Kihnu saar ja Pootsi Veinimõis  24.07.2021a.  
 
Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke – selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Just seetõttu, et vanad tavad ja kombed on säilinud suuremate muutusteta tänaseni, on Kihnu kultuuriruum kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar), mille pindala on 16,4 km². Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai, kõrgeim punkt on 8,5 m üle merepinna.
Tartust  väljasõit kell 4:45  Turu tn. McDonalds’i ja Circule K (end.Statoili) vahelisest parklast. Laev Munalaiu sadamast väljub  kell 8:30 ja Kihnust 16:15. Naeratav kihnukördis reisisaatja ootab meid sadamas. Meil  on vastas  veoauto ja sinna kasti me ronimegi käepuuga treppi mööda.  Hommikul kohe on väike pruukost  – tervitus Kurase Keskuses, kus kohal ka kuulsad mootorrattad ja võimalus selga proovida Kihnu körti. Kaasa saab osta nii kohalikku saia kui leiba ja suveniire. Algab lahtise veoauto kastis eksootiline ringreis Kihnu saarel, kus tutvutakse saare eluolu ning kombestikuga.  Kihnu majakas on üks neljast Eesti randades säilinud malmtuletornist ja püstitati Liivi lahe suurimale saarele Inglismaalt toodud osadest 1865. aastal. Tuli paikneb maapinnast 29 ja merepinnast 31 meetri kõrgusel.  Külastus lisatasu eest, kohapeal (2€/4€).  Vabaõhusöögikohas naudime imemaitsvat Kalalõunat. Lisaks muuseumile ja kirikule on harukordne võimalus külastada  Ärma Roosi talu, kuulata 45 minutilist folkloorikontserti ansamblilt Kihnumua , vaadata Kihnu naiste käsitööd ning osta suveniire.  Saarelt lahkume kell 16:15 väljuva laevaga. Võtame suuna kodu poole aga enne külastame ühte omapärast veinimõisat.

Pärnumaal asuvas kaunis Pootsi mõisas valmistatakse kodumaistest marjadest maitsvaid käsitööveine. Degustatsioonil pakutakse meile suure valiku erinevaid veine. Lisaks oleme mõelnud oma pisemate külaliste peale ja loonud mõisa limonaadi naturaalsest toorainest. Ekskursiooni käigus tutvustatakse lisaks veinitegemisele ka kolmandat põlve ühe perekonna käes olevat mõisahoonet ja selle ajalugu! Kuuleme mõisa taastamisloo, teeme tuuri mõisapargis, kirsiaias ja mõisahoones. Veine saab ka kaasa osta.

Hind:  81 eurot päevase õppevormi õpilane
           85 eurot täiskasvanu
Hind  kehtib, kui grupis on min. 30 reisijat

Pakett sisaldab: bussisõitu, saarel reisisaatja teenust, tervitus-pruukosti, autoringsõitu, muuseumisse ja kirikusse sissepääsu,  kalalõunat, folkloorikontserti,  veinimõisa külastust ja  laevapiletid Munalaiu-Kihnu-Munalaiu

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: EST – Reisid    Tartu  tel. 7441666   estreisid@neti.ee
                                                Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Narva kindlus, Sisekaitse Akadeemia uus hoone, Vaba Lava, Vana Narva miniatuuris ja Paul Keres

            Ilus oled isamaa… 5 krooni    Paul Keres ja Narva              31. juuli, 2021

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonaldsi parklast.
Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus oli üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust.
2020. aastal lõpetati projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ raames Narva linnuse täielik rekonstrueerimine ning nüüd pääseb ka linnuse idatiiba, kuhu külastajatel puudus varem ligipääs. Samuti avati 2020. aastal linnuses uus püsiekspositsioon, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani.

2020. aasta Rekonstrueerimise preemia anti Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimise eest. Narva linnuse ida- ja lõunatiiva rekonstruktsioon on erakordne, arvestades, et tegu on sõdades tugevalt kannatada saanud mälestisega, mida on restaureeritud aastakümneid.

Aastaid „koduta“ seisnud vana Narva linnamakett on saanud endale koha, kus rahvale vaatamisrõõmu pakkuda. 2020 aasta suvest on avatud Näitus „Vana. Uus. Narva. 1684/1984 …2034“ja Vana-Narva makett, mis seab kahe linna kunagise hiilgeaja kõrvutamisel keskmesse tuleviku. Näitusele valitud aastad 1684 ja 1984 sümboliseerivad Narva kunagist õitsengut ning 2034 linna lähitulevikku. Kahe hiilgeaja kõrvutamisel avaneb Narva identiteet kogu selle keerukuses. Tänapäeva Narva, nagu seda tunneme, on ehitatud välja kahel korral: 17. saj teisel poolel rajati uhke kaubalinn ning pärast teist maailmasõda ehitati rusudest üles tööstuslinn.

2020 aastal Arhitektuuri valdkonna peapreemia anti Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühisele õppe- ja majutushoonele P. Kerese tänavas

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone on puitarhitektuuri maamärk – Eesti suurim avalik puithoone, mis teenib mitut eesmärki. Kadetid, tudengid ja sisejulgeoleku ametnikud said praktikabaasi ja majutushoone, laiemalt aga sai Narva linn juurde kvaliteetse avaliku ruumi ja lõpuks ka nüüdisaegse ujula. Narva külastajale mõjub hoone oma positiivse totaalsusega ootamatult. „Rangete turvanõuetega rajatis on maastikuarhitektuursete võtetega märkamatult sulatatud olemasolevasse keskkonda. „Valminud on väga terviklik lahendus. Kindlasti on sama oluline selle hoone sümboolne tähendus – hea arhitektuur märgib Eesti riigi kohalolu Narvas.“

 Vaba Lava rajati Narva, endisesse Baltijetsi tehasesse, multifunktsionaalse teatrikeskusena. Vaba Lava teatrikeskuse avamine Narva linnas toimus Eesti Vabariigi 100 tähistamise raames 1. detsembril 2018. aastal. Projekti eesmärk oli elavdada Narva kultuurielu uue Vaba Lava teatrikeskuse loomisega, mis pakuks võimalusi kohalikele truppidele ning teistele eesti ja välisteatritele külalisetenduste andmiseks ning muude kultuuriürituste korraldamiseks (kontserdid, kino, näitused, konverentsid, seminarid, meistriklassid, festivalid jne). Lõuna.

Bussireisi hind koos lõunaga on 49 eurot

Lisatasu eest pääsmed* ja külastused: pensionärid 65+/õpilased 16€ ja teised 24€ .
* Piletiga antakse kaasa üks 2-öörine Põhjaõue münt, mille saab kas vahetada Põhjaõue meistri juures mõne meene vastu või jätta münt endale mälestuseks.

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel. 7441666            estreisid@neti.ee        reisitingimused ja programmid  www.estreisid.ee

7. augustil 2020  Kolkjas etenduma pidanud Tartu Uue Teatri suvelavastus Serafima + Bogdan on edasi lükatud 6.augustile 2021 aastasse.

Kehtivad ostetud pääsmed. Reisihind ei muutu! 

Raamatu “Serafima ja Bogdan” järgi.

Saagalik romaan “Serafima ja Bogdan” jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.
Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. 
Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud.
Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Laval

ILO-ANN SAAREPERA (Ugala)
KRISTEL LEESMEND
INGRID ISOTAMM
RENATE KEERD
PRIIT LOOG (Endla)
ANDRES MÄHAR (Vanemuine)
KARL-ANDREAS KALMET
REIGO TAMM (Estonia)

Autor

VAHUR AFANASJEV

Dramatiseerija ja lavastaja

IVAR PÕLLU

Tartust väljasõit kell 16.00 Turu tn. McDonalds’i parklast.
Kolkjasse kohale jõudes on aega külastada Peipsimaa Külastuskeskust, kus asub Sigurimuuseum (kohapeal pääse 3€).
Sigur on rahvameditsiinis tuntud ravimtaim. 19. sajandi teises pooles, kui kohvijoomine ja kohvikutes käimine ka Eestis moodi läks, hakati Peipsimaal (nagu ka mujal Euroopas) laialdaselt sigurit kasvatama, et selle juurikast kohvi valmistada. Sigurikasvatusest kujunes Peipsimaal suur kohviäri. Tänaseks on sigurikasvatus hääbunud ja ridakülas haljendavad ainult sibulapeenrad. Peipsimaa Külastuskeskuse keldrikorrusel asub sigurimuuseum, kus eksponeerime 1896. aastal ehitatud sigurikuivastusahju ja sigurikasvatusega seotud tööriistasid. Sigurimuuseumi juurde kuuluvad ka siguripeerad keskuse aias.
Lubokiõu
Lubokk on enamasti puulõikelise klišeega trükitud ja käsitsi värvitud trükipilt, millel on selgitav tekst.  Vene rahvakunsti vormina tekkis lubokk 16. sajandil. Eesti kunstnik ja ikoonimeister Pavel Varunin hakkas vanausuliste lubokke tegema 1990ndate lõpul. Lubokiõu ongi sündinud Pavel Varunini algatusel, et tutvustada vanausuliste trükikunsti lastele ja täiskasvanutele. Lubokiõues asub Pavel Varunini valmistatud puidust trükipress, mis jäljendab üsna täpselt 15. sajandi trükipressimasinaid.
Sinilniku töökoda
Kangaste sinetamisel ja trükkimisel on meie külas juba pikk ajalugu. 19. sajandil tegutses siin käsitöömeistrite – kangatrükkalite pere Prostatov. Peamiselt tehti sini-valgemustrilisi indigoga värvitud kangaid. Peipsi-äärsetes külades siniste kangaste meistreid nimetati sinilnikuteks.

Peale muuseumikülastust jääb veel aega ringijalutamiseks, külaeluga tutvumiseks. Kohalikud on müügiletid ülesse sättinud ja sealt leiate maitsvaid pirukaid, kala ja ehk ka sibulat.

Kell 19:00 algab etendus.

Hiljemalt 30 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: bussisõit + teatripilet  59€          3 vaba kohta

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ  Tartu tel. 7441666  estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee

L. Koidula, C. R. Jakobson, Talumuuseum, Vändra kirikumõisa pastoraat, roosiaed

                                             Ilus oled isamaa…500 krooni  8. august 2021

Tartust väljasõit Turu tn McDonaldsi parklast kell 8.00
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. 1874. aasta kirjutas Carl Robert Jakobson oma mõrsja Juliele: „Nii ilusat kohta kui Kurgja, olen ma harva näinud…”. Meil jääb üle temaga ainult nõustuda. 1948.aastal asutati C.R.Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai tema vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi- kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked- kanad ja kalkunid. Kõik hooned Kurgja – Linnutaja talus on ehitatud C. R. Jakobsoni projektide järgi.
Giidi saatel teeme aga ringi peale aidale kus asuvad vanad tööriistad, saunale kus elas C.R. Jakobson perega, vaatame vesiveskit ja heidame pilgu lauta.  Alates 18.maist 2019 on peahoone remondis – uuendamisele läheb C.R. Jakobsoni elu ja tööd tutvustav näitus. Meiega ühineb kohalik giid, paikkonna ajaloouurija, kelle käest kuuleme palju huvitavat.
Lydia Koidula. Järva Teatajas (8.12.1939) seisab, et   
LYDIA KOIDULA SÜNNIKOHT TÄHISTAMISELE. MÄLESTUSSAMMAS KIRJANEITSILE VÄNDRASSE.
„Juba mõnda aega on Vändras plaanitsetud Lydia Koidula sünnikoha tähistamist kas monumendi püstitamise teel või muul viisil. Nüüd tõotab kavatsus teostamisele tulla, kuna lähemal ajal tahetakse kohalikkude gaidide poolt kokku kutsuda seltskondlike organisatsioonide esindajate nõupidamine ühenduses Lydia Koidula mälestuse jäädvustamisega Vändras, kus ta J. V. Jannseni tütrena sündis. Esialgsete kavatsuste järele tahetakse Koidulale püstitada mälestussammas praeguse Vändra koguduse maja juurde. Kui see kavatsus teostub, omaks Vändra viienda ärkamisaja tegelase monumendi, kuna varem on Vändrasse püstitatud C. R. Jakobsoni, A. Jürgensteini, Lilli Suburgi ja Ernst Sokolovski mälestussambad“. Tegelikult on mälestuskivi hoopis alevi lähedal Vändra–Viljandi maantee ääres, kus oli Lydia Koidula sünnikoht (kunagine köstrimaja pole säilinud). Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Kivil seisavad Koidula profiil ja tekst: “Siin sündis 24. XII 1843 ja elas kuni 1850. aastani Lydia Koidula”, kivi all servas: “Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime …”. Koidula eluajast on järel mõned viljapuud ja pooleldi varisenud kaev.
Vändra vana surnuaed, kuhu on maetud Mihkel Lüdig (oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid), Lilli Suburg (eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane, kelle sünnist möödub tänavu 180 aastat), Anton Õunapuu (eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja. Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik Vabadussõjas, hukkus 1919 Petserimaal) jt.
Vändra kirikumõisa pastoraat. Külastame  IIDA Kangakudumise Muuseumi, mille  eesmärgiks on säilitada erilisi Eestist pärit kangastelgi, käsitsi kootud tekstiile, kangakudumise ja käsitöö raamatuid ning käsikirju.
Pärnumaa talu roosiaiast leiate kõik 67 roosisorti, mis on aretatud Eestis aastatel 1950–2017. Selle ainulaadse kollektsiooni on talu perenaine aastate jooksul kokku otsinud, taimi paljundanud ja päästnud nii mõnegi Eesti roosisordi hävimisest. Teist sellist eraaeda Eestis ei ole. Eesti rooside kollektsiooni võib veel näha Tallinna botaanikaaias, kuid ka seal ei ole kõiki sorte, mida sellest talust leiab.
Lisaks Eesti sortidele kasvab talus vanu pargiroose, mis on kogutud mõisaaedadest. Külastajate lemmik on sulni roosimoosi lõhnaga Hansa hekk, mis taluaeda ümbritseb, ning uhke Kurista roosihekk maja ees. Lisaks kaunistab aeda 17. sajandi Hollandist pärit aromaatne „Kadriorg“ – roos, mille õie kujutis on Kadrioru lossi peasaali plafoonil ja millest on kujunenud Kadrioru sümbol. Pärandroosiaia kõrvalt leiate ürdiaia, kus ka hästi lõhnavate maitse- ja ravimtaimede vahel kasvavad roosid, ning esindusliku pargirooside kogu. Huviline saab kaasa osta roosiistikuid, mis on silmatud kohapeal kasvatatud aluste peale.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot
Lisanduvad külastuskohtade tasud: pensionär/õpilane 13€ ja teised 14€
Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel. 7441666    estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

                                 14.08. Seto külavüü kostipäiv 9.

Tartust väljasõit kell  10 Turu tn. McDonalds’i aja Statoili vahelisest parklast.

Sillapää loss valmis 1847.a. ja seda  ümbritsev liigirikas dendropark on Räpina linna uhkuseks. Pargis on üle 300 liigi puid ja põõsaid. Liigirikkus võimaldab pargis pesitseda üle kuuekümnel linnuliigil. Siin elavad oravad, siilid, on nähtud tuhkruid, nirke ja isegi saarmaid. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte elupaiku (8 liiki) Eestis.  Pargis ringkäiku tehes jääb teele Musitempel, mille sammaste all teineteisele tõotuse andnud armastajad jäävad eluks ajaks kokku. Meie teemegi jalutuskäigu pargis ja sõidame edasi.

HOOLÕLINE SÜLLEM – Seto Kostipäeva kohvik! Oleme üks tore Värska Gümnaasiumi koolipere, nagu üks kokkuhoidev mesilassülem – üksteist hoides ja ühiste eesmärkide poole lennates. Ikka koos ja teineteist toetades. Meie kohvik Hoolõline Süllem, saabki alguse siit- hoides mesilasi, hoiame inimesi. Nagu ka eelmisel aastal, on meie kohviku kärjekannu menüüs esikohal puhas Setomaa mesi. Maiasmokad saavad mekkida meekooki, meevahvleid ja meega pannkooke. Aga loomulikult saavad kõhu täis ka kõik soolase toidu austajad. Pakume taas traditsioonilist seto putru erinevate lisanditega (tõeliselt maitsev!) ja tõelist unelmate koolilõunat – Värska kooli hamburgerit. Nagu ikka, valmistatuna kohalikust ja värskest toorainest. Lisaks pakume laia valikut magusaid ja soolaseid küpsetisi, mille on valmistanud meie kooli lapsevanemad ja töötajad.  Mesitarus käib pidev tants ja trall, laul ja pillimäng. Soovi korral saad ka ise kaasa lüüa. Lastega tegelevad meie lõbusad mesimummid. Töömesilased suunavad Sind erinevatesse töötubadesse ja meisterdamise nurgakestesse. Põnevat tegevust jagub kogu päeva jooksul nii väikestele kui suurtele kohvikukülastajatele. Meie hoolõline süllem ootab Sind!

OBINITSA.  Siin veedame paar tundi, sest on mida vaadata ja kus käia!

OBINIZZA ÜÜ’LOKAAL! – Seto Kostipäeva kohvik
Teid uutva’ peremiis Riitsaarõ Evar ja pernaane Kauksi Ülle.

ObiNizza üülokaal uut ummi vannu ja vahtsit külälisi, pakk unõhtõt ja unõhki’ nägemäldä’ maikõ, laul nii vahtsit ku hösteunõhtõt vannu hitte. Mi paku igävätse nuurusõ eliksiiri.

Ussõ’ omma’ vallalõ puulpühä kellä 12.00 ja pandas kinni pühäpäävä peräst tuud, ku’ Tuhkatriinu om kaotanu’ kängä: aamõtligõl andmil kell 12.00. Kuum muusika ja kuuma’ joogi’ – Ivvan-tsäi ja vatuga’ kohv, külmä’ joogi’, sakuskataldrigu’ ja kuklikuh´a’, sacheri’ ja mätäskoogi’, kikkaseene’ nii ja naa.

Mi s´oo aastaga hittsüük om suur salahus. Tuu sünnüs Obinizza pääkoka Niilo unõh, päävä kuumusõ ja kogo klanni kuuhtüüh. Täüskuu unõlda’ üül tuu näütäs eis’ hinnäst tälle.Tetäs tuust midä maa om meile kasvatanu, kuis päiv om lämmistänüq.

Setomaalt mindä-äi ar’ tühä kotiga’ ja tuuperäst om meil Kunstizaalih müügih suur hulk piltega’ trükit kottõ ja kohvigumajah ütehostmisõ jaost kõlbulitsõ kauba lett. Kunsti- ja näpotüühuvilisi jaost teemi vallalõ KUNSTIZAALi.

Üü’lokaalih laulva’ ja lugõva’ luulõtuisi poeedi’, autentselt kiunutava’ pille küläpillimehe’. Päse-ei ka’ seto leelost. Kõigi jaost om ka’ vabalava! Rändmuusigu’ saava’ kõtu täüs ja keele hämmest. Tandstas jablotskat ja tangot, valssi ja puntratandsu, kõkkõ-kõkkõ. Baaba ja Ka om kohal!
 Üü’lokaal tulõ kuum! Noored on aga laias ilmas õppinud uusi toite valmistama ja tulevad köögis õpetama…uued maitsed ja makarone nimetavad pasta, piirak on pitsa ja Obinitsa ObiNizza! ObiNizza tähendab ka, et Obinitsa asub täpselt Obi jõe ja Nizza vahel.
OBINITSA MUUSEUM. Obinitsa Muuseum väärib külastamist  ja seda me ka teeme. Siia on kokku kogutud kõik seto traditsioonilises talumajapidamises vajalik: kööginõud, puutööriistad, mööbel, voodirõivad, ilukäterätid, pühaserätid, laudlinad; rohkelt on ka seto rahvarõivaid.  Meile räägitakse jutussit ehk lugusid ning kaasa saab osta seto käsitööd.
SETO ATELJEE-GALERII OBINITSAS. Kunstkäsitööd – käsitsi trükitud tapeetidest hõbeeheteni – leiab Seto Ateljee-Galeriist, kus tegev Obinitsa kunstnik Evar Riitsaar.
Meie programmis võib ette tulla muudatusi, sest me sõltume ilmast ja kohalikest oludest!
Ja kindlasti me näeme palju muudki, mida  siin kirjas pole!

Reisi hind:  36 eurot
Hinnas sees: bussisõit ja  giiditeenus
Lisatasu eest: Obinitsa- ja Sillapää lossi muuseumi pääse ja kohaliku giidi teenus (pens.6€/teised 9€) suveniirid ja muu hea-parem.

Reisitingimused www.estreisid.ee
Reisikorraldaja:  OÜ EST – Reisid  tel 5510419  estreisid@neti.ee

Suvelavastus ERAMAA Pärnumaal, Pootsi veinimõisas 15. augustil, 2021

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Kui on ilus ilm, veedame aega Pärnus u 4h. Kui ilm suvitamist ei soosi, siis leiame asendustegevust.

Etendus algab kell 19.00 ja meie jõuame u 1,5 h varem, sest kel soovi, saab einestada Kalakuningate pakutavat (angerjasupp, kohapraad jpm maitsvat) ja niisama ringi vaadata.

HINGEMAA on hingeminev komöödia neljast inimesest, kes kogunevad igal aastal ISA (Andrus Vaarik) juurde sauna sünnipäeva pidama. Reeglid on lihtsad: ISA kütab sauna ja hoolitseb sakuska ning joogipoolise eest, sõbrad hoolitsevad naeru, nalja ja laulu eest. Tullakse koos, minnakse ka koos. Kedagi maha ei jäeta. Kuid saunas hõõguvad peale kerisele lisatavate puude ka valusad omavahelised rääkimata jätmised ja lõpuks konkreetset vastust nõudvad küsimused. MIKS tullakse? MIDA räägitakse? MILLAL minnakse? Vastused ja ootamatu lõpplahendus tulevad vaatajani läbi nalja, laulu ja pisarate. Eesti tippnäitlejate lustimine ja Valter Soosalu kirjutatud originaalmuusika esitamine mõisa suure tiigi peale ehitatud reaalselt töötavas saunas on  midagi, mida lihtsalt peab nägema ja nende esituses kuulma. Kõike seda kannab ja toetab Eesti teatri helikuninga Ardo Ran Varrese poolt kujundatud helimaastik.

Etendust saadavad Romantiline Rannatee ja värske suitsukala, kohalikud suupisted, hõrgutised ja Pootsi mõisa käsitööveinid (ka kaasaostmiseks) ning te saategi koosluse, millest te ei taha mitte mingil juhul ilma jääda.

Etendused toimuvad Pootsi mõisa suurele tiigile ja selle kaldale spetsiaalselt ehitatud mängupaigas.

 Esietendus Pootsi veinimõisas 8.juulil, 2021.

Lavastaja soovitus: vanusele 12+
Kestus 2 h 20 min, üks vaheaeg

 OSADES: Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Pääru Oja, Juss Haasma, Nikolai Bentsler

Autor: Hannes Võrno
Lavastaja: Anti Reinthal 

Kunstnik: Riina Degtjarenko
Laulude autor: Valter Soosalu

Helikujundus: Ardo Ran Varres

Reisi hind koos etenduse piletiga 59 eurot kehtib seni, kuni pileteid jätkub, kuid mitte hiljem kui 1.juuni

Reisi korraldab: OÜ Est – Reisid, tel. 7441666  estreisid@neti.ee

Ei saa me läbi…. Lätita              20.augustil, 2021              vaata https://reisitargalt.vm/riigid/lati   

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn McDonalds’i parklast. Igaks-juhuks mask kaasa.
Šokolaadi tootmise saladuste avastamine ja osalemine väikeses šokolaaditoodete tehase töötoas. Kui midagi ise teeme, siis selle ka ära sööme või koju kaasa võtame. Tervislikum, kui paljud poetooted. Kohapeal kuuleme, kuidas?! Meistrite toodangut saab ka kaasa osta. Tasuline töötuba.  Riia Loomaaed (Rigas Zoologiskais dārzs) asetseb kompaktsel 20-hektarilisel alal hiigelsuure linnapargi – Meža parki (Metsapargi) servas.  Zoopark avati juba aastal 1912, seega on tegu Baltimaade vanima loomaaiaga. Praegu eluneb seal rohkem kui 3000 isendit ligi 500 liigist. Loomaaeda külastab aastas 250-300 000 inimest. Meie veedame loomaaias 2,5 tundi. Riia auto-motomuuseum, mis 2016 aasta suvel väga pikast remondist tulnuna, on koht, kus paljud vanad autod, neid on enam kui 100, endale väärika koha on leidnud.  Nende seas on haruldusi, kus “omanikud”  vahakujudena  sees on. Kultussõidukid, Läti auto-, moto- ja velotööstus, veoautod ja erisõidukid, Kremli kollektsioon jm. Läheme ja vaatame, kuidas kõik see kõik välja näeb. Muuseum on väga palju muutunud – kaua tehtud, kaunikene. Lisandunud on palju interaktiivseid eksponaate. Pane aga käsi külge! Väike kohvik jalapuhkajatele. 
 Lido. Daugava kaldal on üks eriline söögikoht, kus saab maitsvalt süüa ja silmailu nautida. Eriline ehitis – Baltimaade suurim mitmekorruseline palkehitis, õues ujuvad kalad tiigis ja õitseb palju kauneid lilli.. Lastele jätkub ka väljas tegevust (atraktsioonid lisatasu eest), samuti on seal mitmeid suveniiride müügikohti.

Reisi hind: alla 12a 30€ ja 12a ja vanemad 35€
Lisaks pääsmed: šokolaadi valmistamine 7,00€; loomaaed täisk 7€, 4-18a, üliõp, pens kuni 69a – 5€
alla 4a ja 70a ja üle -tasuta; motomuuseum täisk 10€, lapsed al 6a, õpilased ja pens al 60a – 5,00, alla 6a – tasuta

COVID-19. LÄTI riiki sisenemise tingimused: Lätti sisenemise piirangud sõltuvad riigist, kust isik siseneb ja sellest, kas isik on koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud või viimase 180 päeva jooksul viiruse läbipõdenud või mitte. Lisainfo uue korra kohta. NB! Kõik Lätti reisijad (ka transiidi, kaubavedude puhul) peavad kuni 48h enne piiriületust täitma elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv.

1. Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
2. Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
3. Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule.
4. Erandina võivad igapäevaselt töö, õppimise, lapsehoiuteenuse saamise või alaealise/täiskasvanud erivajadusega õpilase saatmise eesmärgil piiriületajad täita ankeedi korra 30 päeva jooksul. Rahvusvahelise kauba- või reisijateveoga tegelevad juhid võivad samuti täita ankeedi vaid korra 30 päeva jooksul.
5. Kasutades Lätti sisenemiseks rahvusvahelist reisijateveoteenust, tuleb ankeedi täitmise kinnitus (QR-kood) esitada mobiilseadmes või paberil välja prindituna vedajale.

Vaktsineeritud ja koroonaviiruse läbipõdenud isikud:
Lätti võivad ilma negatiivse PCR-testi tõendita ning eneseisolatsiooninõudeta siseneda:

• Isikud, kes on täielikult vaktsineeritud – alates 15. päevast vaktsineerimiskuuri lõpetamisest vaktsiiniga, millel on Euroopa ravimiameti luba või mis on Maailma terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud. Alates 21.07 loetakse täielikult vaktsineerituks ka Covid-19 viiruse läbi põdenuid, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja vaktsineerimisest on möödunud üle 14 päeva. 
• Isikud, kes on Covid-19 viiruse 180 päeva jooksul läbi põdenud.
  Vaktsineerimist või läbipõdemist tuleb tõendada ELi COVID digitõendiga. Kuni 01.09.2021 on digitõendiga samaväärne ka inglise- või lähteriigikeelne elektrooniline või paberil tõend.

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ   tel 5510419 estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

                                     Kreisilinn Rakvere  29.8.21

Tartust väljasõit kell 8:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum Tule ja vaata, kuidas elati 100 aastat tagasi!

Elu ilma elektrita, kanalisatsioonita ja internetita – tundub võimatuna? 18. sajandist pärinevas elamus elanud käsitöömeistrid said selleta hakkama! Kohapeal saab tutvuda 100 aasta taguse elutoa, magamistoa, söögitoa ning köögiga ja maja teisel pool asuvas 1930. aastate korteri sisustusega. Hoovimajas asub kingsepa töökoda, kus on võimalik õppida kingsepatööd ning pesuköögis pesupesemist ilma pesumasinata.
Muuseumi teisel korrusel ootavad Musta kassi pööning ja Karupoeg Otto töökoda, kus on võimalik pidada sünnipäevi ja seminare. Linnakodaniku maja 1930.aastate elutoas on näitus „Arvo Pärt Rakveres“ ja eksponeeritud esimene heliloojale kuulunud klaver. Eesti tuntuim helilooja on küll sündinud Paides 1935.a., kuid juba õige varsti kolis ema koos väikese poisiga Rakveresse, kus Arvo Pärt käis lasteaias ja koolis ning alustas oma muusikaõpinguid laste muusikakoolis. Väike näitus tutvustab Arvo Pärdi lapsepõlve- ja kooliaastaid ning klaveri kohal on eksponeeritud maailma erinevates paikades toimunud kontsertide plakateid. Eksponeeritud on Rakvere legendaarse muusikaõpetaja Jaan Paku (1901 – 1979) viiul, mille Rakvere linn kinkis Arvo Pärdile helilooja 70. sünnipäevaks.

Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile kuulunud ja hiljem linnavalitsuse ametihoone rolli täitnud majast on saanud uhke ja huvitav näitustemaja! Ekspositsioon hetkel uuendamisel, loodetavasti augustiks on kõik korras! Esimesel korrusel ootab arheoloogiline väljapanek, mitte tavaline. Välja tuleb ühe katku surnud naise lugu…, teisel korrusel on mööbli väljapanek, selle kujunemine sajandite jooksul ja loomulikult maja ise, seintel väljapuhastatud seinamaalingud ja maja põnev ajalugu giidi juhendamisel.

Rakvere linnus.
Tutvume elu-olu ja kommetega Vana-Liivimaal (13–16. sajand). Refektooriumis, kapiitlisaalis, romantikaaias, bordellis jm Meile tutvustatakse keskaegseid toite ja lauakombeid, selleks kaetakse laud, kus kantakse liuaga lauale terved kaalid, porgandid. Õpilastel on söömiseks kasutada käär leiba ning nuga. Enne söömist tutvustatakse õigeid lauakombeid (Erasmus Rotterdamist) ning käitumist nii mees- kui naissoost lauakaaslaste suhtes. Kurtuaasia (viisakus) meeste ja naiste vahelistes suhetes (keskaegse tantsu tund, sonettide lugemine). Käitumine magamistoas ja voodis. Keskaegsed seksuaalkujutelmad. Õpilased viiakse bordelli ning tutvustatakse kesk- ja varauusaegsete seksuaaltabudega. Pesemine ja saun kesk- ja varauusajal. Kuidas käituda kehaeritistega (uriin, mustus, okse, sülg, tatt jm)?

Vallimäe Vabaõhukeskus

Rakvere Vallimäel valmis 2020. aasta suvel unikaalne, ligi seitsmel hektaril laiuv Eesti oludes suurejooneline vabaõhu meelelahutuskeskus, mis avapidu peeti 1. augustil 2020. 2019 aasta kevadel alanud ehituse käigus rajati Rakvere Vallimäe nõlvade vahele unikaalne esinemispaik – tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ning 800 istekohaga foorumlava. Linnakodanike seas on see saanud armastatuks paigaks, mida külastada, ka siis, kui pole kontserte või muid suuri üritusi. Siin on ruumi, kus jalutada, istuda, vaadata või niisama mõtiskleda. Eesti mõistes väga suursugune ehitis ühes väikelinnas. Seda peab nägema.

Reisi hind koos lõunaga  49€
Lisatasu eest pääsmed:  …..€/tava, ….€ pensionär (korjame bussis)

Reisi korraldaja: Est – Reisid OÜ    Tartu, tel. 7441666 estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee

Ilus oled isamaa… 100 krooni. Eesti põhjaranniku pankrannik ja Harjumaa mõisad 5.9.2021

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Ohtu mõis. “See on ajaveetmise ‘creme de la creme’. Ja keegi ei oska öelda, milline osa sellest on nauditavam, kas hoole ja armastusega ennistatava barokkmõisa miljöö või moodsa mõisapere juhendamisel valmivad road, mis peente jookide saatel söögitoas hinge ja ihu vaimustavad.”
Barokse mõisaansambli peahoone on valminud 1769. aasta paiku. Härrastemaja ees on ovaalse ringteega väljak, külgedel ait ja tall-tõllakuur. Tähelepanu väärib meisterliku tisleritööna mõisahoone välisuks, vaata ka puiesteed ja parki. Mõisa tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi hoone, mille kaunimate ehete hulka kuuluvad reljeefse ornamendiga ja geomeetrilise koobaltmaalinguga ahjud.
Mõisas elavad pererahva kaks põlvkonda

Vääna (sks Faehna) mõisat on mainitud juba aastal 1325. Sajandite jooksul on see kuulunud paljudele aadliperekondadele: von Tiesenhausenitele, von Bremenitele, von Taubedele, von Löwenitele, von Maydellidele, von Crameritele ja von Dückeritele. 1774. aastal sai mõisa omanikuks Otto Christian von Stackelberg ja viimaseks mõisahärraks oli Egbert von Stackelberg. Alates 1920. aastal tegutseb mõisas kool. 1774. aastal pani Otto Christian von Stackelbergi abikaasa Anna Gertrude von Stackelberg venna kunsti-kogu baasil kokku Vääna mõisa kunstikogu. See oli tollal vägagi eriline, sest nii rikkalikke kollektsioone polnud Eesti mõisates palju (neist tuntuim üksnes Tartu lähedal Raadil). Väänas elati ehk mõnevõrra seltskondlikumalt kui enamikes naabermõisates ning leiti aega nii kirjanduse, kunsti kui ka teaduse jaoks. Näiteks Otto von Stackelberg (1786–1836) oli rahvusvaheliselt tuntud kunstnik ja arheoloog. Eesti kultuuriloo seisukohalt tuleks aga nimetada Otto Magnuse venda Christophi (1777–1841), kes tegutses aktiivselt rahvakooliõpetajate seminari loomise nimel. Tema pidas muide kostil ka Kreutzwaldi, kel õnnestus ilma pennita taskus kreisikool lõpetada. 18. sajandi teisel poolel hakati mõisates teraviljast viina põletama. See võimaldas suurt tulu teenida, sest töö tegid pärisorjad ning viin oli kallim kui vili, vedu aga kergem. 19.  sajandi lõpus oli Vääna üks paremini majandatud mõisaid Eestis, mille eest saadi ka hinnatud autasu. Mõisas peeti mitmesajapealist tõukarja, hobusefarmi, tegutses puukool ja aiand. 

Türisalu pank
Türisalu pank,Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale.  Vaatekoha parklas saad tuulisema ilmaga vaadet nautida ka bussist väljumata.

