Lindora laat, Viitina mõis ja Veinimäe talu   28.oktoober, 2023

Tartust väljasõit kell 8:30 Turu tn McDonaldsi parklast.  Laata peetakse Lindora teeristis, Setomaa ja Võrumaa piiril.
Lindora laat on olnud maarahva jaoks tähtis kauplemis- ja kohtumispaik. Kui varasemal ajal sai Lindoral kokku peamiselt lähiümbruse rahvas, siis praegusel ajal tullakse sinna ka mujalt Eestist ning uudistajaid on välismaaltki.
Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril – sõltumata nädalapäevast. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Lindora laata teatakse kui Eesti ainsat järjepidevalt toimunud maalaata, mida on rahva enda algatusel peetud.

Ajalooürikud pajatavad Viitina mõisast nii mõndagi. 1542.a. andis Tartu piiskop Johann mõisa dr. jur. Jürgen Holdschner`ile, 1598.a. müüs tema poeg Cremon Bertram Viitina Otto v. Vietinghoff`ile (arvatavasti on siit pärit ka kohanimi). Vietinghoffide suguvõsa käes oli mõis 1782. aastani, mil läks tütre kaasavarana von Kruedener`ile (Krüdener`ile).
Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener (s. Vietinghoff, 1764-1824) oli tookordse Euroopa tuntud suurilmadaam, kelle sulest ilmus mitu Euroopas toona väga tuntud teost, sensatsiooniliseks kujunes kiriromaan “Valerie” (1803). Barbara elas seiklusrikkalt, tegutses Šveitsis ja mujal Euroopas rändjutlustajana, oli seotud vennastekogudusega. Keiser Aleksander I soosikuna mõjutas viimast Püha Liidu rajamisel. 1818.a. tuli Viitinasse tagasi, kus pidas järvetagusel Meegomäel valgustuslikke jutlusi külarahvale. Iga kuulaja sai hiljem mõisaköögist tasuta suppi. Valgustuslikest ideedest kantuna püüdis anda talulastele kooliharidust ja kehtestas laupäeval poolepäevase tööaja. Barbara sunniti loobuma mõisa valitsemisõigusest. Viimaseks omanikuks oli aastast 1902 Arthur von Wulf. Eesti Vabariigi tekkimisel mõis riigistati, kuid jäeti laiali jagamata, kuna sinna plaaniti luua põllutöökool.
Mõisa jagamine toimus lõpuks 1924. a., suure osa mõisamaadest ostis välja toonane rentnik.
Kohaliku giidiga tutvume mõisaga ja teeme tiiru ka vesiveski juurde.

2016.a. maikuus Viitina südames avatud vesiveski on koht, kus pakutakse huvilistele majutusteenust ja toodetakse keldris asuva hüdrojõujaama abil ka elektrienergiat. Viitina mõisa vesiveski ja viinavabrik, mis seisid ning lagunesid aastaid kasutult, on uue omaniku käes kiirelt muutunud kohalikuks pärliks. Ümbrus on heakorrastatud ja kena jalutusrada skulptuuridega.

Ringkäigul Veinimäe talus
– tutvutakse viinamarjasortidega (talus on neid 75!), ning kogenud agronoom tutvustab erinevaid viinamarjatehnoloogiaid,
– räägitakse veinide ja siidrite valmistamisest,
– maitstakse kohapeal valmistatud viinamarjaveine ja siidreid.
Veine ja siidreid saab kohapeal kaasa osta.

Tartus tagasi u 17.30 – 18.00

Reisi hind: 45 eurot

Hinnas sees: bussisõit, reisijuhi teenus ja kohvipaus

Lisandub: kohaliku giidi teenus ja Veinimäe talu külastus 12€

Reisi korraldaja: OÜ Est – Reisid
                             tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee