Teatrireis Rakverre, etendus  „Tavaline ime“  13.november  2021

Tartust väljasõit kell 15:15 Turu tn McDonaldsi parklast.

Enne teatrit külastame ühte portselani tööstuse ettevõtet, mis asub  viie tuhande ruutmeetrise pindalaga tootmishoones ja seal on tarbekeraamikat tehtud alates 2000. aastast. Tavalisel päeval tuleb tehasest kolm tuhat kruusi või mõnd muud keraamilist eset.

Tootevalikus on kruusid, potid, kausid, ahjuvormid, pitsakivid … Täieliku nimekirja edastamiseks jääks siinkohal ruumi väheks. Isegi ka keraamilised saunakerised on tootevalikus. Väike osa toodangust müüakse Eestis, kuid üle 90 protsendi sellest rändab üle lahe Soome. Vaatame üle tootmise (laupäeval töölisi ei ole) ja saame teha meelepäraseid oste. Jõulud pole enam kaugel, siit saab palju häid kingiideesid. Kaup on soodsa hinnaga ja väga kvaliteetne. Kaunistusi on mitmeid, looma- ja lillesõpradele jpm. Ühesuguse dekooriga võib endale serviisi komplekteerida.

Teatrisse jõudes aeg väikeseks kohvipausiks.

Etendus „Tavaline ime“ on muusikaline armastuslugu inimeseks olemise imelisest kergusest ja imekspandavast raskusest.

 Elas kord üks võlur. Võlur armus ja abiellus ning temast sai tavaline inimene. See ei kestnud kaua, sest kui sa oled kord võluriks loodud, ei lepi sa kunagi tavalisega. Võlur segas ennast noorte inimeste armuloosse. Kõik läks segi ja sassi. Võlur proovis ja proovis, aga ükski ime ei aidanud. Loomulikult. Ole sa võlur või maag, kui tegemist on inimestega, ei aita võlumised ega trikid.

 Inimesed armuvad – see on nii tavaline. Lähevad tülli – selles pole midagi iseäralikku. Mõned peaaegu et surevad armastuse kätte – täiesti tavaline. Aga vahel harva, kuid siiski mõnikord saavutab tunnete jõud sellise täiuse, et tavaline armastus võib korda saata imesid. See on niihästi tavaline kui ka ebatavaline.

Osades: Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu,
               Toomas Suuman

Autor Jevgeni Švarts

Töötlus Eili Neuhaus
Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Reili Evart
Valguskujundaja Märt Sell
Helilooja ja muusikaline kujundaja Hando Põldmäe

 Kojusõit algab 20 min peale etenduse lõppu.

Reisi hind: bussisõit koos teatripiletiga 47 eurot

Kaasa palume võtta vaktsineerimistõendi (2. vaktsiinist möödas 2 nädalat); COVID-19 läbipõdemise tõendi (kehtib 6 kuud peale tervenemist) või negatiivse PCR testi, mis ei ole vanem, kui 72h ja isikut tõendava dokumendi. Soodushinnaga  testi jaoks saate koodi.

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 7441666    estreisid@neti.ee

1.advendipüha reis Kuremaa lossi    28.novembril, 2021 aastal

Tartust väljasõit kell 10.00  Turu tn McDonalds’i parklast.

     Kuremaa mõis eraldati tõenäoliselt Laiuse ordulinnuse maadest juba 16. sajandil. Mõisa esimene teadaolev omanik oli Johann Wrangell. Liivi sõja ajal langes Kuremaa piirkond Poola valdusse ja mõis läks Andreas Chotkowskyle. 1598. aastal ostis Johann Wrangelli poeg Fabian Wrangell 8100 taalri eest mõisa tagasi.
    17. sajandi keskel pärisid mõisa naisliini mööda Ungern-Sternbergid. Kuremaa mõis jäi nende valdusse järgmise sajandi keskpaigani, mil Liivimaa maamarssal Georg Konrad von Ungern-Sternberg müüs Kuremaa mõisa oma õe Dorothea Elisabeti abikaasale Moritz Wilhelm von Pistohlkorsile. Moritz Wilhelm von Pistolkhors pärandas 1783. aastal 45 000 hõberubla väärt mõisa oma pojale. Pankrotistunud mõis müüdi 1810. aastal 45 000 hõberubla eest Liivimaa Krediidiühingule, kes omakorda müüs selle 1821. aastal Reinhold Wilhelm von Liphartile. 1828. aastal päris tema pojapoeg Karl Eduard von Liphart Kuremaa ja Võikvere mõisa.
    1834. aastal ostis Kuremaa mõisa 200 000 bankorubla eest Alexander von Oettingen. Oettingeni ajal algas mõisakeskuse väljaehitamine. 1844. aastal valmis esinduslik peahoone. Mõisas hoogustus majandustegevus: suurendati teravilja külvipinda ja laiendati kartulikasvatust piirituse tootmise eesmärgil. 19. sajandi keskel oli Kuremaa mõis oma karjamõisatega Palamuse kihelkonna suurim, ning selle väärtuseks hinnati 70 000 hõberubla. Kuremaa mõisa iseloomustab omaette ansambli moodustavate hoonete rohkus. 1834. aastal, kui Aleksander von Oettingen mõisa ostis, oli seal 18 hoonet-ehitist. Mõisa võõrandamise ajal oli neid aga juba 48.   
    Viimaseks Oettingeniks Kuremaal oli Alexander von Oettingeni poja Erich von Oettingeni pojapoeg Hans Jürgen Erich von Oettingen (1912–1990), kes pärast Eesti Vabariigi loomist ja mõisamaade rekvireerimist ei lahkunud Eestist, vaid jäi Kivijärve mõisa tükeldamise järel selle keskuse peremeheks, kuni 1939. aasta baltisakslaste lahkumiseni.
    Võõrandatud mõisahoones hakkas 1921. aastal tegutsema Kuremaa Karjakasvatuskool, kooli juures avati ka karja kontrollassistentide eriklass ja piimanduskool. Viimane aga viidi 1922. aastal üle Õisusse.  Kooli tarbeks ehiti hoone ümber täiskahekorruseliseks.
   22. veebruaril 1986 sai loss tulekahjus kannatada. Restaureeritud loss avati 25. detsembril 1987. Säilinud kõrvalhooned on enamikus ümber ehitatud.
   2021 aasa suvel renoveeriti ka lossi fassaad ja nii särab see nii seest kui väljast.

Jõululõuna.

Muusikalist külakosti pakub Mait Maltis.

Tagasisõit  Tartusse u 14.00

Reisi hind:  soodushind 62€ neile, kes on osalenud 2021 meie kahel reisil
                   tavahind     69€

Reisi korraldab: OÜ Est – Reisid    tel 5510419  estreisid@neti.ee

Kaasa palume võtta vaktsineerimistõendi (2. vaktsiinist möödas 2 nädalat); COVID-19 läbipõdemise tõendi (kehtib 6 kuud peale tervenemist) või negatiivse PCR testi, mis ei ole vanem, kui 72h ja isikut tõendava dokumendi.

 Reisitingimused www.estreisid.ee

Teatrireis Viljandisse. Ugalas „Leskede kadunud maailm“. Vana – Võidu mõis 4.12. 2021.

Tartust väljasõit kell 13.00  Turu tn McDonaldsi parklast.

Vana – Võidu mõis. Vana-Võidu mõisast on leitud Herculaneumi maalingute koopiad!

EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.
Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.
EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigast. Haridus- ja teadusministeerium otsustas täielikult korda teha Viljandi kutseõppekeskusele kuuluva Vana-Võidu mõisa ja selle taga asuva kutsekooli spordihoone. Suur ehitus läheb hinnanguliselt maksma 2,7 miljonit eurot.
 Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist.  Herculaneum [herkul’aaneum] oli Vana-Rooma linn, mis asus Itaalias Campania maakonnas Napoli lahe kaldal. Nagu Pompei ja Stabiae, hävis ka Herculaneum Vesuuvi purske tagajärjel 24. augustil 79. aastal ning kattus püroklastilise materjali kihiga. Tänapäeval sellel kohal olev asula kandis kuni 1969. aastani nime Resina, pärast seda Ercolano. Alates 18. sajandist on linnas toimunud väljakaevamisi.

Etendus algab kell 17:00 ja on Andrus Kasemaa romaani ainetel.  On 1990. aastate teine pool. Poiss loeb ajalehekuulutust ja sõidab nädalaks ajaks ühte rannakülla sotsiaaltööd tegema, et lihtsal viisil raha teenida. Kohale jõudes avastab ta, et külakese ainsaiks elanikeks on neli särtsakat leske ja üks sõnaaher vanatüdruk. Keegi neist ei soostu aga poisile ütlema, milles tema tööülesanded seisnevad. Leskede mälestused, kujutelmad ja unenäod moodustavad tiheda padriku, kus uustulnukal on päris võimatu orienteeruda. Pealtnäha kombekad prouad haaravad poisi oma veidrate, ennustamatute ja ohtlike mängude keerisesse.

 „Leskede kadunud maailm“ on müstiline lugu möödalibisenud ajast ja elamata jäänud eludest. Lavastus tõukub Andrus Kasemaa samanimelisest debüütromaanist, mida on nimetatud ka etnograafiliseks proosapoeemiks. Teos ilmus 2012. aastal ja põhineb aastate jooksul peetud vestlustel autori kodukandi lesknaistega.

Esietendus: 23. veebruar 2021. Autor Priit Põldma ja lavastaja  Ringo Ramul

Osades Oskar Punga, Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Terje Pennie, Garmen Tabor, Luule Komissarov ja Vilma Luik

 NB! Lavastuses suitsetatakse ja kasutatakse tervisele ohutut lenduvat värvipulbrit.
 Etendus kestab 1 tund ja 45 minutit (ilma vaheajata). Kell 19.00. algab tagasisõit.

Reisi hind koos teatripileti ja Vana – Võidu mõisa külastusega 41 eurot

Kaasa palume võtta vaktsineerimistõendi (2. vaktsiinist möödas 2 nädalat); COVID-19 läbipõdemise tõendi või negatiivse PCR testi, mis ei ole vanem, kui 72h ja isikut tõendava dokumendi.
Soodushinnaga  testi jaoks saate koodi.

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 5510419  estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee