Kadrioru pargi sünnipäev. Suurejooneline näitus Kadrioru Kunstimuuseumis Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu   22.juulil, 2021

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Kadrioru park on üks kaunimaid ajaloolisi parke kogu Põhja-Euroopas ja väga armastatud osa Tallinna linnaruumist. See on üks külastatavamaid piirkondi nii tallinlaste, eestimaalaste kui ka välisturistide seas. Paiga identiteedi kandvaim keskpunkt on mõistagi täielikult restaureeritud Kadrioru loss koos ülemise-alumise aiaga. Lossis ja mitmetes selle ajaloolistes kõrvalhoonetes asuvad erinevad muuseumid.
1718. a alustati Vene tsaari Peeter I käsul Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. Itaallasest peaarhitekti Nicola Michetti juhendamisel kavandati kolmetasandilist itaaliapärast ansamblit. Koos lossiansambliga alustati kohe ka regulaarpargi rajamist. Tänu oma asukoha looduslikele võimalustele on pargis avaldunud nii Itaalia, Prantsusmaa kui ka Hollandi barokkparkidele iseloomulikke jooni.  
Lossi- ja pargiansambel nimetati Peeter I abikaasa Katariina I auks Katharinenthaliks (vene k Екатериненталь). Eestipäraseks muudetud nime Kadriorg hakati kasutama juba 19. sajandil ning alates 1920. aastatest muutus see lossi ja pargi ametlikuks nimetuseks.
Sünnipäeva puhul erinevad üritused (päevakava valmib veel).

Kadrioru Kunstimuuseumis olev näitus Memlingist Rubensini tutvustab rikkalikku valikut The Phoebus Foundationi 15.–17. sajandi flaami kunsti kollektsioonist ja toob vaatajani läbilõike Belgia selle perioodi kunstikultuuri mitmekesisusest. Näitusel on pika traditsiooniga religioosne kunst, üksikindiviidi tähtsust ja kasvavat eneseteadvust kajastavad portreed eksponeeritud kõrvuti moraliseeriva satiiri ja poliitiliste kommentaaridega. Ajastu rikkust ja uudishimu peegeldab kunstikabinet ning graafikakabinetis on fookuses uute avastuste ja teadmiste levitamise teema.
Näha saab nii oma aja vaimu- ja võimueliiti, aga samuti kuulsat kojanarri Eliisabeti, hinnalisi kunstiajaloo šedöövreid sellistelt tähtnimedelt nagu Hans Memling, Catharina van Hemessen, Frans Floris, Peter Paul Rubens ja Anthony van Dyck. 15.–17. sajand oli Flandria – praegune Belgia põhjapoolne osa – ajaloos majandusliku ja kultuurilise õitsengu periood, mille üheks ilmekamaks tõenduseks on säilinud kunstipärand. Erakapitalil rajaneva The Phoebus Foundationi missioon on seda pärandit säilitada ning ühtlasi maailmas laiemalt tutvustada.

Mikkeli muuseum asub endises lossi köögi hoones.
Köögimaja ajalugu ulatub lossi- ja pargiansambli rajamisaegadesse 1721. aastasse. Lisaks köögile kuulus hoonete ansamblisse veel jääkelder, leivaait ja laudlinade ait. Säilinud on nendest vaid jääkelder. Köögimaja on mitmeid kordi ümberehitatud. 1782.a., mil lossi-arhitektiks oli Johann Schultz, lammutati senine, 1754. a. pärinev puust köögimaja, jättes alles vaid kivist südamiku koldealuste ja leivaküpsetusahjudega. Uus barokse krohviviimistlusega hoone oli pikliku kuju ja kelpkatusega. Aknaavadesse paigaldati väikeseruudulised aknad.
Hoone klassitsistlik väliskujundus restaureeriti 1990. keskel. 1996. aastal kinkis Johannes Mikkel olulise osa oma kunstikogust Eesti Kunstimuuseumile. Kollektsiooni terviklikuks ning püsivaks eksponeerimiseks võeti kasutusele endine lossiköögi hoone. Mikkeli muuseum avati selles 25. juunil 1997. J. Mikkeli kogu tuumiku moodustab Euroopa, Vene, Hiina ja Jaapani portselan, lisaks 17. – 18. sajandi Euroopa kunstnike maalid ja rikkalik graafikakogu.

Pargi muuseum-raamatukogu asub keiser Nikolai I käsul 1828. aastal ehitatud Kadrioru lossi uues vahimaja hoones alates 2006. aastast ning siin saab tutvuda pargi ajaloo väljapanekuga. Siinses arhiivis säilitatakse pargi vanu plaane, fotosid, ajalehti, mälestusi jms. Erialaraamatukogu keskendub maastiku-, pargi- ja aiaarhitektuurile ning botaanikale ja aiandusele.

Hoone esimesel korrusel saab tutvuda näitusega „Kadrioru park 1918 – 1940″, mis annab ülevaate pargi arengust Eesti Vabariigi algusaastatel.

Kadrioru lossi ehitamiseks palkas Peeter I meistreid kogu Euroopast. Lisaks itaallasest peaarhitektile Nicola Michettile (1675­ -1743) töötas siin veel teisigi itaalia, saksa, rootsi ja vene arhitekte ja stukimeistreid. Pärast Michetti naasmist kodumaale jätkas ehitustööde juhatajana Mihhail Zemtsov, hilisem Peterburi peaarhitekt. Töölisbrigaadid telliti Venemaalt, raskematel töödel kasutati Tallinna garnisoni sõdureid, aga ka sunnitöölisi. Peaaegu inimtühjas ja sõjas kannatanud Tallinnas pidi ennenägematult uhke ja piduliku lossi kerkimine kohalike tagasihoidlike suvemõisate, mereranna kivirahnude ja kadakate kõrval mõjuma kui ime.

Meie veedame Kadrioru pargis kauni suvepäeva, külastades muuseume ja saades osa pargi pidustustest.

Kohapeal on erinevaid einestamise võimalusi.

Reisi hind: 28 eurot

Lisatasu eest kohapeal pääsmed:
Kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi ühispääse  tavahind 10€ ja pensionärile 7€
represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele sissepääs tasuta (vastav tõend kaasa)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ, tel. 7441666 estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

 Meist mitteolenevatel põhjustel (COVID – 19), ei toimu Sigulda lillelaata ja ka reisi.

Sigulda ajalugu algab XI sajandist, mil soome-ugri hõimud – Läti põlisasukad liivlased – hakkasid praegusel Sigulda territooriumil asulaid rajama. Selles piirkonnas tugevnesid liivi traditsioonid ja kultuur, mistõttu praegune Sigulda on lätipäraseim linn Lätis. Siin  toimub Läti taimede laat – näitus, kus võimalus osta Lätis kasvatatud taimi – kõige laiem ja  rikkalikum pakkumine kõikidest Läti maakondadest. Haruldaste ja ebatavaliste kujudega istikute oksjon, käsitööliste ja kodutootjate aastalaat, aia tooted ja tehnika, Svētku  väljaku keskel näidisaed, konsultatsioonid aia loomisel jpm. Lõbu, õhkkonna ja esitluste eest hoolitsevad Sigulda kultuuritegelased. Korraldajad võivad teha programmi osas muudatusi. Kõhutäie pärast ei pea muretsema, toidupakkujaid on piisavalt. Üritus on tasuta, külastusaeg u 3 tundi.  

Tagasiteel külastame Lielstraupe lossi ja kirikut.
Me oleme sellest suursugusest hoonest aastakümneid mööda sõitnud, ilma, et oleks olnud võimalus sinna sisse vaadata. Nüüd on see võimalus.
Keskaegne Riia peapiiskopi vasalliloss, mis täitis ka kaitseehitise ülesandeid, ehitati algselt 13. sajandil (esmamainimine 1263. aastal), lossi ümber kujunes 14. sajandil Straupe asula. 13. sajandil ehitati ka lossi juurde kirik. Loss kuulus kuni 1625. aastani Rosenite suguvõsale. Ehitis kaotas on kaitsefunktsioonid 17. sajandil. Poola ajal asus lossis naisklooster. 1866. aastal omandas lossi uuesti Rosenite suguvõsa esindaja, suurtükiväekindral parun Johann Gustav von Rosen (1797–1872) ning loss kuulus Rosenitele, kuni nende lahkumiseni Saksamaale 1939. aastal.
Loss sai kahjustada 1905. aastal tulekahjus, kuid taastati aastatel 1906–1909 arhitekt Wilhelm Bockslaffi juhendamisel, kujundades lossitorni barokkstiilis ja siseruumid klassikalises stiilis. Huvitaval kombel on siseruumides palju algupärast säilinud, mis sest, et alates 1963 aastast on seal olnud nii viina- kui ka narkosõltlaste ravila. Kohalike jutu järgi oli vaesus see, mis ei lubanud vana lõhkuda ja uut ehitada. Tänapäevaks suur õnn, et nii oli. Lossi sissepääsu kaunistab Rosenite suguvõsavapp.

Straupe kirik on ainus Läti kirik, mille kellatorn on kirikust eraldi.

Kirik ehitati 13. sajandil Lielstraupe linnuse osana. 14.–17. sajandil oli kirik Straupe linnuse kirikuks. Aastal 1630 langes sisse kiriku katus ja seejärel ei suudetud leida ühtki sakslasest vaimulikku, kes oleks olnud nõus seal jutlusi pidama. Viimaks leiti üks läti soost vaimulik, kelle saksa keele oskus oli aga vilets ja kes seega saksa keeles jutlusi pidada ei suutnud. Kiriku kellatorn ehitati 1744 (külastuseks väike annetus). Külastuse aeg u 1-1,5 h .
Tartus tagasi u 18-18:30

Soodus hind: 34€ õpilastele, tudengitele, pensionäridele
Tavahind:       36€
Hind kehtib kuni 28.veebruarini 2021

Alates 1. märtsist 38 eurot

Hinnas sees: bussisõit, teepeal reisisaatja teenus, lossi külastuse pääse ja kohalik ekskursioon nii lossis, kui ka kirikus

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ             
 Tartu  tel. 7441666      estreisid@neti.ee
Põltsamaa, tel. 55512921  poltsamaa.estreisid@neti.ee

Info www.estreisid.ee/reisitingimused

Piibe mõis, Anija mõis jm

Ilus oled isamaa…2 krooni   15.mai,  2021

Tartust väljasõit kell  8.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Piibe mõis kuulus 17. sajandil ja 18. sajandi esimesel poolel Stackelbergidele. 18. sajandi teisel poolel läks mõis v. Baeride valdusse. 1776. a. suri siin Heinrich Johann v. Baer (K. E. v. Baeri vanaisa) ja maeti Piibesse, tõenäoliselt mõisasüdamest pisut lääne pool asuvale Toodamäele. Tänapäeval pole Toodamäe kuusikus kalmistust enam mingit jälge, kuid rahva seas liigub jutte, nagu oleks Toodamäelt leitud hauaplaatide tükke. Muistsele matmispaigale viitab ka Toodamäe nimi (Tod – sks. k. surm). Piibe mõisas sündis Karl Ernst v. Baer (28.02.1792), maailmakuulus loodusteadlane. Teadlase isa Magnus Baer abiellus oma lelletütre Julie Baeriga. Sellest abielust sündis 1792. a. Karl Ernst. Juba esimesel eluaastal anti Karl Ernst lastetuks jäänud lelle perekonda kasvatada. Lellele kuulunud Lasila mõisas möödusid K. E. v. Baeri esimesed 7 eluaastat. Siis toodi ta tagasi Piibesse, kus algas süstemaatiline õppetöö kodukooliõpetajate juhatusel. Suurt rõhku pandi matemaatiliste õppeainete, aga ka geograafia, ajaloo, prantsuse, ladina, inglise ja isegi itaalia keele õppimisele. Kui esimene õpetaja andis algteadmisi ka maalikunstist, siis hiljem saabunud teine õpetaja tutvustas kasvandikule viiuli- ja harfimängu saladusi. Meditsiinilise haridusega kodukooliõpetaja äratas poisis suurt huvi ka arstiteaduse vastu, nii et varsti võis teda näha lähedastes külades haigeid ravitsemas. Samalt õpetajalt sai ta ka äratuse süstemaatilisteks loodusvaatlusteks. Õpetaja juhendamisel ja raamatu abiga hakkas ta Piibe ümbruse taimi määrama. Oma mälestustes meenutab ta noorusmaa maastikke Piibe ja Preedi vahel, Seljamäge, kust leiti lisa botaanilistele ja zooloogilistele kollektsioonidele.Piibega säilis teadlasel tihe side kogu elu. Aastatel 1834 -1866 pidi K. E. v. Baer lisaks pingelisele teaduslikule tööle juhtima ka Piibe mõisamajandust. Viimase reisi tegi teadlane oma sünnikohta 1876. a., mõni kuu enne oma surma. Kuulus akadeemik suri 28.11.1876. a. Tartus.
Pikva mõis on eraldatud Alaverest 1849. aastal ja pärast seda algas ka mõisasüdame suurejoonelisem väljaehitamine. Sel perioodil oli mõis Ungern-Sternbergide perekonna käes. 19. sajandi lõpul läks see Thürmannite perekonna valdusse. Mõisa omanikule Thürmannile oli jäetud alles mõisasüda, kuna ta oli osalenud Vabadussõjas. Nad lahkusid siit 1939. aastal. Mõisa peahoone, historitsistlik ühe-, osalt kahekorruseline ehitis, on püstitatud 19. sajandi II poolel. Alates 1998. aastast on mõis eravalduses ja hooneid on hoolikalt renoveeritud. Mõisaomanik päästis hävingust Tallinnas paiknenud Diakonissi haigla 1891. aastal valminud puust neogooti stiilis kabeli, mis  2005 aastal võeti koost lahti ning ehitati üles mõisa parki, kus see toimib Kose kiriku abikirikuna. Peale restaureerimist on Püha Miikaeli kabelis on altar, altaripilt (2006 aastast, autor Lauri Sillak), kantsel, kapp-orel (Rakveres  1856 a ehitatud) ja kaunid vanad pingid, mis on toodud ühelt Rootsi väikesaarelt ja on kaks aastat vanemad. Kellatornist (ehitatud aastal 2011) avaneb ümbrusele mõjuv vaade.
Anija mõis on Põhja-Eesti üks ilusamaid ja terviklikumaid mõisaid, mille ajalugu on 600 aastat arengut ja muutuseid ning kus ajastute erinevad kihistused on jälgitavad eriti peale suurt restaureerimist. Keldrikorrusel on hubane käsitöökamber. Anija mõisa härrastemaja kahte korrust läbiv unikaalne elamuslik püsinäitus on värav mõisaajastusse. Siin saab kogeda mõisaolustikku endisaegsena – justkui härrasrahvas oleks äsja söögilauast tõusnud ja jalutuskäigule suundunud. Kõrvu kostub mõisaelu hääli ja saab tunnetada kadunud ajastute hõngu. Teekond läbi mõisa kulgeb külastusjuhi abil, kes jutustab möödunud aegadest ning näitab asju, mis muidu märkamata jääks. Härrastemaja taga laiub Prantsuse ja Inglise stiilis mõisapark, mis on ainulaadne võõrpuuliikide rohkuse poolest, kuhu on loodud hariv õpperada “Meelte ja kogemuste tee”.
Kadrinas, eestiaegses siirupivabrikus, on nüüd pood-muuseumis, keldrist katuseni vanavara, mis ootab uusi omanikke. Vanavara Lao pidajad ütlevad: leida võib kõike roosast nööbist kuni rohelise traktorini.

Bussireisi hind: 49 eurot. Hinnas sees lõuna.

Lisatasu eest külastused ja pääsmed pensionärid/õpilased 12€, teised 15€ (kogume bussis)

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ, tel. 7441666 estreisid@neti.ee

                                         Riia korvilaat ja rododendroniaed       05.06.2021

Riia äärelinnas, Jugla järve ääres asub Läti Etnograafiamuuseum (ka Riia vabaõhumuuseum), mis loodi 1924. aastal ja  külastajatele avati 1932. aastal. Alates selle loomisest 1924. aastal on muuseum kogunud kokku 118 ajaloolist hoonet kogu Lätist. Siin on esindatud Riia ja kõik Läti piirkonnad, Kurzeme, Vidzeme, Zemgale ja Latgale. Ehitised on loodud selleks, et anda külastajatele ülevaade Läti maapiirkondade elu-olustikust.
Vabaõhumuuseumis leiate Läti talupidajate, käsitööliste ja kalurite külasid. Kõik nad sisaldavad väljapanekuid majapidamis- ja tööriistadest, sisustustarbeid, mis iseloomustavad antud aega ja piirkonda.
Maist septembrini töötavad vabaõhumuuseumis käsitöölised, nagu näiteks pottsepad, kudujad, sepad, puidutöölised. Need eksperdid annavad teile hea meelega võimaluse proovida oma käsitööd. Pärast pikka jalutuskäiku läbi muuseumi, nautige eineid Priedesi pubis ja külastage meie suveniiripoodi, kus on meie käsitööliste tehtud meeneid.

Samal ajal peetakse kuulsat „korvilaata“, mis on suurim käsitöö mess ja üritus kogu Lätis. Etnograafia muuseumis müüb kodus valmistatud kaupu, sajad käsitöölised üle kogu riigi on kokku tulnud. Üritusel osalevad tavaliselt tuhanded inimesed, kes ei tule mitte ainult ostude tegemiseks, vaid ka kuulama elavat rahvamuusikat ja vaatama rahvatantsijaid ning nautima rohkesti Läti sööke ja jooke.  See oleks nagu „kolm ühes“ – käsitöölaat, folkloorifestival ja toidufestival.  Arveldamine toimub sularahas. Meil on aega u 3,5 tundi.

Eksperimentaalne rododendronikasvatuse puukool “Babīte” asutati 1980. aastal. Kollektsioon hõlmab 11,8 ha suurust männimetsa Riia lähedal.   See on ainus spetsialiseeritud rododendronite puukool Baltimaades.
Juuni alguses on aed täies õite ilus, sadu, sadu põõsaid, kümnetes tuhandetes õites ootab meid!

Aastas õitsemise perioodil (mais ja juunis) külastab aeda umbes 25 000 inimest. Kui taimed on müügis, müüakse kevadel (aprillis, mais) ja sügisel (september, oktoober) umbes 4000 taime. Võimaluse korral saame seda teha meiegi.

Meel rõõmus kordaläinud suvepäevast! Kojusõit. Tartusse jõuame u 21 – 21.30

Reisi hind: 32 eurot kuni 28.02.2021
                 35 eurot al.1.3.2021

Lisatasu eest: korvilaada pääsme (2020.a. oli täisk.4€, pensionär 2,50€, üliõpil. 2€ ja õpilane 1,40€)
                         rododendroni aia pääse täisk. 3€, pensionär, tudeng 2€ ja õpilane 1€
Hinnad võivad muutuda meist mitteolenevatel põhjustel

Reisitingimused www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ    tel. 7441666   estreisid@neti.ee
                                                          

                            „Sagadi paruni mõrvalood“ – kirjanduslik krimireis Lääne – Virumaale   3. juulil 2021

Tartust väljasõit kell 7.30 Turu tn McDonaldsi parklast.

Soovitame läbi lugeda raamatu „Risti soldati mõistatus“ aga kui ka ei ole loetud, siis saate kõik teadmised sellelt reisilt. Retke juhib raamatu autor, ajaloolane Ain Kütt.Meie ees rulluvad lahti inimesed ja nende lood Annikvere-, Kandle-, Sagadi-, Karula-, Oandu-, Vihula- ja Palmse mõisate kohta. Neid kohti me külastame. Mõnda vaatame väljast, mõnda seest.
Sagadi mõis – punased kivikatused, valgeks lubjatud kaaristud, kellatorn ning teised saksapärase korrektsusega paigutatud roosad-valged hooned; erkrohelised muruplatsid, võimsad pargipuud, roosid ja tiik armastuse sümbolina; Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, teised kaunid mõisakompleksid käeulatuses…
Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus.  Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Praegugi haldavad mõisa metsa-mehed, täpsemalt Riigimetsa Majandamise Keskus. Huvi ja armastus metsa ning looduse vastu laiemalt on läbivaks jooneks kõigis meie tegevustes. Sajandeid on Sagadis oodatud külalisi vastu võetud.
Eriline on Kandle mõis, millest vähesed teavad ja veel vähem on neid, kes sinna sisse saanud. Meil on see erakordne võimalus. Meid võetakse seal vastu, kui külalisi ja näidatakse palju ilusat ning pakutakse ka head ja paremat.
Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda . Esimesed teated mõisast on teada aastast 1445. Mõisa viimased (enne 1919. aastat) omanikud olid Nottbeckid, kellest viimane omanik oli Berthold von Nottbeck. Mõis on eravaldus, vaatame väljast.
Karula mõis (Carull) on esimest korda kirjas Idavere Otto Wrangeli poegade pärandijaotamis lepingus 20. aprillist 1499. Juba mõnikümmend aastat enne seda on nimetatud Karula mõisnikku. 1474. a. müüs Hinrik Sanderi poeg Mekes von Carul nimetatud Otto Wrangelile kasutusõiguse Karula metsast. 
Karula lähedal asus näitleja rahvakunstnik Kaarel Karmi Kuusiku suvekodu. Varastel lapsepõlve-aastatel elas ta lähikonnas – Vihulas, Tatrusel, Varangul, Kundas. 1930-ndail aastail lavastas K. Karm Vihula rahvamajas isetegevuslaste näidendeid ja mängis neis ise kaasa.
Oandu mõis (saksa keeles Oando) oli Sagadi mõisa karjamõis. Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Oandu küla lähedal, Haljala vallas Lääne-Virumaal.
 Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll). Mõis kuulus parun Hans von Lodele. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. Seega 23. veebruaril 1807. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert. Vihula ehitati tänapäevasel kujul üles von Schubertite ajal. Kahe maailmasõja vahel, 1939. aastal oli von Schubertite pere sunnitud Eestist lahkuma kuna Vihula Mõis natsionaliseeriti ning kuulus riigile.
Praegu asub siin hotell ja ökospa. Parim ajalooline hotell Euroopas 2020.
Palmse mõis. Perekond von der Pahlen (1677 – 1923). Mõisakompleksi rajamist alustati Gustav Christian von der Pahleni ajal. Siiski ei jõutud ehitustöödega väga kaugele kuna Eestimaad tabas Suur Näljahäda (1695 – 1697) ning peatselt algas ka Põhjasõda. 1710. aastal tabas Palmset katkuepideemia, mis tappis 229 inimest ning mõis jäi üsna armetusse seisu.  1923. aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks ning mõisasüda oli kuni II maailmasōjani Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Võsul tellisevabrik ja Oruveski Lauatööstus jäid pärast maareformi Pahlenite omandisse, kes need omakorda välja rentisid. Tellisevabrikus valmistati telliseid kuni 1933. aastani.  Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot

Lisanduvad pääsmed, mille selgitame välja 2021 aastal.

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  Tartu  tel. 7441666               estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

PIIRISSAARE  14. juuli 2021

Tartust väljasõt Turu tn McDonaldsi parklast kell 9:00. NB! Kellaajad võivad veel muutuda.
  Laevsõit „Koidulaga“   Laaksaare sadamast algab kell 10:30 ja kestab 45 – 60 min.
Buss jääb meid sadamasse ootama. Meil on kohalik giid ja algab saarega tutvumine – läbi terve saare ja kolme küla ning vanausuliste muuseumi külastus. Lõuna (traditsiooniline kalasupp  koos ahjus küpsetatud värskete pirukatega  ja tee samovarist koos vanausuliste traditsioonilise suhkruga ja magusa pirukaga). Vaba aeg. Ilusa ilma korral võimalus nautida rannamõnusid. Tagasi hakkame sõitma  kell 15:30.

Väike Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas. Kogu saar – 7,5 ruutkilomeetrit – on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi. Saare pindalast katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus. Lainete hävitustöö on Piirissaart aja jooksul aina väiksemaks kulutanud: kui 1796. aastal oli saare pindala veel 20 km², siis nüüd vaid 7,5 km². Sellele vaatamata on Piirissaar endiselt Euroopa suuruselt neljanda järve suurim saar.
Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar. Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenenud vanausulised ning sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed. 1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: “Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja mööda Peipsi järve 20 km. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2–3 km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased.” Saarel on kolm küla – Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas. Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.
Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu mittetegutsev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma. Vanimad arhiivileiud, kus mainitakse Meza (Piirissaare) vanausulisi ja palvemaja, kuuluvad 1802.aastasse. On teada, et saarel oli kaks vanausuliste palvekoda. Saarlastest vanausuliste elu oli otseses seoses mandril elavate usuvendade elu kõigi keerdkäikudega. Nii ühed kui teised tegid läbi tsaarivõimude tagakiusamise, elasid üle tulekahjud ja sakslaste toimepandud väljasaatmise. Saksa okupatsiooni ajal hävis Meza (Piiri) küla palvekoda. Praegu tegutseb saarel Zelatseki küla kirik. Peipsi kalurite traditsiooni kohaselt on püha Peetruse päeva tähistamise kohaks alati olnud Piirissaar.
Ajalooliselt kujunenud majandus­tegevuse – kalapüügi ja sibulakasvatusega – on Tsaariajast nõukaaja lõpuni tööka saarerahva jõukus sõltunud Venemaa suurte linnade turgudest.  Saare elanikud ei suuda tänapäeva tingimustes enam rahuldavalt oma toimetulekut  kindlustada. Nõukoguliku väikekoolide likvideerimise kampaania käigus kohalik kool suleti. See sundis lapsi omavaid peresid lahkuma või kahte elukohta pidama. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud Teise maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone. Piirissaarel on toimunud mitmeid tõsiseid põlenguid, tihti on ühes põlengus hävinud mitu ligidal asuvat puuhoonet. 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, teiste seas ka Piirissaare vanausuliste palvemaja. Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis 1. jaanuaril 2011 loendati neid üks­nes 53, talvel elavad kohal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti (elanikke paarisaja ümber), kui võõrsil elavad piirissaarlased leiavad tee kodusaarele. Püsivalt tagasi pöördutakse sageli alles pensionieas, kui on veel tulijaid ja on, kuhu tulla. Elu siin pole lihtne ka vanurieas.

Reisi hind:  49 eurot kuni aprilli lõpuni
                  55 eurot al. 01. maist

“Kõik hinnas”

Õpilastel soodustus 3€, eelkooliealistel 5€

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Tartu  tel. 7441666   estreisid@neti.ee

Lauri – Tamme tamm,  Contra, Uhtjärve nõiariik, Võru – Kubija spa, Viido Polikarpus

Ilus oled isamaa…  10 krooni                   17. juuli 2021

Tartust väljasõit kell 8 Turu tn McDonalds’i parklast.

