„Sagadi paruni mõrvalood“ – kirjanduslik krimireis Lääne – Virumaale   3. juulil 2021

Tartust väljasõit kell 7.30 Turu tn McDonaldsi parklast.

Soovitame läbi lugeda raamatu „Risti soldati mõistatus“ aga kui ka ei ole loetud, siis saate kõik teadmised sellelt reisilt. Retke juhib raamatu autor, ajaloolane Ain Kütt. Meie ees rulluvad lahti inimesed ja nende lood Annikvere-, Kandle-, Sagadi-, Karula-, Oandu-, Vihula- ja Palmse mõisate kohta. Neid kohti me külastame. Mõnda vaatame väljast, mõnda seest.
Sagadi mõis – punased kivikatused, valgeks lubjatud kaaristud, kellatorn ning teised saksapärase korrektsusega paigutatud roosad-valged hooned; erkrohelised muruplatsid, võimsad pargipuud, roosid ja tiik armastuse sümbolina; Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, teised kaunid mõisakompleksid käeulatuses…
Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus.  Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Praegugi haldavad mõisa metsa-mehed, täpsemalt Riigimetsa Majandamise Keskus. Huvi ja armastus metsa ning looduse vastu laiemalt on läbivaks jooneks kõigis meie tegevustes. Sajandeid on Sagadis oodatud külalisi vastu võetud.
Eriline on Kandle mõis, millest vähesed teavad ja veel vähem on neid, kes sinna sisse saanud. Meil on see erakordne võimalus. Meid võetakse seal vastu, kui külalisi ja näidatakse palju ilusat.
Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda . Esimesed teated mõisast on teada aastast 1445. Mõisa viimased (enne 1919. aastat) omanikud olid Nottbeckid, kellest viimane omanik oli Berthold von Nottbeck. Mõis on eravaldus, vaatame väljast.
Karula mõis (Carull) on esimest korda kirjas Idavere Otto Wrangeli poegade pärandijaotamis lepingus 20. aprillist 1499. Juba mõnikümmend aastat enne seda on nimetatud Karula mõisnikku. 1474. a. müüs Hinrik Sanderi poeg Mekes von Carul nimetatud Otto Wrangelile kasutusõiguse Karula metsast. 
Karula lähedal asus näitleja rahvakunstnik Kaarel Karmi Kuusiku suvekodu. Varastel lapsepõlve-aastatel elas ta lähikonnas – Vihulas, Tatrusel, Varangul, Kundas. 1930-ndail aastail lavastas K. Karm Vihula rahvamajas isetegevuslaste näidendeid ja mängis neis ise kaasa.
Oandu mõis (saksa keeles Oando) oli Sagadi mõisa karjamõis. Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Oandu küla lähedal, Haljala vallas Lääne-Virumaal.
 Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll). Mõis kuulus parun Hans von Lodele. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. Seega 23. veebruaril 1807. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert. Vihula ehitati tänapäevasel kujul üles von Schubertite ajal. Kahe maailmasõja vahel, 1939. aastal oli von Schubertite pere sunnitud Eestist lahkuma kuna Vihula Mõis natsionaliseeriti ning kuulus riigile.
Praegu asub siin hotell ja ökospa. Parim ajalooline hotell Euroopas 2020.
Palmse mõis. Perekond von der Pahlen (1677 – 1923). Mõisakompleksi rajamist alustati Gustav Christian von der Pahleni ajal. Siiski ei jõutud ehitustöödega väga kaugele kuna Eestimaad tabas Suur Näljahäda (1695 – 1697) ning peatselt algas ka Põhjasõda. 1710. aastal tabas Palmset katkuepideemia, mis tappis 229 inimest ning mõis jäi üsna armetusse seisu.  1923. aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks ning mõisasüda oli kuni II maailmasōjani Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Võsul tellisevabrik ja Oruveski Lauatööstus jäid pärast maareformi Pahlenite omandisse, kes need omakorda välja rentisid. Tellisevabrikus valmistati telliseid kuni 1933. aastani.  Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot

Lisanduvad pääsmed (pensionärid 16€, teised 19€)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  Tartu  tel. 7441666               estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee