Sigulda lillefestival ja Lielstraupe loss 6. mail 2023

Tartust väljasõit kell 7.00 Turu tn McDonalds’i ja tankla vahelisest parklast.
Soovijatele peatused Elvas (sissesõit al. 8 pealetulijast), Rõngus ja Valgas.

Sigulda ajalugu algab XI sajandist, mil soome-ugri hõimud – Läti põlisasukad liivlased – hakkasid praegusel Sigulda territooriumil asulaid rajama. Selles piirkonnas tugevnesid liivi traditsioonid ja kultuur, mistõttu praegune Sigulda on lätipäraseim linn Lätis. Siin  toimub Läti taimede laat – näitus, kus võimalus osta Lätis kasvatatud taimi – kõige laiem ja  rikkalikum pakkumine kõikidest Läti maakondadest. Haruldaste ja ebatavaliste kujudega istikute oksjon, käsitööliste ja kodutootjate aastalaat, aia tooted ja tehnika, Svētku  väljaku keskel näidisaed, konsultatsioonid aia loomisel jpm. Lõbu, õhkkonna ja esitluste eest hoolitsevad Sigulda kultuuritegelased. Korraldajad võivad teha programmi osas muudatusi ette teatamata. Kõhutäie pärast ei pea muretsema, toidupakkujaid on piisavalt. Üritus on tasuta, külastusaeg u 3 tundi. Külastame laata teisel päeval, siis peaks rahvast vähem olema ja ehk ka hinnad soodsamad.

Tagasiteel külastame Lielstraupe lossi.
Me oleme sellest suursugusest hoonest aastakümneid mööda sõitnud, ilma, et oleks olnud võimalus sinna sisse vaadata. Nüüd on see võimalus.
Keskaegne Riia peapiiskopi vasalliloss, mis täitis ka kaitseehitise ülesandeid, ehitati algselt 13. sajandil (esmamainimine 1263. aastal), lossi ümber kujunes 14. sajandil Straupe asula. 13. sajandil ehitati ka lossi juurde kirik. Loss kuulus kuni 1625. aastani Rosenite suguvõsale. Ehitis kaotas on kaitsefunktsioonid 17. sajandil. Poola ajal asus lossis naisklooster. 1866. aastal omandas lossi uuesti Rosenite suguvõsa esindaja, suurtükiväekindral parun Johann Gustav von Rosen (1797–1872) ning loss kuulus Rosenitele, kuni nende lahkumiseni Saksamaale 1939. aastal.
Loss sai kahjustada 1905. aastal tulekahjus, kuid taastati aastatel 1906–1909 arhitekt Wilhelm Bockslaffi juhendamisel, kujundades lossitorni barokkstiilis ja siseruumid klassikalises stiilis. Huvitaval kombel on siseruumides palju algupärast säilinud, mis sest, et alates 1963 aastast on seal olnud nii viina- kui ka narkosõltlaste ravila. Kohalike jutu järgi oli vaesus see, mis ei lubanud vana lõhkuda ja uut ehitada. Tänapäevaks suur õnn, et nii oli. Lossi sissepääsu kaunistab Rosenite suguvõsavapp. Umbes tunnine ekskursioon kohaliku giidiga (vene keeles). Sissepääs lisatasu eest.

Straupe kirik on ainus Läti kirik, mille kellatorn on kirikust eraldi.

Kirik ehitati 13. sajandil Lielstraupe linnuse osana. 14.–17. sajandil oli kirik Straupe linnuse kirikuks. Aastal 1630 langes sisse kiriku katus ja seejärel ei suudetud leida ühtki sakslasest vaimulikku, kes oleks olnud nõus seal jutlusi pidama. Viimaks leiti üks läti soost vaimulik, kelle saksa keele oskus oli aga vilets ja kes seega saksa keeles jutlusi pidada ei suutnud. Kiriku kellatorn ehitati 1744. Kui meil õnnestub (ei ole kiriklikke toiminguid), siis külastame ka kirikut (külastuseks väike annetus).  Külastuse aeg lossi ja kirikuga  u 1,5 – 2 h .
Tartus tagasi u 18-18:30.

Reisi hind: 49€

Hinnas sees: bussisõit ja teepeal reisisaatja teenus

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ             
Raekoja plats 13 -15, Tartu  tel. 55512921      estreisid@neti.ee

Info www.estreisid.ee

                 Harjumaa mõisad, Tauno Kangro Graniitvilla ja Paldiski linn 20.mail, 2023.a.

Tartust väljasõit kell 7:30 Turu tn. McDonalds’i parklast.

Põhja-Eestisse püstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik tänaseni säilinud mõisahoonetest. Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. 16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park. Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist. Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväjakutel, vabalt rühmitatud puudel – põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad skulptuurid – Herakles, kes tõi pimeduseriigist päevavalgele põrgukoer Kerberose, ning imekauni Leda ja luige skulptuur.
Laitse loss. Elas kord kuningas koos kolme pojaga kaugel maal, mitme mäe ja mere taga. Ühek päeval, kui kuningapojad olid suureks kasvanud, saatis kuningas nad suurde ilma elutarkust koguma. Läksid pojad igaüks ise suunas. Vanem õppis tapluse saladusi draakonite maal, keskmine jäi Lapi nõia juurde õpipoisiks ja noorem rändas üle maade ja mägede, hing ei andnud rahu. Käis Nuustakul ja Revelis, tagasiteel jäi keerdus kadaka lähedale magama. Ärkas öösel üles, nägi imeilusat tähistaevast ning otsustas: siia ma jään, siin on unistamiseks kõige õigem paik.
Laskis kuningapoeg sinnasamma endale lossi ehitada. Ja mitte lihtsalt lossi, vaid rüütlilossi, sellise nagu suures ilmas. Kohanimeks sai Laitse ja lossis on kõik teretulnud:teelised, kaupmehed, käsitöölised ja linnavurled. Kõigile jätkus süüa-juua, kes väga ära väsinud, sai ka sõba silmale lasta.
Aeg möödus, vahepeal toimusid suured üleujutused, suured segadused ja sõjad käisid üle maa, valitsejad vahetusid, kuningapoeg oli ammu manala tele läinud, Laitse Lossis hakkasid tasapisi kivid seinast kukkuma, palk kõdunema. Siis juhtus lossis mööda minema õuenarr koos ustava prouaga, kaks armunut, kes ostsisid kohta unistamiseks ja seda kohta nähes otsustasid nad paigaliseks hakata. Uue pererahva, Marju ja Sulo Muldia käe alla hakkas lossi väljanägemini tasapisi taastuma. Ja jälle on lossis kõik teretulnud! Meil on ekskursioon koos kohvipausiga.
Laitse Graniitvilla. Kui me juba siinkandis oleme, külastame skulptor Tauno Kangro omanduses olevat Laitse Graniitvillat. Laitse graniitvillat on teleekraanilt näinud iga eestlane. Just sinna koondusid telesarjas “Laula mu laulu” Eesti artistid, et esitada üksteise laule, valada paar pisarat ning üksteist kiita. Kohtume Tauno Kangroga ka, kui meil veab!

Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn. Paldiski suurimaid vaatamisväärsusi on pankrannik. Suursugune klindiastang ja sellelt avanevad vaated meelitavad linnaelanikke jalutama ning rändureid uudistama. Pankranniku serval ja all liikujatel tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik – paekaldal on sageli ohtlikke varinguid. Nurmenukud peaks õitsema. Meie ekskursioon kohaliku giidiga kestab 2 h. Lõuna koos ajalooliste esemete näituse ja tutvustusega.
Räägime ka Paldiskiga seotud Amandus Adamsonist, kes ostis Paldiskisse krundi elumaja ja suveateljee ehituseks 1896. aastal ning asus sinna koheselt atejeehoonet rajama. Ants Laikmaa mälestuste kohaselt võttis Adamson ka ise maja ehitus-töödest osa. Suveateljee valmis 1899. aastal. Amandus Adamson kasutas ateljeed algselt tõenäoliselt suvekuudel pisemate kujude modelleerimise, maalimise ja suvituspaigana aga kolis perega jäädavalt Paldiskisse 1918. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka kahekorruseline elumaja. Kujur suri oma kodus Paldiskis 1929. aastal, kuid tema pere jäi sinna edasi elama. Pärast II maailmasõda kasutas perekond suveateljeed eluhoonena, sest elumaja põletati sõjaväelaste poolt 1944. aastal maha. Maja  ateljeeruumis püüti 1960-70. aastatel  käivitada Amandus Adamsoni muuseumituba. Amandus Adamsoni tütar Corinna elas hoones 1981. aastani.  2005. aastal kinkis Amandus Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson maja Eesti riigile ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal – Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Euroopa Liidu toel restaureeritud maja on muuseumina külastajatele avatud alates 13. novembrist 2010. Muuseumihoone külastust ei toimu.