Riispere mõis.
1819-1821(200 aasta juubel) ehitatud Eesti silmapaistvama klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, mille peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid.
Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. Kuigi hoones käib veel remont, on mõisahärra lubanud meid vastu võtta ja meile näidata, mille nad on valmis saanud.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot

Pääsmete raha (selgub veel) ….€  korjame bussis

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  Tartus, tel. 7441666  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

Vargamäe ja Tammsaare. Albu-, Jäneda – ja Rava mõisad

                                   Ilus oled isamaa… 25 krooni  11.09.2021

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

 Kirjaniku A.H.Tammsaare ja Tõest ja õigusest” tuntud ning seotud kohad

• Naabriks on Tammsaare-Lõuna talu, mida romaani järgi tuntakse Tagapere / Oru talu nime all, kus elavad neljanda põlve Jakob Sikenbergi ehk Oru Pearu prototüübi järeltulijad.
• Teel muuseumisse möödume Otsa talust, mida romaani järgi tuntakse Kassiaru taluna ning talu peremeest peetakse Kassiaru Jaska prototüübiks.
• Muuseumist umbes kahe km kaugusel asub Simisalu talukoht, mis romaanis sai nimeks Hundipalu. Talu ostis  Hans Grossthal, keda peetakse Hundipalu Tiidu prototüübiks ning kes oli Anton Hanseni ristiisa.
• Albu vallamaja vastas on Järva-Madise kõrtsi varemed, kus veetsid aega kohalikud külamehed, muuhulgas Andrese prototüüp Peeter Hansen ja Pearu prototüüp Jakob Sikenberg.
• Albu vallamaja ees asub Tammsaare ausammas, mis püstitati Tammsaarele elu ajal, 1936. aastal.
• Albu mõis. Albu mõisniku käest ostis Peeter Hansen Tammsaare-Põhja talu.
  Kuuleme ka Albu mõisahärrast, kohalikust Draculast.
• Järva-Madise kirik ja vana surnuaed, kuhu on maetud Tammsaare vanemad.

Jäneda mõis. 1910. aastal päris mõisa Johann von Benckendorff, kes lasi ehitada uue härrastemaja. Kultuurilukku on läinud Johanni abikaasa, Ukrainast pärit Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu diplomaat ja ajakirjanik sir Robert Brucke Lockhart, kirjanikud Maksim Gorki ja Herbert George Wells, viimane neist puhkas 1934. aasta suvel Jänedal. Muraks (ingl.k. Moura) hüütud Jäneda mõisaprouat on tituleeritud Punaseks Mata Hariks, talle on omistatud suuremaid ja väiksemaid patte, tast on kirjutatud raamatuid, vändatud filme ja tehtud telesaateid, kuid tänaseni pole veel kellelgi õnnestunud saada täit selgust skandaalse daami legende täis elust.

Sügislaat. Kõike head ja paremat, loodusande, käsitööd, vanavara jne.

Rava mõis ( saksa keeles Rawaküll ) rajati 17. sajandi aguses ning selle esimesed omanikud olid Helffreichid. Mõis oli suguvõsa omanduses kuni aastani 1797, peale seda omandas selle 45000 hõberubla eest ostis Georg Friedrich von Stackelberg Öötla.
19. sajandi teises pooles lasi Bernhard Arnold Alexander von Stackelberg rajada ühekorruselise viilkatusega kivist peahoone. Umbes samal ajal valmisid ka kõrvalhooned, park ja paisjärv.
Viimane teadaolev aadlisoost omanik oli Marie von Stackelberg. Temalt võeti mõis võõrandamise käigus ära aastal 1919.
Rava tammik võeti kaitse alla 1936 aastal, olles Eesti Looduskaitse registris esimene sissekanne.
Peale võõrandamist asusid mõisahoones rahvamaja, kool ja metskond.
Olemasolev omanik ostis mõisa 17 aastat tagasi kohalikult omavalitsuselt ja on seda samm-sammult taastanud.
Mõisa kasutab omanik elukohana ning suviti pakub majutusteenuseid.

Reisi hind koos lõunaga on 49€
Lisatasu eest külastuspääsmed (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel. 7441666  estreisid@neti.ee  
                             www.estreisid.ee reisitingimused ja programmid

Teatrireis Ugalasse. Etendus „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus”

                                                       15.oktoober, 2021

Tartust väljasõit kell  15.30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Viljandisse jõudes on meil plaan külastada Viljandi mõisat, kus avatakse selle aasta suve lõpus väga esinduslik hotell. Hoones on tehtud suur taastamistöö, välja on puhastatud seinamaale jm. Meil jääb ka aega kohvitamiseks. Vaatame, mis on saanud J. Joala kujust jm.

Kell 19.00 algab etendus, mis on  peadpööritav rännak läbi saja aasta.

 Viljandi eakatekodus on kõik valmis Allan Karlssoni 100. sünnipäevaks. Kohale on tulnud linnavalitsuse ja ajakirjanduse esindajad, tellitud on tort, eakatekodu elanikud on pannud selga oma kõige pidulikumad riided. Kui peoseltskond Allan Karlssoni tuppa siseneb, pole juubilari ennast aga kusagil. Saja-aastane Allan Karlsson on akna kaudu põgenenud.

 Järgneb peadpööritav ja plahvatusterohke tagaajamine läbi suvise Viljandimaa, aga ühtlasi ka rännak läbi Allan Karlssoni elu ja lähiajaloo sõlmpunktide. Oma elutee jooksul satub Allan paljude 20. sajandi pöördeliste sündmuste osaliseks. Ta kohtub Francisco Franco, Harry Trumani, Jossif Stalini, Kim Jong Ili ja veel mitmete suurkujudega, aga ka teadlaste ja hullukeste, kurjategijate ja politseinikega. See on musta huumori ja elava muusikaga vürtsitatud lugu väikesest inimesest, kes suudab suurte sündmuste keskel jääda iseendaks ja uskuda kõige kiuste inimlikku headusesse. Või nagu Allan Karlsson ise armastab öelda: “On, nagu on, ja tuleb, mis tuleb”.

 Ugala 100. hooaja avalavastus „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” põhineb Rootsi kirjaniku Jonas Jonassoni 2009. aastal ilmunud esikromaanil. Lavastuse on dramatiseerinud Priit Põldma (NUKU teater). See elujaatuse tippteoseks nimetatud romaan on tänaseks tõlgitud ligi 40 keelde. 2013. aastal esilinastus Rootsis romaanil põhinev komöödiafilm ning praegu valmistatakse samal teosel põhinevat filmi ette Ameerikas. 2018. aastal kirjutas Jonas Jonasson teosele ka järje “Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju”.

 NB! Lavastus sisaldab tugevaid heli- ja valgusefekte.

