Varbola linnus ja Läänemaa mõisad

                                 Varbola  linnus  ja  Läänemaa mõisad  9.07.2017

Tartust  väljasõit  kell  7 Turu tn. McDonaldsi ja Statoili vahelisest parklast.
Esmateade Varbola linnusest pärineb 1212. aastast ja on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue  ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 meetri kõrge. Linnuses on taastatud väravakäik ja 13 m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest  müürsein. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja savinõude tükke. Meenutamaks muistseid aegu on linnusele juurde ehitatud piiramistorn ja kiviheitemasinad.
Saare mõis e. Lükholmi. Mõis on valminud 1798. aastal ja viimase restaureerimise viis aastatel 1998–2001 läbi Gustav von Rosen, kes oli viimase mõisaomaniku poeg. Praegu kuulub mõis tema pojale Lothar Alexander von Rosenile. Lyckholmi muuseum on taastatud 1995./96. aastal endise hobusetalli (18. saj.) varemetest esialgses stiilis. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety). Muuseum avati 1. märtsil 1997. Muuseumi kolmes ruumis on 300 m² enam kui 300 eksponaati. Teisel korrusel on välja ehitatud 100 m²  suurune suvekorter. Esimene ruum tutvustab Saare ajalugu alates 2. juulist 1715, kui tsaar Peeter I purjetas saarest ja Skanskoplist möödudes Haapsallu, kuni tänaseni. Pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. See oli Saare rahvale õnnelik, kuid raske aeg.
Teistes ruumides on tööriistad, mida kasutati tol ajal põllutöödel. Suured tööriistad: adrad, äkked, töövanker, regi jne seisavad originaalsel munakivipõrandal. Käsitöövahendid, majapidamistarbed ja lihtsad tööriistad on teises ruumis naturaalsel paekivipõrandal. Seal võib näha täielikku endist höövelpinki, vokki, linaluuda, linatöötlemis- ning puusaagimistehnikat, või, leiva ja hapukapsa valmistamise vahendeid, rüsaga kalapüüki jne. Iga eksponaat on kataloogitud ja seal on annetaja nimi. Mõisa lõuna.
Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas, ehitatud 19.saj. Mõis kuulus 1919.aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Säilinuid kõrvalhooneid on näiteks peahoone esise väljaku äärse väike ait  ja tall-tõllakuur.  Edasi ootab meid üks kaunis koduaed.  Läänemaal, Noarootsi vallas, endises karjakoplis asub +20a. tagasi rajatud talu, millest aed moodustab 0,5 ha. Algajale aednikule, kes otsib eeskuju, mille järgi oma krunti aiaks vormima hakata, soovitan ma sõita Noarootsi ja paluda perelt luba veeta päev või paar nende aeda uurides. Juba esimene pilk tänavalt veenab vaatajat, et siin on enne mõeldud ja alles siis töid alustatud.Omaette teema on selle aia taimevalik. Aed on tõeliselt värvirõõmus ja vaheldusrikas. Värvilaikude vaheldumine on nii osavalt komponeeritud, et pehmete toonidega ülemineku-tsoonid ja põneva lehestikuga põõsad ning püsikud puhverdavad eri rühmade juhttaimi, pakkudes solistile mõnel juhul isegi konkurentsi. Meid oodatakse siin ja perenaine on selleks puhuks saia küpsetanud, mille juurde ka kohvi/teed  pakutakse, samuti koduaia ploomimahla.  Nõva asub Loode-Eesti rannikul. Nõva Püha Olevi kirik on vanim ja väikseim säilinud kirik Eestis, mis  ehitati 17. saj. Üheks huvitavamaks inter-jööri osaks on puitpingid, mis on kujundatud meestele ja naistele eraldi ja maalitud pärgamendiga kaetud aknad. Nõval kasvavad puutumatud männimetsad, täis maitsvaid marju ja seeni. Nõval asuvad ka puhtad rannad, mis on tuntud laulvate liivade poolest. Sadu aastaid tagasi asustasid piirkonna rootslased, kes enne Esimest maailmasõda moodustasid 60% Nõva elanikkonnast. Seega on koht Rootsi ajaloost tulvil.
Padise mõis asub Padise vallas, Lääne-Harjumaal, Tallinnast 50 km kaugusel, Keila-Haapsalu maantee ääres. Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval.  Mõisa peahoone on väljast täielikult, seest osaliselt renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja. Praegu avatud osas tegutseb hotell ja restoran, mis võtab külastajaid vastu iga päev. Suvel on avatud ka väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile. Tundub uskumatu, et klooster asus kunagi mere kaldal, veerikka jõe suudmes. Mõis kuulub von Rammide perekonnale, kes elasid Padisel juba aastast 1622. Rammide suguvõsa kroonika pajatab nii Rootsi kuninga Gustav II Adolfi suuremeelsu-sest nende perekonna suhtes kui ka Peeter I külaskäigust Padisele. Hoonele lisab vürtsi aeg-ajalt kuuldav kurb kummitus, mis tuletab meelde 19. sajandil siin elanud üksildast mõisaprouat. Von Rammide perekond on võtnud eesmärgiks mõisahoone täielikult taastada.

Loodame, et pikast reisipäevast olete saanud palju uusi ja meeldivaid  muljeid.

Reisi hind: 36 eurot

Hinnas sees: bussisõit, giiditeenus ja lõuna

Lisatasu eest:  külastustuste raha  8 eurot korjame bussis (koduaed kohvipausiga ja mõisad)

Reisikorraldaja: EST – Reisid   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666 estreisid@neti.ee

Saada päring siit!

 

EST-REISID OÜ krediidireiting