Munadepüha Kilplaste juures ja Järvamaa mõisad   9.aprillil

Tartust väljasõit kell 9.00  Turu tn McDonaldsi parklast.

Muna ja jänes on lihavõtte- ehk kevadpühade sümbolid. Muna tähendab uue elu algust nii nagu kevadel ärkab loodus talveunest ja sünnib uuesti. Jänes on sümbolina selle poolest eriline, et ta poegib väga sageli ja ja nii on temagi nagu uue elu sümbol.

KILPLASTE  HUMOORIKAS ELAMUSRETK

• teeme kõigepealt tuju heaks, elamusretkel saame teada, miks kilplased jäneseid kartsid, mängime munagolfi, viskame vildist munadega täpsust, mängime munade veeretamise mängu, võitjatele auhinnad, tutvume kilplaste söögikommete ja söögiriistadega, vaatame kilplaste leiutisi ja tutvume kilplaste elu-oluga
• väike näidend ”Kuidas kilplased munadega turul käisid”
• kestvus ca 45 min

KÄSITÖÖTOAS MEISTERDAMINE:

Kilplased vaatavad seepe

Sulatatud valmismassist nahasõbraliku seebi tegemine erikujuliste vormidega, saab fantaasiat rakendada erivärvi massi kokkupanemisel. Valmis glütseriinseebimassi tegemiseks on kasutatud taimset glütseriini, mille tooraineks on taimsed rasvad, valge glütseriinseebimass on kitsepiimaga, mis teeb naha pehmeks.  Seepide sisse võib panna  kaerahelbeid, meegraanuleid, kohvipuru, ravimtaimi, lilleõisi, eeterlikke õlisid paar tilka jm. (Eeterlikud õlid on taimedest või taimeosadest pressitud või destilleeritud aromaatsed õlid, millel on palju häid omadusi nii nahale kui meelele).

Lõuna. Söö nii palju kui kulub aga mitte rohkem!
Johann Adam von Grünewaldt alustas 18. saj. II poolel mõisasüdame ümberkujundamist vastavalt majanduslikele võimalustele ja tolleaegsetele arhitektuurisuundumustele. Baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal. Mõis oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. Hiljem toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad. Koigi mõisa peamaja renoveeriti 2008-2009 Euroopa Finantsmehhanismide ja (endise) Koigi valla toel, mille tulemusena on täna Sinu päralt ajatu hoone kaasaegsete võimalustega.

Teisel mõisal on olnud 15 omanikku: Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Carl von Toll ostis mõisa Karl Georg von Knorringilt. 
Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. Viimane ehituslaine lõpetati 1810. aastaks.
Krahv Carl Friedrich von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi eeskujul.
Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. 1919. a mõis riigistati. 

Reisi hind 59€ koos lõuna ja seebiga

Lisatasu eest Kilplaste- ja mõisakülastused (hinnad selguvad)

Reisikorraldaja: Est – REISID   tel 55512921   estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee   
                                                    reisikalender, reisitingimused jm info