Osades: Aarne Soro (peaosa),
Andres Tabun, Tarvo Vridolin, Terje Pennie, Janek Vadi, Kadri Lepp, Luule Komissarov, Martin Mill, Laura Kalle, Oleg Titov, Aili Nohrin, Siim Tubli, Ardo Tammoja ja Ivari Visnapu

Muusikud: Arno Tamm, Marvin Mitt, Kalev Välk, Mart Nõmm ja Marko Mägi

Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi ja kuni 55 minutit (sh 20-30-minutiline vaheaeg).    Kell 22:15 on tagasisõit.

Hind: 35 eurot (bussisõit ja teatripilet)

 Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid, tel. 7441666  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

Teatrireis Rakverre, etendus  „Tavaline ime“  13.november  2021

Tartust väljasõit kell 15:15 Turu tn McDonaldsi parklast.

Enne teatrit külastame ühte portselani tööstuse ettevõtet, mis asub  viie tuhande ruutmeetrise pindalaga tootmishoones ja seal on tarbekeraamikat tehtud alates 2000. aastast. Tavalisel päeval tuleb tehasest kolm tuhat kruusi või mõnd muud keraamilist eset.

Tootevalikus on kruusid, potid, kausid, ahjuvormid, pitsakivid … Täieliku nimekirja edastamiseks jääks siinkohal ruumi väheks. Isegi ka keraamilised saunakerised on tootevalikus. Väike osa toodangust müüakse Eestis, kuid üle 90 protsendi sellest rändab üle lahe Soome. Vaatame üle tootmise (laupäeval töölisi ei ole) ja saame teha meelepäraseid oste. Jõulud pole enam kaugel, siit saab palju häid kingiideesid. Kaup on soodsa hinnaga ja väga kvaliteetne. Kaunistusi on mitmeid, looma- ja lillesõpradele jpm. Ühesuguse dekooriga võib endale serviisi komplekteerida.

Teatrisse jõudes aeg väikeseks kohvipausiks.

Etendus „Tavaline ime“ on muusikaline armastuslugu inimeseks olemise imelisest kergusest ja imekspandavast raskusest.

 Elas kord üks võlur. Võlur armus ja abiellus ning temast sai tavaline inimene. See ei kestnud kaua, sest kui sa oled kord võluriks loodud, ei lepi sa kunagi tavalisega. Võlur segas ennast noorte inimeste armuloosse. Kõik läks segi ja sassi. Võlur proovis ja proovis, aga ükski ime ei aidanud. Loomulikult. Ole sa võlur või maag, kui tegemist on inimestega, ei aita võlumised ega trikid.

 Inimesed armuvad – see on nii tavaline. Lähevad tülli – selles pole midagi iseäralikku. Mõned peaaegu et surevad armastuse kätte – täiesti tavaline. Aga vahel harva, kuid siiski mõnikord saavutab tunnete jõud sellise täiuse, et tavaline armastus võib korda saata imesid. See on niihästi tavaline kui ka ebatavaline.

Osades: Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu,
               Toomas Suuman

Autor Jevgeni Švarts

Töötlus Eili Neuhaus
Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Reili Evart
Valguskujundaja Märt Sell
Helilooja ja muusikaline kujundaja Hando Põldmäe

 Kojusõit algab 20 min peale etenduse lõppu.

Reisi hind: bussisõit koos teatripiletiga 47 eurot

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 7441666    estreisid@neti.ee

1.advendipüha ühes ilusas Eestimaa mõisas

Teatrireis Viljandisse. Ugalas „Leskede kadunud maailm“. Vana – Võidu mõis 4.12. 2021.

Tartust väljasõit kell 13.00  Turu tn McDonaldsi parklast.

Vana – Võidu mõis. Vana-Võidu mõisast on leitud Herculaneumi maalingute koopiad!

EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.
Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.
EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigast. Haridus- ja teadusministeerium otsustas täielikult korda teha Viljandi kutseõppekeskusele kuuluva Vana-Võidu mõisa ja selle taga asuva kutsekooli spordihoone. Suur ehitus läheb hinnanguliselt maksma 2,7 miljonit eurot.
 Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist.  Herculaneum [herkul’aaneum] oli Vana-Rooma linn, mis asus Itaalias Campania maakonnas Napoli lahe kaldal. Nagu Pompei ja Stabiae, hävis ka Herculaneum Vesuuvi purske tagajärjel 24. augustil 79. aastal ning kattus püroklastilise materjali kihiga. Tänapäeval sellel kohal olev asula kandis kuni 1969. aastani nime Resina, pärast seda Ercolano. Alates 18. sajandist on linnas toimunud väljakaevamisi.

Etendus algab kell 17:00 ja on Andrus Kasemaa romaani ainetel.  On 1990. aastate teine pool. Poiss loeb ajalehekuulutust ja sõidab nädalaks ajaks ühte rannakülla sotsiaaltööd tegema, et lihtsal viisil raha teenida. Kohale jõudes avastab ta, et külakese ainsaiks elanikeks on neli särtsakat leske ja üks sõnaaher vanatüdruk. Keegi neist ei soostu aga poisile ütlema, milles tema tööülesanded seisnevad. Leskede mälestused, kujutelmad ja unenäod moodustavad tiheda padriku, kus uustulnukal on päris võimatu orienteeruda. Pealtnäha kombekad prouad haaravad poisi oma veidrate, ennustamatute ja ohtlike mängude keerisesse.

 „Leskede kadunud maailm“ on müstiline lugu möödalibisenud ajast ja elamata jäänud eludest. Lavastus tõukub Andrus Kasemaa samanimelisest debüütromaanist, mida on nimetatud ka etnograafiliseks proosapoeemiks. Teos ilmus 2012. aastal ja põhineb aastate jooksul peetud vestlustel autori kodukandi lesknaistega.

Esietendus: 23. veebruar 2021. Autor Priit Põldma ja lavastaja  Ringo Ramul

Osades Oskar Punga, Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Terje Pennie, Garmen Tabor, Luule Komissarov ja Vilma Luik

 NB! Lavastuses suitsetatakse ja kasutatakse tervisele ohutut lenduvat värvipulbrit.
 Etendus kestab 1 tund ja 45 minutit (ilma vaheajata). Kell 19.00. algab tagasisõit.

Reisi hind koos teatripileti ja Vana – Võidu mõisa külastusega 41 eurot

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 5510419  estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee