2.advendipüha reis Järvamaale, Väätsa mõisasse

                               2.advendipüha reis Järvamaale, Väätsa mõisasse 06.12.2026

Tartust väljasõit kell 10:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Väätsa mõis on peidetud pärl Järvamaal – elegantselt taastatud mõisahoone koos ajaloolise pargiga kutsub Sind avastama Kesk-Eesti mõisakultuuri võlu. Restaureeritud 2011. aastal Norra abiraha toel, on Väätsa mõis üks silmapaistvamaid näiteid piirkonna ajaloolisest arhitektuurist. Mõisa härrastemaja osaks on tänane Väätsa põhikool, ent hoonesse jagub ruumi ka kultuuriks ja kogukonnaeluks.
Imetle mõisa taastatud seina- ja laemaalinguid ning naudi avarate saalide rahulikku õhk-konda. Siin saab korraldada kontserte, konverentse, seminare ja pidulikke sündmusi. Katuse-korrusel ootavad Sind vahelduvad näitused, soklikorrusel aga käsitöö ja kunstitegevused.

 Kirjalikes allikates on Väätsa küla (Dorf Wetze) esmakordselt mainitud 1564. aastal.
1621 kinnistab Rootsi kuningas Gustav II Adolf  Väätsa ümbruse maad Magnus Nierothile, „truu teenistuse eest Liivimaa sõjas poolakate ja moskoviitide vastu“, st osalemise eest Liivi ja Rootsi-Poola sõdades. Tema rajas sellele maale läänimõisa, mistõttu võib 1620ndaid aastaid lugeda mõisa alguseks. Nierodhtite suguvõsa saabus Saksamaalt Liivimaale 13. sajandil. Magnus von Nieroth on tegutsenud Paide ja Tallinna linnuste asehaldurina ning Ingerimaal asunud Käkisalmi (praegu Priozjorsk Ingerimaal) lääni maavanemana. 1680. aastani oli mõis Nierothite järeltulijate käes, seejärel omandasid 8300 riigitaalri eest mõisa ligi 190 aastaks Baranoffid.
Baranoffite valitsemise ajal ehitati Väätsa mõisasüda ulatuslikumalt välja. 18. – 19. sajandi vahetusel ehitati vana kõrvale uus ja suursugusem mõisahoone. 19. sajandi keskpaigas koostatud mõisa detailkaart on säilinud tänini. Viimane Baranoffitest mõisaomanik – Peter Johann Georg – pantis mõisa 1864. aastal 140 tuhande hõberubla eest kolmeks aastaks tuntud teadlasele ja õpetlasele doktor Carl Johann von Seidlitzile. 1870. aasta sügisel muudeti see ostulepinguks. Sellega alanud von Seidlitzide valitsemisperiood Väätsal kestis ligi pool sajandit kuni 1919. aasta riigistamiseni. Tema tegevusalaks Väätsal oli hobusekasvatus, mille tarbeks ostis ta 1902 endale ka Vissuvere ümbruse maad.
1925. aastal asus riigistatud mõisa peahoonesse kool,1944 hoiti hoone keldrites sõja eest evakueeritud Tartu Kunstimuuseumi varasid. 2011. aasta alguses lõppesid mõisahoone ja pargi mitmeetapilised restaureerimistööd, millest suur osa tehti Norra Kuningriigi abiga.

Mõisasaalis on meile ketud advendilõuna laud, kus traditsiooniline jõulupraad, magustoit ja kohv/tee koogiga.

Muusikalise poole eest hoolitseb külalisesineja Lätist, saksofonist ja solist Arnis Graps. Tema sensuaalsed meloodiad ja hea lauluhääl on väga nauditavad.

Väätsa pisikese külakogukonna algatatud Rahvamaja akende jõulu-eelne ehtimine on muutunud nii populaarseks, et kõigile soovijaile aknaid ei jagugi. Väätsa vaateaknad on kümmne aastaga muutunud Järvamaa suurimaks talviseks turismiatraktsiooniks. Näiteks eelmisel aastal oli lasteaias teemaks muinasjutud ja nii valmiski neil lugu Lumivalgukesest. Kellest/millest nüüd, saame kohapeal teada. Tartus tagasi hiljemalt 17:30.

Reisi hind koos bussisõidu, lõuna, kontserdi ja mõisaekskursiooniga: 83 eurot
Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ   tel 55512921

Tellimine estreisid@neti.ee
Reisikavad www.estreisid.ee/reisikalender