Päev Viljandimaal, 5.augustil 2017.a.

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast.
Vana – Võidu mõis ja uus koolimaja. Ülemöödunud sajandi keskel Viljandimaal ehitatud Vana-Võidu mõisa peahoones avastati seinamaalingud, mis osalt sarnanevad Vana-Rooma aegsete maalingutega. Kunstiakadeemia ja Viljandi kutseõppekeskuse restauraatorite praktika käigus avastatud seinamaalingud pärinevad Vana-Võidu mõisahäärberi ehitusajast 1850. aastatest ja et tegemist on Herculaneum`i originaalmaalingute koopiatega. Herculaneum oli Pompei naaberlinn Itaalias, mis aastal 79 hävis Vesuuvi vulkaanipurske tagajärjel.Vana-Võidu maalingud leiti ühest mõisa saalist, mis on vaheseinaga poolitatud. Seega teise toapoole ja kogu mõisamaja läbiuurimine seisab veel ees.
Vana-Võidu mõisa endistest karjalautadest ümber ehitatud Viljandi kutseõppekeskusel valmis korpus, kuhu kolivad üldaineklassid, kokalabor, õppeköögid, pagaritöökoda, söökla, valla raamatukogu ja kooli administratsioon. Sellises majas tahaks ise ka õppida. Uues osas on pinda 2600 ruutmeetrit. 1837. aastal valminud karjalaudast säilis kolmveerand ning samast ajast võivad pärit olla ka need raud- ja puittalad, mida õnnestus ehituse käigus säilitada. Vanast osast on säilinud ka palju ilusat maakiviseina ja mõned tellistest laotud osad.
Järva-Jaani XI vanatehnika killavoor, kuhu on oodatud kõik kuni kolmerattalised ja kummalised liikurid. Järva-Jaani kultuurimaja direktori ja killavoori eestvedaja Tuve Kärneri ütlust mööda ei tea sõidukite arvu enne, kui alles killavoori toimumise päeval. Kes on oma masina valmis saanud ja ka käima saanud. Kõige kummalisemat sõidukit siiski öelda ei oska, sest selle valivad pealtvaatajad kohapeal. Valitakse ka kõige kummalisem juht ja kõige kummalisem kaasreisija. Neile on mõeldud ka auhinnad. Igatahes pealtvaatajatele jagub põnevust lõpuni.
Võhma kaunis koduaed – Valli ja Kalle särav aiapärl kahel pool orgu on aed Võhma linna serval, millest on võimatu mööduda, ilma et pilk pikemalt peatuks rõõmsal värvilapilisel iluaial, ilusatel hekkidel, vormi pügatud okaspuudel ja kenal kujundusel. Lõbusad hekid ja pügatud vormid. Kole kraav osutus lotovõiduks. 1400 m² suurust krunti poolitab sirge kraav, mille nõlvadel laiub maaliline taimevaip. Ühele poole “orgu” jääb eesaed suure muruplatsi ja kaminanurgaga, teisel pool on maja ja tarbeaed. Aia algusaastatel voolas kraavis kunagise Võhma lihakombinaadi katlamaja vesi. See oli nii kuum, et auras. Ebameeldiv kraav osutus lihakombinaadi kadudes aga hoopis toredaks krunti liigendavaks reljeefielemendiks, mille nõlvad lausa kutsusid kiviktaimlat rajama. Süvendi põhi kaeti paekividega, mille vahel voolab nüüdki suurema vihmaga väike veenire.
Imavere Piimandusmuuseum. XIX sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Tänaseks on piimatootmine kujunenud üheks olulisemaks tootmisharuks põllumajanduses. Piima töötlemine sai alguse taludes, kus töövahendina kasutati omatehtud puitesemeid, tänapäeval on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele. 1997. a võeti endine Imavere Ühispiimatalituse hoone ajaloomälestisena riikliku kaitse alla. 01.10.2000. a iseseisvus muuseum jällegi, nimetuseks jäi Eesti Piimandusmuuseum EV Põllumajandusministeeriumi alluvuses. 14. juuli 2001 .a kujunes muuseumi suurpäevaks – täpselt 25 aastat peale asutamist avati uksed. V almis esimene püsiekspositsioon, mis esialgu oli vahendite puudumise tõttu poolik …
Esimene püsiekspositsioon läbi kahe korruse annab põgusa ülevaate alates piimandusalase tegevuse algusest mõisameiereide näol (esimesed asutati 1850.a. Vaidas ja Kundas) ning piimanduse arengust taludes XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Välja on pandud taludes kasutusel olnud puidust piimatöötlemisseadmed, aga ka hiljem kasutusele võetud metallist koorelahutajad ja võimasinad. Jäädvustatud on piimandusalase hariduse omandamine, täiendkoolitus ning Eesti mainekamate piimandusteadlaste uuringud. II korruse viimases saalis saab ülevaate ühispiimatalituste kujunemisest Eestis alates 1908.a. Kuna esimesed ühistegelikel alustel rajatud ühispiimatalitused töötasid käsitsi, olid ka seadmed käsiajamiga – “Victoria” tüüpi võimasinad, Alfa-Lavali käsikoorelahutajad. Enamus ühispiimatalituste võist läks ekspordiks (Saksamaale ja Inglismaale)- välja on pandud Eesti eksportvõi tünn (20,4 ja 50,8 kg).Teeme jäätist ja vaatame ringi. Kindlasti tuleb kellelegi nii mõndagi tuttavat ette.
Võisiku mõis (saksa Woiseck) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Põltsamaa valda Jõgeva maakonnas.Võisiku mõisa on esmakordselt mainitud 1558. aastal. 1561. aastal läänistati mõis endisele Vasknarva foogtile Dietrich von der Steinkuhlile.18. sajandi esimesel poolel kuulus mõis Heinrich von Fickile ning hiljem läks see perekonnasidemeid mööda Bockide aadlisuguvõsa kätte.19. sajandi alguses kuulus mõis Timotheus Eberhard von Bockile ning hiljem tema õele Elisabeth Helene Sophie von Bockile, kes oli abielus Peter Otto Zoege von Manteuffeliga. Pärast Manteuffeleid kuulus mõis veel Samson von Himmelstiernade ja zur Mühlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Leon von zur Mühlen. Mõisa ühekorruseline peahoone rajati Berend Johann von Bocki soovil 1750.–1760. aastatel. Kivist hoonet iseloomustavad eenduvad tiivad. Peaukse ees asuv veranda rajati ilmselt 19. sajandil. Nüüdisajal paikneb peahoones Võisiku hooldekodu ning aastail 2000–2001 hoone restaureeriti. Mõisahoone lähedal paiknes ka hulk kõrvalhooneid ja park. Säilinud kõrvalhoonetest on tähelepanuväärsemad pesuköök ja sepikoda, mida kaunistavad kolme kaaravaga kaaristud. Mõisale kuulus ka Külmoja veski Põltsamaa kihelkonnas. Mõisakompleksist poolteist kilomeetrit eemal paikneb Bockide perekonnakalmistu. Kuuleme maja ajalugu ja vaatame sisse.

Reisi hind: 27 eurot
Hinnas sees: bussisõit ja giiditeenus

Hinnale lisandub: pääsmete raha (2017.a.a hinnad täpsustamisel)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666 estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee
reisitingimused www.estreisid.ee