Detsember 2026
06dets10:0018:002.advendipüha reis Järvamaale, Väätsa mõisasse83 eurot, ooteleht
Reisi üksikasjad
2.advendipüha reis Järvamaale, Väätsa mõisasse 06.12.2026 Tartust väljasõit kell 10:30 Turu tn McDonalds’i parklast. Väätsa mõis on peidetud pärl Järvamaal – elegantselt taastatud mõisahoone koos ajaloolise pargiga kutsub Sind avastama Kesk-Eesti
Reisi üksikasjad
2.advendipüha reis Järvamaale, Väätsa mõisasse 06.12.2026
Tartust väljasõit kell 10:30 Turu tn McDonalds’i parklast.
Väätsa mõis on peidetud pärl Järvamaal – elegantselt taastatud mõisahoone koos ajaloolise pargiga kutsub Sind avastama Kesk-Eesti mõisakultuuri võlu. Restaureeritud 2011. aastal Norra abiraha toel, on Väätsa mõis üks silmapaistvamaid näiteid piirkonna ajaloolisest arhitektuurist. Mõisa härrastemaja osaks on tänane Väätsa põhikool, ent hoonesse jagub ruumi ka kultuuriks ja kogukonnaeluks.
Imetle mõisa taastatud seina- ja laemaalinguid ning naudi avarate saalide rahulikku õhkkonda. Siin saab korraldada kontserte, konverentse, seminare ja pidulikke sündmusi. Katuse-korrusel ootavad Sind vahelduvad näitused, soklikorrusel aga käsitöö ja kunstitegevused.
Kirjalikes allikates on Väätsa küla (Dorf Wetze) esmakordselt mainitud 1564. aastal.
1621 kinnistab Rootsi kuningas Gustav II Adolf Väätsa ümbruse maad Magnus Nierothile, „truu teenistuse eest Liivimaa sõjas poolakate ja moskoviitide vastu“, st osalemise eest Liivi ja Rootsi-Poola sõdades. Tema rajas sellele maale läänimõisa, mistõttu võib 1620ndaid aastaid lugeda mõisa alguseks. Nierodhtite suguvõsa saabus Saksamaalt Liivimaale 13. sajandil. Magnus von Nieroth on tegutsenud Paide ja Tallinna linnuste asehaldurina ning Ingerimaal asunud Käkisalmi (praegu Priozjorsk Ingerimaal) lääni maavanemana. 1680. aastani oli mõis Nierothite järeltulijate käes, seejärel omandasid 8300 riigitaalri eest mõisa ligi 190 aastaks Baranoffid.
Baranoffite valitsemise ajal ehitati Väätsa mõisasüda ulatuslikumalt välja. 18. – 19. sajandi vahetusel ehitati vana kõrvale uus ja suursugusem mõisahoone. 19. sajandi keskpaigas koostatud mõisa detailkaart on säilinud tänini. Viimane Baranoffitest mõisaomanik – Peter Johann Georg – pantis mõisa 1864. aastal 140 tuhande hõberubla eest kolmeks aastaks tuntud teadlasele ja õpetlasele doktor Carl Johann von Seidlitzile. 1870. aasta sügisel muudeti see ostulepinguks. Sellega alanud von Seidlitzide valitsemisperiood Väätsal kestis ligi pool sajandit kuni 1919. aasta riigistamiseni. Tema tegevusalaks Väätsal oli hobusekasvatus, mille tarbeks ostis ta 1902 endale ka Vissuvere ümbruse maad.
1925. aastal asus riigistatud mõisa peahoonesse kool,1944 hoiti hoone keldrites sõja eest evakueeritud Tartu Kunstimuuseumi varasid. 2011. aasta alguses lõppesid mõisahoone ja pargi mitmeetapilised restaureerimistööd, millest suur osa tehti Norra Kuningriigi abiga.
Mõisasaalis on meile kaetud advendilõuna laud, kus traditsiooniline jõulupraad, magustoit ja kohv/tee koogiga.
Muusikalise poole eest hoolitseb külalisesineja Lätist, saksofonist ja solist Arnis Graps. Tema sensuaalsed meloodiad ja hea lauluhääl on väga nauditavad.
Väätsa pisikese külakogukonna algatatud Rahvamaja akende jõulu-eelne ehtimine on muutunud nii populaarseks, et kõigile soovijaile aknaid ei jagugi. Väätsa vaateaknad on kümmne aastaga muutunud Järvamaa suurimaks talviseks turismiatraktsiooniks. Näiteks eelmisel aastal oli lasteaias teemaks muinasjutud ja nii valmiski neil lugu Lumivalgukesest. Kellest/millest nüüd, saame kohapeal teada. Tartus tagasi hiljemalt 17:30.
Reisi hind koos bussisõidu, lõuna, kontserdi ja mõisaekskursiooniga: 83 eurot
Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ tel 55512921
Tellimine estreisid@neti.ee
Reisikavad www.estreisid.ee/reisikalender
Aeg
06/12/2026 10:00 - 18:00(GMT+00:00)
12dets07:0021:00Baltimaade suurim jõuluturg Riias Kipsalasal. 49€ vabu kohti: 10+
Reisi üksikasjad
Baltimaade suurim jõuluturg Riias Kipsalas 12.12.2026 Tartust väljasõit kell 7:00 Turu tn McDonaldsi parklast. Reisil peab kaasas olema isikuttõendav dokument (ID-kaart või pass). Riiga jõudes külastame ainult sellel nädalavahetusel Baltic
Reisi üksikasjad
Baltimaade suurim jõuluturg Riias Kipsalas 12.12.2026
Tartust väljasõit kell 7:00 Turu tn McDonaldsi parklast. Reisil peab kaasas olema isikuttõendav dokument (ID-kaart või pass).
Riiga jõudes külastame ainult sellel nädalavahetusel Baltic EXPO Kipsala rahvusvahelises messikeskuses toimuvat jõuluturgu, kus võib olenemata ilmast, otsida ja leida jõulukinke üle 400 kaupleja pakutava hulgast. Kauplejad on nii kohalikud, kui ka Eestist ja Leedust.
Kindlasti leiab iga külastaja midagi oma soovidele sobivat ja kui mitte, siis sellist jõulukinki pole olemaski.
Olgu need puitkäsitöö, tekstiilid, loominguline käsitöö, talvehooaja toiduhõrgutised, tarbeesemed, ehted või muu.
Laadal on mitmeid tegevusi ja meelelahutust. Abiks on ka sularaha. Messikeskuses veedame hea mitu tundi. Ilm meid ei sega.
Kui sellest veel ei piisa, siis külastame kuulsat Riia turgu.
Lido jõuluaed. Daugava kaldal tuledesäras jõuluaed koos kaunilt ehitud jõulukuusega on koht, kus saab nautida maitsvaid läti rahvusroogi. Kui juhtub, et ilm ei ole nii meeleoluline, siis seal saab küll jõulutunde kätte. Toidud igas hinnas. Kohapeal saab maksta ka kaardiga.
Tagasi Tartusse jõuame hiljemalt 21.30.
Reisi hind: 49€ – kuni 16.11.
59€ – al. 17.11.
Reisi korraldab. Est – Reisid OÜ
Registreerimine: estreisid@neti.ee või tel 55512921
Aeg
12/12/2026 07:00 - 21:00(GMT+00:00)
Location
Riia
Mai 2027
09mai09:0018:00Tore kevadine pühapäev Apes ja Mõnistesal 49€
Reisi üksikasjad
Tore pühapäev Apes ja Mõnistes 09.05.2027 Tartust väljasõit kell 9 Turu tn McDonaldsi parklast. Ape piiriäärne laat on traditsiooniline rahvapidu ja suur turg, mis toimub Lätis, Eesti piiri lähedal asuvas Ape
Reisi üksikasjad
Tore pühapäev Apes ja Mõnistes 09.05.2027
Tartust väljasõit kell 9 Turu tn McDonaldsi parklast.
Ape piiriäärne laat on traditsiooniline rahvapidu ja suur turg, mis toimub Lätis, Eesti piiri lähedal asuvas Ape linnas ning meelitab kohale mitmeid-sadu kauplejaid ja tuhandeid külastajaid nii Lätist kui ka Eestist.
Mida laadalt osta saab? Kohalik käsitöö ja puittooted, toidukaubad: maiustused, leib, moosid, siirupid, hapukurgid, vorstid, singid, juustud, veinid jm; taimed, lilled, istikud, aiasaadused, kodune käsitöö, seebid, teed jpm. Oleme kohal 2,5 tundi.
Metsavenna talu saalis tutvustatakse: Metsavenna Meierei loomislugu ja tooteid, toimub degustatsioon. Kohapeal on võimalus kaasa osta.
Maailma veerekese pääl asuv Mõniste Talurahvamuuseumil on pakkuda palju huvitavat.
2026. aastal möödus 640 aastat Mõniste kirjalikust esmamainimisest Uexküllide dokumentides. Sel puhul avati Mõniste Talurahvamuuseumis uus ajutine ekspositsioon „Mõis elutoas“. Näitus keskendub kohaliku mõisa ning mõisnike ajaloole ning toob fondiruumidest välja Mõniste mõisast pärinevad museaalid. Näituse raames valmisid ka mõisa esemetest inspireeritud meened. Valikus on postkaardid, märkmikud ja kaelarätt. Nende kujunduses on kasutatud vanu mõisafotosid, mustreid ja ornamente mõisa kahhelkividelt ning ajaloolist Mõniste vappi. Uued meened võimaldavad igal näitusekülastajal soetada endale väikese mälestuse Mõniste mõisa hiilgeaegadest.
24. mail 2026 avati Mõniste Talurahvamuuseumis uus näitus „Ühe pilli lugu“, mille keskmes on kohalik pillimees Artur Ammas ja tema lõõtspill. Muuseumi taga väikeses kollases majas elas Artur Ammas – mees, kelle pillimäng saatis aastakümneid nii oma pere kui ka kogukonna sündmusi. Väljapanek avab külastajatele hetki Arturi ja tema pere elust Kuutsil. 90ndatel filmiti Arturit eelkõige tema pillimängu jäädvustamiseks, ent lugude vahel kuuleb temalt ka nalju ja muid seiku: on meenutusi esimestest pillimängudest pisikese poisina, lugusid sõjaväest ja sellest, kuidas üks mees ühe pilliga tervele orkestrile konkurentsi pakkus. Artur Ammase Hohneri lõõtspill, mis muuseumisse jõuadis, on endiselt heas korras ja kogemusega pillimängijatel on võimalus ka ise kätt proovida.
Tsaariaegne popsitalu. Muuseumi ekspositsiooni kuulub väike popsitalu, mille hooned, sisustus ja tarbeesemed on valmistatud 19. sajandi teises pooles. Selles talus oli kolm põhihoonet: rehielamu, ait ja saun. Lisaks olid talul väiksemad ajutised ehitised: suveköök, sea-aedik varjualusega ja aganate hoidmise ruum rehealuse otsas – kõlgus. Neid ehitisi alles ei ole. Mõniste muuseumi rehielamu on üks vähestest esialgsel kujul säilinud vanemat tüüpi rehielamuid Eestis.
Eestiaegne Mõniste Tarvitajate Ühisuse kauplus. 1925. aastal moodustasid 12 kohalikku Mõniste talumeest Uti poe juurde Mõniste Tarvitajate Ühisuse ning otsustasid ehitada ka uue poehoone. Selleks rentisid nad maatüki ja ehitasid sellele kauplusehoone ja kaubalao. 1936. aastal ehitati krundile ka ait ning kelder. Alates 1957. aastast on endine kauplus kasutusel Mõniste Talurahvamuuseumi peahoonena. Seal on sisse seatud 20. sajandi alguse külakauplus, kaupmehe eluruum ja pilliruum. Lao- ja aidahoones eksponeeritakse aga erinevaid talutööga seotud tööriistu 19. sajandi lõpust ning 20. sajandi algusest.
Saigi läbi meie tore kevadine reis uute teadmiste ja avastatud kohtadega. Tartusse jõuame u 18:00
Reisi hind: 49€ registreerimisel ja tasumisel kuni 15.02.27
55€ al 16.02.2027
Lisatasu eest: degustatsioon, giiditasu ja muusemi külastus 15€ ( 12.11.seisuga, aga hinnad võivad muutuda)
Reisikorraldaja: Est -Reisid tel 55512921 estreisid@neti.ee www.estreisid.ee
Aeg
09/05/2027 09:00 - 18:00(GMT+00:00)