Kirjapandud kohad pole külastusjärjekorras.

Päev hakkab lõppema ja meil ees pikk kodutee. Nähtud ja kuuldud on palju huvitavat.

Reisitingimused www.estreisid.ee

 

Reisi hind: 59 eurot
Hinnas sees: bussisõit, giiditeenus teepeal ja lõuna
Lisatasu eest: külastuskohtade- ja kohaliku giidi tasud korjame bussis (täisk. ….€ )

Reisikorraldaja: EST – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee  poltsamaa.estreisid@neti.ee

If you are human, leave this field blank.

Saada päring siit!

Inimeste arv *

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid): *

Reisi alguspunkt *

Reisi sihtpunkt *

Telefon *

E-post *

Kuupäev alates

Kuupäev kuni

Soovid ja ettepanekud

reCAPTCHA is required.

Saada

kõik * kastid peavad olema täidetud

 

 Järvamaa –  kevade  südames  26. mail, 2023

 Tartust väljasõit kell 9 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla 10 min varem.

Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna mõisapark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Maapinna geoloogiliste kaartide järgi on kindlaks tehtud, et Kirna mõis ja park asuvad suure murrangulõhe kohal. Kuuldused Kirna mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist.
      Tänapäeva inimese kõige levinumaks probleemiks on stress, mis põhjustab ka palju muid haigusi. Just stressi leevendamisel on Kirna mõisapargis viibimine näidanud häid tulemusi. Kuigi Kirna mõisapargi positiivne mõju pole alati lõpuni seletatav, nõustume ilmselt sellega, et teatud kohtadel on inimese tervisele eriliselt hea toime. Usume, et Kirna mõisapargi mõju kogemiseks saab ka inimene ise palju ära teha. Soov ja valmisolek oma probleeme lahendada ning usaldus looduselt pakutav abi vastu võtta peaks pargis viibimise mõju suurendama. Kasuks tuleb ka kannatlikkus: kontakt loodusega ei pruugi taastuda kiiresti, kuid seda püsivamad on tulemused. Kasutagem siis seda, mida meie oma loodus meile pakub! Külastus u 2.5 h.
Kirna mõisa pargis on õide puhkemas 200 000 tulpi, mis istutati mulda 2019 aasta sügisel talgute korras. Kirna tulbimeri valiti Järvamaa Aasta Teoks 2020. Mõisahoone teise korruse saalis on tulbinäitus. Avatud kohvik. Tulbisibulate kaasaostmise võimalus.

Paide Wittensteini Tegevusmuuseum avati 2022 a suvel ja see  tutvustab väikelinna eluolu läbi kaasahaaravate tegevuste, töötubade ja 19. sajandist pärit esemete lugude jutustamise.  Tegevusmuuseumi 1. korrusel avatud rohupood, apteeginäitus, nukunäitus ja magusakoda. Giidiga ringkäik. Tutvuda saab sadade mänguasjadega möödunud sajandist, mis pärinevad kollektsionääri Heli Männi kogust.

Lõuna Tegevusmuuseumi kõrtsisaalis.

Kabala mõis.
 Peahoone ehitamist alustati 18. sajandi II poolel parun Hans von Uexkülli poolt. 19. sajandi algul läks Kabala Raadi majoraathärrale, kreisimarssal R.W. von Liphardtile, kes oli ka Liivimaa Ökonoomilise Seltsi president ja alusepanija Raadi hinnalistele kunstikogudele. Samuti on Kabala omanikeks olnud von Taubed ja von Vietinghoffid.
Esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Peahoone on kahekordne, keskrisaliidi kohal pealisehituse tõttu kolmekordne. Alakorrusel on võlvitud majandusruumid, ülal olid esindus- ja eluruumid. Paljud sisekujunduse detailid on ainulaadsed. Näiteks baroksed, reljeefsetest ja värvilistest kahhelkividest ahjud. Suure kunstiväärtusega on mõisniku kabinet, mida kaunistavad neobarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsed aaderdatud vapikilbid ja seina puitpaneelid.
Kõrvalhooneid on arvukalt, asuvad funktsionaalsetes rühmades poolkaares ümber pargi. Olulisemad on valitsejamaja, teenijatemaja, laudad. 18. sajandi lõpul rajati algne barokkstiilis park avara ovaalse esiväljakuga. Peahoone taga oli suur barokkaed, mida ümbritses pärnaallee. Inglise ehk vabakujunduslikus stiilis park rajati Kabalas pärast peahoone valmimist. Praegu on park heas korras. Pargi teevad eriti meeldejäävaks 2 tamme peahoone ees. Mõisa liigirikas park on paljude kultuuriürituste toimumise kohaks.
1923. aastast asub mõisahoones kool, praegu Kabala Põhikool.
Kabala mõisast on pärit 1920. aasta Antverpeni olümpiamängude hõbemedalimees maratonijooksus Jüri Lossmann.

