Floksid, roosid ja juust Virumaa mõisates         10.augustil, 2019.a.

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn. Mc Donalds’i parklast.
Mädapea mõis ja kollektsiooniaed. Eelmisel nädalavahetusel on peetud IV Rahvusvahelist Floksipäeva aga kuna siis on suur sagimine, siis meie eelistame vaiksemas õhkkonnas tutvuda selle ERILISE mõisaga. Ringkäik mõisahoones ja kollektsiooniaias (kaks ekskursiooni, kohvipaus!). Avatud püsikute müügiplats. Samas teostatakse ka taimede vaatlusi kohanemisel Eesti kliimas, paljundatakse ja müüakse kollektsioonis olevat materjali.
 Mõisahoone külastus.  Mädapea mõis kuulus Kärkna kloostrile, kes müüs ta eravaldusesse 1425. aastal. Omanikuks saab Otto von Brackel. Mädapea mõis kuulus Rakvere kihelkonda. 18. sajandil esialgne küla hävis. 1920-dail rajati Mädapea uuesti asundusena, mis 1977. aastal nimetati külaks. Muuseumis on väga huvitavad kollektsioonid (lipsud, nukud, žaržid jm), mida eksponeeritakse nii mõisaproua- kui ka mõisahärra kogudest.
Sellest omapärasest nimest kuuleme kohapeal. Mädapea põlisküla esmamainiti  1241 kujul Metape,  Ent sõna “mädapead” võib tähendada ka küpseid maasikaid või rabamurakaid. Nime hilisemates kirjapanekutes on täheldatud sõna “mätas” mõju. 1845 -1850 ehitati tollase omaniku,  Ludwig von Wendrichi poolt viimane , ühekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone. Mõisahoovis on säilinud vana kaevumaja, ait, mille ehitusaasta jääb 18. sajandisse ja tallikuur, mis rohkem tavalise talli/kuuri sarnane oli.
Arkna mõisa peahoone ehitati 1887 aastal, omanikuks oli siis Julius von Schubert. Hoone arhitektiks oli piirkonnas tegutsenud kuulus arhitekt F.Modi. Stiililiselt on peahoone neorenessanslike detailidega ehitud historitsistlik 2-korruseline kivist hoone. Esifassaadi kujundavad 4-nurksete tulpadega liigendatud, keskosas astmikfrontooniga eeskoda ning kaks ebasümmeetriliselt paiknevat risaliiti, tagaküljel on eenduv tiibehitus. Algselt oli hoone teisel korrusel kitsad piluaknad, mis on 1920-ndatel ümber ehitatud, lõunatiival paikneb klaasveranda. Esimese korruse esindusruumide planeering on anfilaadne, säilinud on üsna palju algset sisustust, sh kahhelplaatidega kaetud põrandad, nikerdatud uksepiirdeid, reljeefsetest glasuur- kahlitest suur kamin, rosetid, sisseehitatud söögitoa kapid ja muudki. 1922. a. kolis hoonetesse Virumaa põllutöökool ja 1936. a. loomakasvatuskool, mis oli seal kuni 1993 aastani. Peale 20 aastat tühjana seismist oleme hakanud hoonet otsast korrastama. Hoonel on nüüd korralik katus ja akende restaureerimisega oleme lõpusirgel, aga tööd on veel palju. Mõisaproua võtab meid vastu, näitab oma valdusi, kuuleme ajaloost ja degusteerime ka mõisas valminud juustu ja lõunatame. Mõisast on võimalik kaasa osta juustu, tatart, mett ja mustsõstranäkse.
Vasta mõisast (Waschel), omanikuks Berthold Meckes von Waschel.1586. aastal mainitakse omanikuna Simon Lodet. 17. sajandi II poolel oli mõisaga seotud Hans Wrangel, peale Põhjasõda Albert Johann von Ritter. Alberti poeg Karl Ludvig majandas mõisas 18. sajandi lõpuni. Tõenäoliselt ehitati kivist Vasta härrastemaja Karl Ludvig von Ritteri valitsusajal. 1797. aastal pantis Ritter mõisa 80 aastaks, ehk kuni 1877. aastani Otto von Knorringile.1874 liideti Vasta mõisaga Unukse mõis. 1885. aastal müüs Artur von Knorring mõisa Erich von Samson-Himmelstjernale. 1859. aastal oli omanikuks Reinhold Heinrichvon Winkler, kes elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisa võõrandamist 1919. aastal. 1932. aastal maksti Reinhold von Winklerile välja Vasta mõisa võõrandatud vara.
1782 kirjutas publitsist ja keelemees August Wilhelm Hupel: „Vasta mõisal on ilus kivist hoone, mis asub verst põhja pool kirikut“. Sel ajal kuulus Vasta mõis keskmise suurusega mõisate hulka: 17 adramaad, 300 revisjonihinge.
Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub ka valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas Friedrich Reinhold Kreutzwald oma pulmapeo. 1867. aastast on Vasta mõis seotud kooliharidusega. Mõisa härrastemajas asub kool alates 1940. aastast. 1998. aastal alustati mõisas renoveerimistöödega. Mõisa häärber on ilus ja sama ilus on seda ümbritsev park-iluaed roosidega.

Reisi hind: 39 eurot
Hinnas sees: bussisõit ja lõuna
lisatasu eest külastused kohalike giididega (pensionärid 18€, teised 19€)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   Raekoja plats 13-15, 2.korrus Tartu  tel. 7441666 estreisid@neti.ee
                                                     Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee