. Tartusse jõuame u  kell 18-19

Hind: 94 eurot kuni 31.05.2020 (sissemaks 35€)
          114 eurot   al. 01.06.2020

Hinnas sees:

  • Bussisõit
  • Reisisaatja teenus
  • majutus (1 öö) kaheses toas (eeldab kahte inimest)
  • hommikusöök
  • hommikumantlid toas
  • hommikusaun ja -ujumine C-korpuses (lisainfo lahtiolekuaegade kohta)
  • sauna- ja veekeskuse “Viiking Saaga” piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel (täpsem info veekeskuse lahtioleku kellaaegade ning hoolduspäevade kohta asub veekeskuse lehel)
  • jõusaaliseadmete kasutamise võimalus lahtiolekuaegadel

Lisatasu eest: buffet õhtusöök 8€ (soovist teatada ja ette maksta), ühene majutus (28€) ja pääsmed (pensionärid/teised)

 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ Raekoja plats 13 -15, Tartu tel. 7441666, 55512921

Saada päring siit!