Tamme-Lauri tamm on pühapuu ning Eesti jämedaim tamm. Tamme ümbermõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 8,5 m ja vanust juba üle 700 aasta. Tugevduseks on tüve õõnsus täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga. Looduskaitse alla võeti tamm juba 30.juunil 1939.aastal. Tamme-Lauri tamm olla oma nime saanud tulejumal Lauritsa järgi, kes tammes elavat ja ümbruskonna taludele õnnetust ja kurja, kuid vahel ka head saatvat. Tamme lähedal olevat talu kutsutakse samuti Tamme-Lauriks. Tamme-Lauri tamm ehtis Eesti kümne-kroonist rahatähte. Contra on lubanud meiega kohtuda. Kuulus Urvaste kama. Kamateo tutvustus, saab ise proovida jahvatamist ja kamajoogi valmissegamist huvipakkuvast segust.

Uhtjärve Ürgoru Nõiariik. Meid võtab vastu nõiapere, kes tutvustab Nõiariigi valdusi ja räägib erinevaid legende.

Võru – Kubija spa. NB! Spaa- ja saunakeskuses on kummitallaga spaaplätude kandmine kohustuslik! Pesemisvahendid, ujumisriided ja käterätik kaasa. Enne basseini kasutamist on enda pesemine kohustuslik! Pärast saunas higistamist loputad ennast  värskenduseks sobiva dušiveega.

Spaa- ja saunakeskuses on kokku 5 erineva suuruse, sügavuse ja temperatuuriga veesilma:

• Suur veesilm 24, 5m², sügavus 1350 mm ja temperatuur 28°C
• Madal veesilm 12,1m², sügavus 450 mm ja temperatuur 32°C
• Mullidega veesilm 12,6m², sügavus 1150 mm ja temperatuur 36°C
• Kuum veesilm 12,6m², sügavus 950 mm ja temperatuur 42°C
• Mullidega veesilm 12,5m², sügavus 1150 mm ja temperatuur  32°C

Saunamõnusid on võimalik nautida 4 sisesaunas ning kahes välisaunas (välisaunad on avatud R-P 14:00 – 22:00)

• 90°C leilisaun
• 70°C aroomisaun
• 45°C auru-soolasaun
• 70°C kadakasaun. 70 kraadine saun sobib eriti hästi neile, kes ei talu tavapärast kõrget temperatuuri

6.juulil, 75 aastat tagasi , Saksamaal Lübecki põgenikelaagris sündinud, aastakümneid USA’s elanud ja seal Eesti Maja tegevust korraldanud. Tallinnas Eesti Maja restorani pidanud ja viimased kümmekond aastat Võrumaal pensionipõlve pidav multitalent Viido Polikarpus tegeleb oma päikesepargi, maalimise ja laululoominguga. Läheme talle külla.
 See on üks väga musikaalne talu, sest Viido abikaasa Heli vanemate talus võib mõnikord kohata perenaise poega Uku suvistet, venda Väino Puurat abikaasaga ja nende poega Liis Lemsaluga.

Külastatavad kohad ei ole järjekorras.  Lõuna on hinna sees.

Bussireisi hind:  44 eurot
Lisatasu eest pääsmed ja külastused: õpilased, pensionärid 25€ ja teised 30€

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisi korraldaja: Est – Reisid OÜ, tel. 7441666    estreisid@neti.ee

Erikruiisid Mariehamni, 22. ja 26.07. 2021 Vikinglinega

Suvi on otse loomulikult Ahvenamaa külastamiseks parim aeg, kuid juuli lõpp on seekord iseäranis eriline. Iga-aastane kohalik muusikafestival Rockoff tähistab 25. juubeliaastat ning toob alates 23. juulist tervelt üheksa päeva jooksul kokku hulgaliselt rahvast. 
23. juulil jõuavad Ahvenamaale ka maailma suurimad purjelaevad – toimub Tall Ships Races rahvusvaheline purjeregatt.   Kruiis on algusega Tallinnast

Sõidugraafik

NB! Lisainfo Mariehamni 22. ja 26. juuli kruiiside sõidugraafiku kohta: tagasisõit Tallinnasse algab 24. ja 28. juuli öösel kell 01.00.

 Näidishind B4T-kajutis al 89 €/reisija    Näidishind sisaldab:

• Kruiisi Tallinnast Mariehamni B4T sisekajutis 1 reisijale
• 1 hommiku- ja 1 õhtusööki Rootsi lauas(väärtus 51 €/reisija)

Premium klassi kajutites ja sviidis sisaldub minekul hommikusöök kõikidele kajutisse broneeritud reisijatele. NB! Reisile tuleb kaasa võtta kehtiv pass või ID-kaart. Juhiluba ei ole reisidokument.
Viking Line Clubi hindade ja muude soodustuste saamiseks peab klubiliige olema reisil kaasas. 

Hommiku- ja õhtusöök

The Buffet

• Õhtusöök rikkalikus Rootsi lauas. Menüüs on soojad ja külmad road, magustoidud, karastusjoogid, õlu, vein kohv ja tee. Söö palju jaksad!

À la Carte

• Kolmekäiguline à la carte õhtusöök (valikus liha-, kala- või taimetoit)Lastele (0–11 a) broneeritakse 10 € kupong, toidud valitakse kohapeal lastemenüüst.

Hommikusöök: 

• The Buffet, hommikusöök Rootsi laud (minnes)
• Take Away hommikusöök (minnes)
• Brunch, à la carte (tagasiteel)

Jalgrattarent

Jalgrattaga on Ahvenamaad eriti mõnus avastada,  Ahvenamaa kuulsatel punastel rattateedel on sõitmine lausa lust! RO – NO rendi laenutuspunktid asuvad nii Ahvenamaa Lääne- kui Idasadamas. Lisaks jalgratastele on võimalik rentida ka kruiisereid, mopeede, mootorpaate, kanuusid jm.

Hea teada:

• Rentimisel on nõutav isikut tõendav dokument.
• Rentnik on kohustatud tagastama objekti tervena.
• Võimalikud remondikulud tasub rentnik.
• Rentimisel tuleb maksta deposiit, mis tagastatakse rendi lõppedes.

Bussiekskursioon – Mõnus päev maalilisel Ahvenamaal, eesti keeles

Giidiga bussiekskursioon algab Maarianhamina sadamast. Ringreisil tutvume saare väärika ajalooga, räägime lugusid kohalikust kultuurist ja elust ning naudime imelisi merevaateid. Külastame üht Soome vanimat kirikut Jomalas, Bomarsundi kindluse varemeid ning Önningeby küla, mis oli eesti kirjanike ja kunstnike peatuspaik. Samuti käime ära Amalia limonaadivabrikus ning pisikeses kohalikus õlletehases. Reisi jooksul on võimalus osta kaasa Ahvenamaa kohalikku toodangut.
Pärast bussituuri jalutame giidi saatel Maarianhamina võluvas kesklinnas.
Soovitame kanda mugavaid jalanõusid.
NB! Ekskursioon ei sobi liikumisraskustega inimestele. 

Hind:

• Taiskasvanu 35 €
• Lapsed  6– 12 a 25 €
• Lapsed alla 6 a 25 € (vanema süles tasuta)

Vastutustundlik reisimine

Viking Line hoolib väga oma reisijate tervisest ja turvalisusest. Kruiisidele lubatakse piiratud arv reisijaid ja järgitakse rangeid hügieeninõudeid. Kõigile Viking Line’i reisilaevadele on antud DNV-GLi My Care sertifikaat, mis tõendab, et laevadel tullakse edukalt toime nakkusohu ennetamise ja haldamisega.

Viking Line on sadamates ja laevades võtnud kasutusele järgmised ranged meetmed nii reisijate kui ka töötajade ohutuse tagamiseks:

• Viinud läbi põhjalikke desinfitseerimisprotseduure avalikes ruumides;
• Pakume käte desinfitseerimisvõimalusi sadamates ja laevadel;
• Külastajate arv restoranides ja kauplustes on piiratud;
• Teavitused ja märgistused ohutu distantsi hoidmiseks;
• Kaitseklaasi kasutamine kassades, et vähendada kontakti klientide ja töötajate vahel;
• Võimalus osta toitu restoranidest kaasa või tellida kajutisse.

Muusikafestivalil 23.7.21 a sissepääs 11.00 – 17.00 tasuta, 18.00 – 01.00. tasuline (u 28€ pilet)

Viking Line jätab õiguse muudatusteks. 

Broneerimiseks palume teatada kõigi reisijate nimed ja sünniajad (kuupäev, kuu ja aasta), üks kontakttelefon ja e-maili aadress

Kihnu saar ja Pootsi Veinimõis  24.07.2021a.  
 
Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke – selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Just seetõttu, et vanad tavad ja kombed on säilinud suuremate muutusteta tänaseni, on Kihnu kultuuriruum kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar), mille pindala on 16,4 km². Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai, kõrgeim punkt on 8,5 m üle merepinna.
Tartust  väljasõit kell 4:45  Turu tn. McDonalds’i ja Circule K (end.Statoili) vahelisest parklast. Laev Munalaiu sadamast väljub  kell 8:30 ja Kihnust 16:15. Naeratav kihnukördis reisisaatja ootab meid sadamas. Meil  on vastas  veoauto ja sinna kasti me ronimegi käepuuga treppi mööda.  Hommikul kohe on väike pruukost  – tervitus Kurase Keskuses, kus kohal ka kuulsad mootorrattad ja võimalus selga proovida Kihnu körti. Kaasa saab osta nii kohalikku saia kui leiba ja suveniire. Algab lahtise veoauto kastis eksootiline ringreis Kihnu saarel, kus tutvutakse saare eluolu ning kombestikuga.  Kihnu majakas on üks neljast Eesti randades säilinud malmtuletornist ja püstitati Liivi lahe suurimale saarele Inglismaalt toodud osadest 1865. aastal. Tuli paikneb maapinnast 29 ja merepinnast 31 meetri kõrgusel.  Külastus lisatasu eest, kohapeal (2€/4€).  Vabaõhusöögikohas naudime imemaitsvat Kalalõunat. Lisaks muuseumile ja kirikule on harukordne võimalus külastada  Ärma Roosi talu, kuulata 45 minutilist folkloorikontserti ansamblilt Kihnumua , vaadata Kihnu naiste käsitööd ning osta suveniire.  Saarelt lahkume kell 16:15 väljuva laevaga. Võtame suuna kodu poole aga enne külastame ühte omapärast veinimõisat.

Pärnumaal asuvas kaunis Pootsi mõisas valmistatakse kodumaistest marjadest maitsvaid käsitööveine. Degustatsioonil pakutakse meile suure valiku erinevaid veine. Lisaks oleme mõelnud oma pisemate külaliste peale ja loonud mõisa limonaadi naturaalsest toorainest. Ekskursiooni käigus tutvustatakse lisaks veinitegemisele ka kolmandat põlve ühe perekonna käes olevat mõisahoonet ja selle ajalugu! Kuuleme mõisa taastamisloo, teeme tuuri mõisapargis, kirsiaias ja mõisahoones. Veine saab ka kaasa osta.

Hind:  81 eurot pensionär, õpilane
           85 eurot tavahind
Hind  kehtib, kui grupis on min. 30 reisijat

Pakett sisaldab: bussisõitu, saarel reisisaatja teenust, tervitus-pruukosti, autoringsõitu, muuseumisse ja kirikusse sissepääsu,  kalalõunat, folkloorikontserti,  veinimõisa külastust ja  laevapiletid Munalaiu-Kihnu-Munalaiu

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: EST – Reisid    Tartu  tel. 7441666   estreisid@neti.ee
                                                Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

Erikruiisid Mariehamni, 22. ja 26.07. 2021 Vikinglinega

Suvi on otse loomulikult Ahvenamaa külastamiseks parim aeg, kuid juuli lõpp on seekord iseäranis eriline. Iga-aastane kohalik muusikafestival Rockoff tähistab 25. juubeliaastat ning toob alates 23. juulist tervelt üheksa päeva jooksul kokku hulgaliselt rahvast. 
23. juulil jõuavad Ahvenamaale ka maailma suurimad purjelaevad – toimub Tall Ships Races rahvusvaheline purjeregatt.   Kruiis on algusega Tallinnast

Sõidugraafik

NB! Lisainfo Mariehamni 22. ja 26. juuli kruiiside sõidugraafiku kohta: tagasisõit Tallinnasse algab 24. ja 28. juuli öösel kell 01.00.

 Näidishind B4T-kajutis al 89 €/reisija    Näidishind sisaldab:

• Kruiisi Tallinnast Mariehamni B4T sisekajutis 1 reisijale
• 1 hommiku- ja 1 õhtusööki Rootsi lauas(väärtus 51 €/reisija)

Premium klassi kajutites ja sviidis sisaldub minekul hommikusöök kõikidele kajutisse broneeritud reisijatele. NB! Reisile tuleb kaasa võtta kehtiv pass või ID-kaart. Juhiluba ei ole reisidokument.
Viking Line Clubi hindade ja muude soodustuste saamiseks peab klubiliige olema reisil kaasas. 

Hommiku- ja õhtusöök

The Buffet

• Õhtusöök rikkalikus Rootsi lauas. Menüüs on soojad ja külmad road, magustoidud, karastusjoogid, õlu, vein kohv ja tee. Söö palju jaksad!

À la Carte

• Kolmekäiguline à la carte õhtusöök (valikus liha-, kala- või taimetoit)

  Lastele (0–11 a) broneeritakse 10 € kupong, toidud valitakse kohapeal lastemenüüst.

Hommikusöök: 

• The Buffet, hommikusöök Rootsi laud (minnes)
• Take Away hommikusöök (minnes)
• Brunch, à la carte (tagasiteel)

Jalgrattarent

Jalgrattaga on Ahvenamaad eriti mõnus avastada,  Ahvenamaa kuulsatel punastel rattateedel on sõitmine lausa lust! RO – NO rendi laenutuspunktid asuvad nii Ahvenamaa Lääne- kui Idasadamas. Lisaks jalgratastele on võimalik rentida ka kruiisereid, mopeede, mootorpaate, kanuusid jm.

Hea teada:

• Rentimisel on nõutav isikut tõendav dokument.
• Rentnik on kohustatud tagastama objekti tervena.
• Võimalikud remondikulud tasub rentnik.
• Rentimisel tuleb maksta deposiit, mis tagastatakse rendi lõppedes.

Bussiekskursioon – Mõnus päev maalilisel Ahvenamaal, eesti keeles

Giidiga bussiekskursioon algab Maarianhamina sadamast. Ringreisil tutvume saare väärika ajalooga, räägime lugusid kohalikust kultuurist ja elust ning naudime imelisi merevaateid. Külastame üht Soome vanimat kirikut Jomalas, Bomarsundi kindluse varemeid ning Önningeby küla, mis oli eesti kirjanike ja kunstnike peatuspaik. Samuti käime ära Amalia limonaadivabrikus ning pisikeses kohalikus õlletehases. Reisi jooksul on võimalus osta kaasa Ahvenamaa kohalikku toodangut.
Pärast bussituuri jalutame giidi saatel Maarianhamina võluvas kesklinnas.
Soovitame kanda mugavaid jalanõusid.
NB! Ekskursioon ei sobi liikumisraskustega inimestele. 

Hind:

• Taiskasvanu 35 €
• Lapsed  6– 12 a 25 €
• Lapsed alla 6 a 25 € (vanema süles tasuta)

Vastutustundlik reisimine

Viking Line hoolib väga oma reisijate tervisest ja turvalisusest. Kruiisidele lubatakse piiratud arv reisijaid ja järgitakse rangeid hügieeninõudeid. Kõigile Viking Line’i reisilaevadele on antud DNV-GLi My Care sertifikaat, mis tõendab, et laevadel tullakse edukalt toime nakkusohu ennetamise ja haldamisega.

Viking Line on sadamates ja laevades võtnud kasutusele järgmised ranged meetmed nii reisijate kui ka töötajade ohutuse tagamiseks:

• Viinud läbi põhjalikke desinfitseerimisprotseduure avalikes ruumides;
• Pakume käte desinfitseerimisvõimalusi sadamates ja laevadel;
• Külastajate arv restoranides ja kauplustes on piiratud;
• Teavitused ja märgistused ohutu distantsi hoidmiseks;
• Kaitseklaasi kasutamine kassades, et vähendada kontakti klientide ja töötajate vahel;
• Võimalus osta toitu restoranidest kaasa või tellida kajutisse.

Viking Line jätab õiguse muudatusteks. 

Broneerimiseks palume teatada kõigi reisijate nimed ja sünniajad (kuupäev, kuu ja aasta), samuti üks kontakttelefon ja e-maili aadress

Narva kindlus, Sisekaitse Akadeemia uus hoone, Vaba Lava, Vana Narva miniatuuris ja Paul Keres

            Ilus oled isamaa… 5 krooni    Paul Keres ja Narva              31. juuli, 2021

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonaldsi parklast.
Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus oli üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust.
2020. aastal lõpetati projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ raames Narva linnuse täielik rekonstrueerimine ning nüüd pääseb ka linnuse idatiiba, kuhu külastajatel puudus varem ligipääs. Samuti avati 2020. aastal linnuses uus püsiekspositsioon, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani.

2020. aasta Rekonstrueerimise preemia anti Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimise eest. Narva linnuse ida- ja lõunatiiva rekonstruktsioon on erakordne, arvestades, et tegu on sõdades tugevalt kannatada saanud mälestisega, mida on restaureeritud aastakümneid.

Aastaid „koduta“ seisnud vana Narva linnamakett on saanud endale koha, kus rahvale vaatamisrõõmu pakkuda. 2020 aasta suvest on avatud Näitus „Vana. Uus. Narva. 1684/1984 …2034“ja Vana-Narva makett, mis seab kahe linna kunagise hiilgeaja kõrvutamisel keskmesse tuleviku. Näitusele valitud aastad 1684 ja 1984 sümboliseerivad Narva kunagist õitsengut ning 2034 linna lähitulevikku. Kahe hiilgeaja kõrvutamisel avaneb Narva identiteet kogu selle keerukuses. Tänapäeva Narva, nagu seda tunneme, on ehitatud välja kahel korral: 17. saj teisel poolel rajati uhke kaubalinn ning pärast teist maailmasõda ehitati rusudest üles tööstuslinn.

2020 aastal Arhitektuuri valdkonna peapreemia anti Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühisele õppe- ja majutushoonele P. Kerese tänavas

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone on puitarhitektuuri maamärk – Eesti suurim avalik puithoone, mis teenib mitut eesmärki. Kadetid, tudengid ja sisejulgeoleku ametnikud said praktikabaasi ja majutushoone, laiemalt aga sai Narva linn juurde kvaliteetse avaliku ruumi ja lõpuks ka nüüdisaegse ujula. Narva külastajale mõjub hoone oma positiivse totaalsusega ootamatult. „Rangete turvanõuetega rajatis on maastikuarhitektuursete võtetega märkamatult sulatatud olemasolevasse keskkonda. „Valminud on väga terviklik lahendus. Kindlasti on sama oluline selle hoone sümboolne tähendus – hea arhitektuur märgib Eesti riigi kohalolu Narvas.“

 Vaba Lava rajati Narva, endisesse Baltijetsi tehasesse, multifunktsionaalse teatrikeskusena. Vaba Lava teatrikeskuse avamine Narva linnas toimus Eesti Vabariigi 100 tähistamise raames 1. detsembril 2018. aastal. Projekti eesmärk oli elavdada Narva kultuurielu uue Vaba Lava teatrikeskuse loomisega, mis pakuks võimalusi kohalikele truppidele ning teistele eesti ja välisteatritele külalisetenduste andmiseks ning muude kultuuriürituste korraldamiseks (kontserdid, kino, näitused, konverentsid, seminarid, meistriklassid, festivalid jne).

Bussireisi hind koos lõunaga on 47 eurot

Lisatasu eest pääsmed* ja külastused: pensionärid 65+/õpilased 16€ ja teised 24€ .
* Piletiga antakse kaasa üks 2-öörine Põhjaõue münt, mille saab kas vahetada Põhjaõue meistri juures mõne meene vastu või jätta münt endale mälestuseks.

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel. 7441666            estreisid@neti.ee        reisitingimused ja programmid  www.estreisid.ee

7. augustil 2020  Kolkjas etenduma pidanud Tartu Uue Teatri suvelavastus Serafima + Bogdan on edasi lükatud 6.augustile 2021 aastasse.

Kehtivad ostetud pääsmed. Reisihind ei muutu! 

Raamatu “Serafima ja Bogdan” järgi.

Saagalik romaan “Serafima ja Bogdan” jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.
Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. 
Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud.
Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Laval

ILO-ANN SAAREPERA (Ugala)
KRISTEL LEESMEND
INGRID ISOTAMM
RENATE KEERD
PRIIT LOOG (Endla)
ANDRES MÄHAR (Vanemuine)
KARL-ANDREAS KALMET
REIGO TAMM (Estonia)

Autor

VAHUR AFANASJEV

Dramatiseerija ja lavastaja

IVAR PÕLLU

Tartust väljasõit kell ………. (täpsustamisel) Turu tn. McDonalds’i parklast. Kell 19:00 algab Kolkjas etendus. Külastame Voronja galeriid ja saame ülevaate külaelust.

Hiljemalt 30 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: bussisõit + teatripilet

                  40 eurot kehtib väljaostul kuni pileteid jätkub, kuid mitte hiljem, kui 11.10.2019
                  45 eurot kehtib väljaostul kuni pileteid jätkub, kuid mitte hiljem, kui 31.10.2019
                  48 eurot al. 01.11.2019

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ  Tartu tel. 7441666  estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee

L. Koidula, C. R. Jakobson, Talumuuseum, Vändra kirikumõisa pastoraat, roosiaed

                                             Ilus oled isamaa…500 krooni  8. august 2021

Tartust väljasõit Turu tn McDonaldsi parklast kell 8.00
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. 1874. aasta kirjutas Carl Robert Jakobson oma mõrsja Juliele: „Nii ilusat kohta kui Kurgja, olen ma harva näinud…”. Meil jääb üle temaga ainult nõustuda. 1948.aastal asutati C.R.Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai tema vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi- kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked- kanad ja kalkunid. Kõik hooned Kurgja – Linnutaja talus on ehitatud C. R. Jakobsoni projektide järgi.
Giidi saatel teeme aga ringi peale aidale kus asuvad vanad tööriistad, saunale kus elas C.R. Jakobson perega, vaatame vesiveskit ja heidame pilgu lauta.  Alates 18.maist 2019 on peahoone remondis – uuendamisele läheb C.R. Jakobsoni elu ja tööd tutvustav näitus. Meiega ühineb kohalik giid, paikkonna ajaloouurija, kelle käest kuuleme palju huvitavat.
Lydia Koidula. Järva Teatajas (8.12.1939) seisab, et   
LYDIA KOIDULA SÜNNIKOHT TÄHISTAMISELE. MÄLESTUSSAMMAS KIRJANEITSILE VÄNDRASSE.
„Juba mõnda aega on Vändras plaanitsetud Lydia Koidula sünnikoha tähistamist kas monumendi püstitamise teel või muul viisil. Nüüd tõotab kavatsus teostamisele tulla, kuna lähemal ajal tahetakse kohalikkude gaidide poolt kokku kutsuda seltskondlike organisatsioonide esindajate nõupidamine ühenduses Lydia Koidula mälestuse jäädvustamisega Vändras, kus ta J. V. Jannseni tütrena sündis. Esialgsete kavatsuste järele tahetakse Koidulale püstitada mälestussammas praeguse Vändra koguduse maja juurde. Kui see kavatsus teostub, omaks Vändra viienda ärkamisaja tegelase monumendi, kuna varem on Vändrasse püstitatud C. R. Jakobsoni, A. Jürgensteini, Lilli Suburgi ja Ernst Sokolovski mälestussambad“. Tegelikult on mälestuskivi hoopis alevi lähedal Vändra–Viljandi maantee ääres, kus oli Lydia Koidula sünnikoht (kunagine köstrimaja pole säilinud). Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Kivil seisavad Koidula profiil ja tekst: “Siin sündis 24. XII 1843 ja elas kuni 1850. aastani Lydia Koidula”, kivi all servas: “Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime …”. Koidula eluajast on järel mõned viljapuud ja pooleldi varisenud kaev.
Vändra vana surnuaed, kuhu on maetud Mihkel Lüdig (oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid), Lilli Suburg (eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane, kelle sünnist möödub tänavu 180 aastat), Anton Õunapuu (eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja. Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik Vabadussõjas, hukkus 1919 Petserimaal) jt.
Vändra kirikumõisa pastoraat. Külastame  IIDA Kangakudumise Muuseumi, mille  eesmärgiks on säilitada erilisi Eestist pärit kangastelgi, käsitsi kootud tekstiile, kangakudumise ja käsitöö raamatuid ning käsikirju.
Pärnumaa talu roosiaiast leiate kõik 67 roosisorti, mis on aretatud Eestis aastatel 1950–2017. Selle ainulaadse kollektsiooni on talu perenaine aastate jooksul kokku otsinud, taimi paljundanud ja päästnud nii mõnegi Eesti roosisordi hävimisest. Teist sellist eraaeda Eestis ei ole. Eesti rooside kollektsiooni võib veel näha Tallinna botaanikaaias, kuid ka seal ei ole kõiki sorte, mida sellest talust leiab.
Lisaks Eesti sortidele kasvab talus vanu pargiroose, mis on kogutud mõisaaedadest. Külastajate lemmik on sulni roosimoosi lõhnaga Hansa hekk, mis taluaeda ümbritseb, ning uhke Kurista roosihekk maja ees. Lisaks kaunistab aeda 17. sajandi Hollandist pärit aromaatne „Kadriorg“ – roos, mille õie kujutis on Kadrioru lossi peasaali plafoonil ja millest on kujunenud Kadrioru sümbol. Pärandroosiaia kõrvalt leiate ürdiaia, kus ka hästi lõhnavate maitse- ja ravimtaimede vahel kasvavad roosid, ning esindusliku pargirooside kogu. Huviline saab kaasa osta roosiistikuid, mis on silmatud kohapeal kasvatatud aluste peale.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot
Lisanduvad külastuskohtade tasud: pensionär/õpilane 13€ ja teised 14€
Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel. 7441666    estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

Suvelavastus ERAMAA Pärnumaal, Pootsi veinimõisas 15. augustil, 2021

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Kui on ilus ilm, veedame aega Pärnus u 4h. Kui ilm suvitamist ei soosi, siis leiame asendustegevust.

Etendus algab kell 19.00 ja meie jõuame u 1,5 h varem, sest kel soovi, saab einestada Kalakuningate pakutavat (angerjasupp, kohapraad jpm maitsvat) ja niisama ringi vaadata.

HINGEMAA on hingeminev komöödia neljast inimesest, kes kogunevad igal aastal ISA (Andrus Vaarik) juurde sauna sünnipäeva pidama. Reeglid on lihtsad: ISA kütab sauna ja hoolitseb sakuska ning joogipoolise eest, sõbrad hoolitsevad naeru, nalja ja laulu eest. Tullakse koos, minnakse ka koos. Kedagi maha ei jäeta. Kuid saunas hõõguvad peale kerisele lisatavate puude ka valusad omavahelised rääkimata jätmised ja lõpuks konkreetset vastust nõudvad küsimused. MIKS tullakse? MIDA räägitakse? MILLAL minnakse? Vastused ja ootamatu lõpplahendus tulevad vaatajani läbi nalja, laulu ja pisarate. Eesti tippnäitlejate lustimine ja Valter Soosalu kirjutatud originaalmuusika esitamine mõisa suure tiigi peale ehitatud reaalselt töötavas saunas on  midagi, mida lihtsalt peab nägema ja nende esituses kuulma. Kõike seda kannab ja toetab Eesti teatri helikuninga Ardo Ran Varrese poolt kujundatud helimaastik.

Etendust saadavad Romantiline Rannatee ja värske suitsukala, kohalikud suupisted, hõrgutised ja Pootsi mõisa käsitööveinid (ka kaasaostmiseks) ning te saategi koosluse, millest te ei taha mitte mingil juhul ilma jääda.

Etendused toimuvad Pootsi mõisa suurele tiigile ja selle kaldale spetsiaalselt ehitatud mängupaigas.

 Esietendus Pootsi veinimõisas 8.juulil, 2021.

Lavastaja soovitus: vanusele 12+
Kestus 2 h 20 min, üks vaheaeg

 OSADES: Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Pääru Oja, Juss Haasma, Nikolai Bentsler

Autor: Hannes Võrno
Lavastaja: Anti Reinthal 

Kunstnik: Riina Degtjarenko
Laulude autor: Valter Soosalu

Helikujundus: Ardo Ran Varres

Reisi hind koos etenduse piletiga 59 eurot kehtib seni, kuni pileteid jätkub, kuid mitte hiljem kui 1.juuni

Reisi korraldab: OÜ Est – Reisid, tel. 7441666  estreisid@neti.ee

                Helsingi, Fazeri kommitehas ja Meremaailm (Sealife)      20.08.2021

NB! Väljasõidu kellaajad võivad muutuda. Kontrollige üle!

Varahommikul kell 04:15 väljasõit Tartust, Turu tn. Mc Donalds’i parklast. Kohal olla hiljemalt kell 04:10 ja 05:00  Puhu ristist. Tallinnlastega kohtume sadama  D-terminali ees, busside parklas kell 06:30. Pakid saate bussi panna ja kell 07:30 väljub Tallinki kiirlaev Megastar ja jõuab Helsingisse 9:30. Enne reisi palume väljumisajad üle kontrollida ! 

Meie asume kohe keha kinnitama laeva rikkaliku valikuga rootsi laua buffet’s. Kui oleme Soome jõudnud, teeme bussiga linnas väikese ringi ja meie giid näitab ja räägib teile Helsingi  vaatamisväärsustest, mis teepeale jäävad. Sõidame linnast välja ja seejärel külastame Fazeri kommivabrikut. Esmalt näidatakse meile lühikest filmi sellest, kuidas loodi Fazer ja kuidas käib seal tootmine. Maiustusi valmistatakse juba aastast 1891, mil Karl Fazer pani aluse oma väikesele kondiitripoele. Nende tuntuim tootemärk on Fazerin Sininen. Siis teeme väikese tutvustava ringkäigu, mille kestel saab palju kommi süüa. Igaüks võib kohapeal süüa nii palju komme, kui sisse mahtub (tavaliselt nii on olnud). Kohalikust poest saab ka soodushindadega koju kaasa osta.
Leiame aega, et külastada suurt kaubanduskeskust Jumbo, kus on väga palju poode ja söögikohti.
Seejärel külastame Linnanmäki tivolit ja seal asuvat Meremaailma (Sealife).
Kes meie programmist osavõtta ei taha, neile linnas vaba aeg poodlemiseks või neid huvitanud muuseumite külastamiseks. Sõidame sadamasse (tund enne väljumist peame kohal olema).  Kiirlaev “Star”väljub kell 19:30.  Õhtusöök  rikkaliku valikuga rootsi laua restoranis neile, kes seda on soovinud. Täiskasvanutele hinna sees punane-valge vein ja õlu, lastele karastusjoogid (lisatasu eest, ettetellides odavam, täisk. 27€, 12-17a 14€, 6-11a 12€. Alla 6-aastastele lastele on toitlustus tasuta, kui lapsevanem on ostnud toitlustuse  Buffet restoranis. Enne reisi broneeritud ja tasutud söögid on odavamad kui laeval. Laevas mitmeid vaba aja veetmise võimalusi, nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Hilisõhtuks (21:30) jõuame õnnelikena lõpuks Eesti pinnale ja sealt edasi koju.
Tallinnlastega jätame hüvasti, teistega jätkame sõitu. Reis lõpeb seal, kus algas.

Hind grupile min. 30 inimest.

Hind: täiskasvanud 99€
           12 – 17a.       80€ 
            6 – 11a.        78€    
           alla 6a.          37€   
Hind sisaldab: bussisõidu, laevapiletid Tal – Hel -Tal, giidiga ekskursioonid,
                         hommikusöögi laeva rootsi lauas   
Lisatasu eest ette tellides: Sealife (Meremaailm):
                                            Täiskasvanu üle +15 a      15.50€
                                            lapsed (3-14a)                 10.50€
                                            Linnanmäki Tivoli:
                                            sissepääs tasuta  aga atraktsioonid korra hinnaga (mõned lihtsamad ka tasuta)
                                            Fazeri kommitehase külastus 9.50/11/13€ (oleneb vanusest)                    
                                            õhtusöök laevas (hind sõltub vanusest, v.t tekstist)

Igal ühel peab kaasas olema riigipiiri ületuseks ID kaart või pass.  Kõik reisijad peavad olema tutvunud EST – Reisid OÜ reisitingimustega www.estreisid.ee
Hind võib muutuda, kui jõustuvad üleöö mingid uued tasud (laevapileti hinnamuutused vms.)

Reisikorraldaja:  EST – Reisid OÜ
tel. 7441666,    estreisid@neti.ee
       55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee

                                     Kreisilinn Rakvere  28.8.21

Tartust väljasõit kell 8:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum Tule ja vaata, kuidas elati 100 aastat tagasi!

Elu ilma elektrita, kanalisatsioonita ja internetita – tundub võimatuna? 18. sajandist pärinevas elamus elanud käsitöömeistrid said selleta hakkama! Kohapeal saab tutvuda 100 aasta taguse elutoa, magamistoa, söögitoa ning köögiga ja maja teisel pool asuvas 1930. aastate korteri sisustusega. Hoovimajas asub kingsepa töökoda, kus on võimalik õppida kingsepatööd ning pesuköögis pesupesemist ilma pesumasinata.
Muuseumi teisel korrusel ootavad Musta kassi pööning ja Karupoeg Otto töökoda, kus on võimalik pidada sünnipäevi ja seminare. Linnakodaniku maja 1930.aastate elutoas on näitus „Arvo Pärt Rakveres“ ja eksponeeritud esimene heliloojale kuulunud klaver. Eesti tuntuim helilooja on küll sündinud Paides 1935.a., kuid juba õige varsti kolis ema koos väikese poisiga Rakveresse, kus Arvo Pärt käis lasteaias ja koolis ning alustas oma muusikaõpinguid laste muusikakoolis. Väike näitus tutvustab Arvo Pärdi lapsepõlve- ja kooliaastaid ning klaveri kohal on eksponeeritud maailma erinevates paikades toimunud kontsertide plakateid. Eksponeeritud on Rakvere legendaarse muusikaõpetaja Jaan Paku (1901 – 1979) viiul, mille Rakvere linn kinkis Arvo Pärdile helilooja 70. sünnipäevaks.

Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile kuulunud ja hiljem linnavalitsuse ametihoone rolli täitnud majast on saanud uhke ja huvitav näitustemaja! Ekspositsioon hetkel uuendamisel, loodetavasti augustiks on kõik korras! Esimesel korrusel ootab arheoloogiline väljapanek, mitte tavaline. Välja tuleb ühe katku surnud naise lugu…, teisel korrusel on mööbli väljapanek, selle kujunemine sajandite jooksul ja loomulikult maja ise, seintel väljapuhastatud seinamaalingud ja maja põnev ajalugu giidi juhendamisel.

Rakvere linnus.
Tutvume elu-olu ja kommetega Vana-Liivimaal (13–16. sajand). Refektooriumis, kapiitlisaalis, romantikaaias, bordellis jm Meile tutvustatakse keskaegseid toite ja lauakombeid, selleks kaetakse laud, kus kantakse liuaga lauale terved kaalid, porgandid. Õpilastel on söömiseks kasutada käär leiba ning nuga. Enne söömist tutvustatakse õigeid lauakombeid (Erasmus Rotterdamist) ning käitumist nii mees- kui naissoost lauakaaslaste suhtes. Kurtuaasia (viisakus) meeste ja naiste vahelistes suhetes (keskaegse tantsu tund, sonettide lugemine). Käitumine magamistoas ja voodis. Keskaegsed seksuaalkujutelmad. Õpilased viiakse bordelli ning tutvustatakse kesk- ja varauusaegsete seksuaaltabudega. Pesemine ja saun kesk- ja varauusajal. Kuidas käituda kehaeritistega (uriin, mustus, okse, sülg, tatt jm)?

Vallimäe Vabaõhukeskus

Rakvere Vallimäel valmis 2020. aasta suvel unikaalne, ligi seitsmel hektaril laiuv Eesti oludes suurejooneline vabaõhu meelelahutuskeskus, mis avapidu peeti 1. augustil 2020. 2019 aasta kevadel alanud ehituse käigus rajati Rakvere Vallimäe nõlvade vahele unikaalne esinemispaik – tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ning 800 istekohaga foorumlava. Linnakodanike seas on see saanud armastatuks paigaks, mida külastada, ka siis, kui pole kontserte või muid suuri üritusi. Siin on ruumi, kus jalutada, istuda, vaadata või niisama mõtiskleda. Eesti mõistes väga suursugune ehitis ühes väikelinnas. Seda peab nägema.

Reisi hind koos lõunaga  49€
Lisatasu eest pääsmed:  …..€/tava, ….€ pensionär (korjame bussis)

Reisi korraldaja: Est – Reisid OÜ    Tartu, tel. 7441666 estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee

Vargamäe ja Tammsaare. Albu-, Jäneda – ja Rava mõisad

                                   Ilus oled isamaa… 25 krooni  11.09.2021

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

 Kirjaniku A.H.Tammsaare ja Tõest ja õigusest” tuntud ning seotud kohad

• Naabriks on Tammsaare-Lõuna talu, mida romaani järgi tuntakse Tagapere / Oru talu nime all, kus elavad neljanda põlve Jakob Sikenbergi ehk Oru Pearu prototüübi järeltulijad.
• Teel muuseumisse möödume Otsa talust, mida romaani järgi tuntakse Kassiaru taluna ning talu peremeest peetakse Kassiaru Jaska prototüübiks.
• Muuseumist umbes kahe km kaugusel asub Simisalu talukoht, mis romaanis sai nimeks Hundipalu. Talu ostis  Hans Grossthal, keda peetakse Hundipalu Tiidu prototüübiks ning kes oli Anton Hanseni ristiisa.
• Albu vallamaja vastas on Järva-Madise kõrtsi varemed, kus veetsid aega kohalikud külamehed, muuhulgas Andrese prototüüp Peeter Hansen ja Pearu prototüüp Jakob Sikenberg.
• Albu vallamaja ees asub Tammsaare ausammas, mis püstitati Tammsaarele elu ajal, 1936. aastal.
• Albu mõis. Albu mõisniku käest ostis Peeter Hansen Tammsaare-Põhja talu.
  Kuuleme ka Albu mõisahärrast, kohalikust Draculast.
• Järva-Madise kirik ja vana surnuaed, kuhu on maetud Tammsaare vanemad.

Jäneda mõis. 1910. aastal päris mõisa Johann von Benckendorff, kes lasi ehitada uue härrastemaja. Kultuurilukku on läinud Johanni abikaasa, Ukrainast pärit Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu diplomaat ja ajakirjanik sir Robert Brucke Lockhart, kirjanikud Maksim Gorki ja Herbert George Wells, viimane neist puhkas 1934. aasta suvel Jänedal. Muraks (ingl.k. Moura) hüütud Jäneda mõisaprouat on tituleeritud Punaseks Mata Hariks, talle on omistatud suuremaid ja väiksemaid patte, tast on kirjutatud raamatuid, vändatud filme ja tehtud telesaateid, kuid tänaseni pole veel kellelgi õnnestunud saada täit selgust skandaalse daami legende täis elust.

Sügislaat. Kõike head ja paremat, loodusande, käsitööd, vanavara jne.

Rava mõis ( saksa keeles Rawaküll ) rajati 17. sajandi aguses ning selle esimesed omanikud olid Helffreichid. Mõis oli suguvõsa omanduses kuni aastani 1797, peale seda omandas selle 45000 hõberubla eest ostis Georg Friedrich von Stackelberg Öötla.
19. sajandi teises pooles lasi Bernhard Arnold Alexander von Stackelberg rajada ühekorruselise viilkatusega kivist peahoone. Umbes samal ajal valmisid ka kõrvalhooned, park ja paisjärv.
Viimane teadaolev aadlisoost omanik oli Marie von Stackelberg. Temalt võeti mõis võõrandamise käigus ära aastal 1919.
Rava tammik võeti kaitse alla 1936 aastal, olles Eesti Looduskaitse registris esimene sissekanne.
Peale võõrandamist asusid mõisahoones rahvamaja, kool ja metskond.
Olemasolev omanik ostis mõisa 17 aastat tagasi kohalikult omavalitsuselt ja on seda samm-sammult taastanud.
Mõisa kasutab omanik elukohana ning suviti pakub majutusteenuseid.

Reisi hind koos lõunaga on 49€
Lisatasu eest külastuspääsmed (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel. 7441666  estreisid@neti.ee  
                             www.estreisid.ee reisitingimused ja programmid

Ilus oled isamaa… 100 krooni. Eesti põhjaranniku pankrannik ja Harjumaa mõisad 18.09.2020

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Ohtu mõis. “See on ajaveetmise ‘creme de la creme’. Ja keegi ei oska öelda, milline osa sellest on nauditavam, kas hoole ja armastusega ennistatava barokkmõisa miljöö või moodsa mõisapere juhendamisel valmivad road, mis peente jookide saatel söögitoas hinge ja ihu vaimustavad.”
Barokse mõisaansambli peahoone on valminud 1769. aasta paiku. Härrastemaja ees on ovaalse ringteega väljak, külgedel ait ja tall-tõllakuur. Tähelepanu väärib meisterliku tisleritööna mõisahoone välisuks, vaata ka puiesteed ja parki. Mõisa tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi hoone, mille kaunimate ehete hulka kuuluvad reljeefse ornamendiga ja geomeetrilise koobaltmaalinguga ahjud.
Mõisas elavad pererahva kaks põlvkonda

Vääna (sks Faehna) mõisat on mainitud juba aastal 1325. Sajandite jooksul on see kuulunud paljudele aadliperekondadele: von Tiesenhausenitele, von Bremenitele, von Taubedele, von Löwenitele, von Maydellidele, von Crameritele ja von Dückeritele. 1774. aastal sai mõisa omanikuks Otto Christian von Stackelberg ja viimaseks mõisahärraks oli Egbert von Stackelberg. Alates 1920. aastal tegutseb mõisas kool. 1774. aastal pani Otto Christian von Stackelbergi abikaasa Anna Gertrude von Stackelberg venna kunsti-kogu baasil kokku Vääna mõisa kunstikogu. See oli tollal vägagi eriline, sest nii rikkalikke kollektsioone polnud Eesti mõisates palju (neist tuntuim üksnes Tartu lähedal Raadil). Väänas elati ehk mõnevõrra seltskondlikumalt kui enamikes naabermõisates ning leiti aega nii kirjanduse, kunsti kui ka teaduse jaoks. Näiteks Otto von Stackelberg (1786–1836) oli rahvusvaheliselt tuntud kunstnik ja arheoloog. Eesti kultuuriloo seisukohalt tuleks aga nimetada Otto Magnuse venda Christophi (1777–1841), kes tegutses aktiivselt rahvakooliõpetajate seminari loomise nimel. Tema pidas muide kostil ka Kreutzwaldi, kel õnnestus ilma pennita taskus kreisikool lõpetada. 18. sajandi teisel poolel hakati mõisates teraviljast viina põletama. See võimaldas suurt tulu teenida, sest töö tegid pärisorjad ning viin oli kallim kui vili, vedu aga kergem. 19.  sajandi lõpus oli Vääna üks paremini majandatud mõisaid Eestis, mille eest saadi ka hinnatud autasu. Mõisas peeti mitmesajapealist tõukarja, hobusefarmi, tegutses puukool ja aiand. 

Türisalu pank
Türisalu pank,Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale.  Vaatekoha parklas saad tuulisema ilmaga vaadet nautida ka bussist väljumata.

Riispere mõis.
1819-1821(200 aasta juubel) ehitatud Eesti silmapaistvama klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, mille peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid.
Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. Kuigi hoones käib veel remont, on mõisahärra lubanud meid vastu võtta ja meile näidata, mille nad on valmis saanud.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot

Pääsmete raha (selgub veel) ….€  korjame bussis

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  Tartus, tel. 7441666  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

1.advendipüha ühes ilusas Eestimaa mõisas