7. augustil 2020  Kolkjas etenduma pidanud Tartu Uue Teatri suvelavastus Serafima + Bogdan on edasi lükatud 6.augustile 2021 aastasse.

Kehtivad ostetud pääsmed. Reisihind ei muutu! 

Raamatu “Serafima ja Bogdan” järgi.

Saagalik romaan “Serafima ja Bogdan” jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.
Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. 
Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud.
Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Laval

ILO-ANN SAAREPERA (Ugala)
KRISTEL LEESMEND
INGRID ISOTAMM
RENATE KEERD
PRIIT LOOG (Endla)
ANDRES MÄHAR (Vanemuine)
KARL-ANDREAS KALMET
REIGO TAMM (Estonia)

Autor

VAHUR AFANASJEV

Dramatiseerija ja lavastaja

IVAR PÕLLU

Tartust väljasõit kell 16.00 Turu tn. McDonalds’i parklast.
Kolkjasse kohale jõudes on aega külastada Peipsimaa Külastuskeskust, kus asub Sigurimuuseum (kohapeal pääse 3€).
Sigur on rahvameditsiinis tuntud ravimtaim. 19. sajandi teises pooles, kui kohvijoomine ja kohvikutes käimine ka Eestis moodi läks, hakati Peipsimaal (nagu ka mujal Euroopas) laialdaselt sigurit kasvatama, et selle juurikast kohvi valmistada. Sigurikasvatusest kujunes Peipsimaal suur kohviäri. Tänaseks on sigurikasvatus hääbunud ja ridakülas haljendavad ainult sibulapeenrad. Peipsimaa Külastuskeskuse keldrikorrusel asub sigurimuuseum, kus eksponeerime 1896. aastal ehitatud sigurikuivastusahju ja sigurikasvatusega seotud tööriistasid. Sigurimuuseumi juurde kuuluvad ka siguripeerad keskuse aias.
Lubokiõu
Lubokk on enamasti puulõikelise klišeega trükitud ja käsitsi värvitud trükipilt, millel on selgitav tekst.  Vene rahvakunsti vormina tekkis lubokk 16. sajandil. Eesti kunstnik ja ikoonimeister Pavel Varunin hakkas vanausuliste lubokke tegema 1990ndate lõpul. Lubokiõu ongi sündinud Pavel Varunini algatusel, et tutvustada vanausuliste trükikunsti lastele ja täiskasvanutele. Lubokiõues asub Pavel Varunini valmistatud puidust trükipress, mis jäljendab üsna täpselt 15. sajandi trükipressimasinaid.
Sinilniku töökoda
Kangaste sinetamisel ja trükkimisel on meie külas juba pikk ajalugu. 19. sajandil tegutses siin käsitöömeistrite – kangatrükkalite pere Prostatov. Peamiselt tehti sini-valgemustrilisi indigoga värvitud kangaid. Peipsi-äärsetes külades siniste kangaste meistreid nimetati sinilnikuteks.

Peale muuseumikülastust jääb veel aega ringijalutamiseks, külaeluga tutvumiseks. Kohalikud on müügiletid ülesse sättinud ja sealt leiate maitsvaid pirukaid, kala ja ehk ka sibulat.

Kell 19:00 algab etendus.

Hiljemalt 30 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: bussisõit + teatripilet  59€        

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ  Tartu tel. 7441666  estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee