Virumaa mõisad – floksid, roosid ja juust

Floksid, roosid ja juust Virumaa mõisates         10.augustil, 2019.a.

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn. Mc Donalds’i parklast.
Mädapea mõis ja kollektsiooniaed. Eelmisel nädalavahetusel on peetud IV Rahvusvahelist Floksipäeva aga kuna siis on suur sagimine, siis meie eelistame vaiksemas õhkkonnas tutvuda      selle ERILISE mõisaga. Ringkäik mõisahoones ja kollektsiooniaias. Avatud püsikute müügiplats. Samas teostatakse ka taimede vaatlusi kohanemisel Eesti kliimas, paljundatakse ja müüakse kollektsioonis olevat materjali.
 Mõisahoone külastus.  Mädapea mõis kuulus Kärkna kloostrile, kes müüs ta eravaldusesse 1425. aastal. Omanikuks saab Otto von Brackel. Mädapea mõis kuulus Rakvere kihelkonda. 18. sajandil esialgne küla hävis. 1920-dail rajati Mädapea uuesti asundusena, mis 1977. aastal nimetati külaks. Muuseumis on väga huvitavad kollektsioonid (lipsud, nukud, žaržid jm), mida eksponeeritakse nii mõisaproua- kui ka mõisahärra kogudest.
Sellest omapärasest nimest kuuleme kohapeal. Mädapea põlisküla esmamainiti  1241 kujul Metape,  Ent sõna “mädapead” võib tähendada ka küpseid maasikaid või rabamurakaid. Nime hilisemates kirjapanekutes on täheldatud sõna “mätas” mõju. 1845 -1850 ehitati tollase omaniku,  Ludwig von Wendrichi poolt viimane , ühekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone. Mõisahoovis on säilinud vana kaevumaja, ait, mille ehitusaasta jääb 18. sajandisse ja tallikuur, mis rohkem tavalise talli/kuuri sarnane oli.
Arkna mõisa peahoone ehitati 1887 aastal, omanikuks oli siis Julius von Schubert. Hoone arhitektiks oli piirkonnas tegutsenud kuulus arhitekt F.Modi. Stiililiselt on peahoone neorenessanslike detailidega ehitud historitsistlik 2-korruseline kivist hoone. Esifassaadi kujundavad 4-nurksete tulpadega liigendatud, keskosas astmikfrontooniga eeskoda ning kaks ebasümmeetriliselt paiknevat risaliiti, tagaküljel on eenduv tiibehitus. Algselt oli hoone teisel korrusel kitsad piluaknad, mis on 1920-ndatel ümber ehitatud, lõunatiival paikneb klaasveranda. Esimese korruse esindusruumide planeering on anfilaadne, säilinud on üsna palju algset sisustust, sh kahhelplaatidega kaetud põrandad, nikerdatud uksepiirdeid, reljeefsetest glasuur- kahlitest suur kamin, rosetid, sisseehitatud söögitoa kapid ja muudki. 1922. a. kolis hoonetesse Virumaa põllutöökool ja 1936. a. loomakasvatuskool, mis oli seal kuni 1993 aastani. Peale 20 aastat tühjana seismist oleme hakanud hoonet otsast korrastama. Hoonel on nüüd korralik katus ja akende restaureerimisega oleme lõpusirgel, aga tööd on veel palju. Mõisaproua võtab meid vastu, näitab oma valdusi, kuuleme ajaloost ja degusteerime ka mõisas valminud juustu ja lõunatame. Mõisast on võimalik kaasa osta juustu, tatart, mett ja mustsõstranäkse. Lõuna.
Põlula mõisa (pildil) barokse peahoone algne kehand pärineb 18. või 19. sajandi algusest, aadliperekond von Krausede ajast. 1880. aastal lisati hoone tagaküljele suur historitsistlik kivist tiibehitis. Selle keskel on säilinud massiivne mantelkorsten, mille piip kõrgub katuseharja keskel. Tagafassaadil on säilinud omanäoline kolmekorruseline kuusnurkne nurgatorn. Planeeringult võib Põlula härrastemaja võrrelda 17. sajandil ehitatud Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonetega. Põlulas on elanud tunnustatud maalikunstnik Wilhelm von Kügelgen (1802–1867), kelle töid leidub nii Tallinna Oleviste kui ka Peterburi Iisaku kirikus.
Põlula mõisa teenijaskonna lapsed õppisid 19. sajandi keskpaigast kuni Vabadussõjani Kuivajõe algkoolis. Maareformi järel asusid uudismaaks laiali jagatud mõisamaadele elama noored lastega pered, kes seisid selle eest, et lapsed saaksid käia kodulähedases koolis. 1922. aastal õnnestuski alustada Põlula aednikumajas õppetööd ja ruumikitsikuse tõttu ehitati 1930. aastatel koolile uus modernistlik puithoone. 1952. aastal sai kool enda käsutusse Põlula mõisahäärberi. Seal tegutseb siiani lasteaed koos põhikooliga, kandes ühist nimetust Põlula Kool.

Reisi hind: 39 eurot
Hinnas sees: bussisõit ja lõuna
lisatasu eest külastused kohalike giididega

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666 estreisid@neti.ee
                                                          Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee

Saada päring siit!