Reisi hind koos lõunaga on 56 eurot
Lisatasu eest Kirna ja Kabala mõisa ning Tegevusmuuseumi külastused (2023 a. hinnad selguvad)

Reisikorraldaja Est – Reisid OÜ   tel 55512921     estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee

 

                                         Riia korvilaat ja rododendroniaed       03.06.2023

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla u10 min varem.

Riia äärelinnas, Jugla järve ääres asub Läti Etnograafiamuuseum (ka Riia vabaõhumuuseum), mis loodi 1924. aastal ja  külastajatele avati 1932. aastal. Alates selle loomisest 1924. aastal on muuseum kogunud kokku 118 ajaloolist hoonet kogu Lätist. Siin on esindatud Riia ja kõik Läti piirkonnad, Kurzeme, Vidzeme, Zemgale ja Latgale. Ehitised on loodud selleks, et anda külastajatele ülevaade Läti maapiirkondade elu-olustikust.
Vabaõhumuuseumis leiate Läti talupidajate, käsitööliste ja kalurite külasid. Kõik nad sisaldavad väljapanekuid majapidamis- ja tööriistadest, sisustustarbeid, mis iseloomustavad antud aega ja piirkonda.
Maist septembrini töötavad vabaõhumuuseumis käsitöölised, nagu näiteks pottsepad, kudujad, sepad, puidutöölised. Need eksperdid annavad teile hea meelega võimaluse proovida oma käsitööd. Pärast pikka jalutuskäiku läbi muuseumi, nautige eineid Priedesi pubis ja külastage meie suveniiripoodi, kus on meie käsitööliste tehtud meeneid.

Samal ajal peetakse, peale kaheaastast pausi, kuulsat „korvilaata“, mis on suurim käsitöö mess ja üritus kogu Lätis. Etnograafia muuseumis müüb kodus valmistatud kaupu, sajad käsitöölised üle kogu riigi on kokku tulnud. Üritusel osalevad tavaliselt tuhanded inimesed, kes ei tule mitte ainult ostude tegemiseks, vaid ka kuulama elavat rahvamuusikat ja vaatama rahvatantsijaid ning nautima rohkesti Läti sööke ja jooke.  See oleks nagu „kolm ühes“ – käsitöölaat, folkloorifestival ja toidufestival.  Arveldamine toimub sularahas. Meil on aega u 3 tundi.

Eksperimentaalne rododendronikasvatuse puukool asutati 1980. aastal. Kollektsioon hõlmab 11,8 ha suurust männimetsa Riia lähedal.  See on ainus spetsialiseeritud rododendronite puukool Baltimaades.
Juuni alguses on aed täies õite ilus, sadu, sadu põõsaid, kümnetes tuhandetes õites ootab meid!

Aastas õitsemise perioodil (mais ja juunis) külastab aeda umbes 25 000 inimest. Kui taimed on müügis, müüakse kevadel (aprillis, mais) ja sügisel (september, oktoober) umbes 4000 taime.

Meel rõõmus kordaläinud suvepäevast! Kojusõit. Tartusse jõuame u 21 – 21.30

Reisi hind: 49 eurot

Lisatasu eest: korvilaada pääsme ( täisk….€, pensionär …€, üliõpil….€ ja õpilane ….€)
                     rododendroni aia pääse täisk. …€, pensionär, tudeng …€ ja õpilane…€
                     raske puudega isikutel sissepääs tasuta tõendi alusel (kui kohapeal ei ole muudetud)

Hinnad võivad muutuda meist mitteolenevatel põhjustel

Reisitingimused www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ    tel. 55 51 29 21   estreisid@neti.ee
                                                          

If you are human, leave this field blank.

Saada päring siit!

Inimeste arv *

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid): *

Reisi alguspunkt *

Reisi sihtpunkt *

Telefon *

E-post *

Kuupäev alates

Kuupäev kuni

Soovid ja ettepanekud

reCAPTCHA is required.

Saada

PIIRISSAARE  21. juuni 2022

Tartust väljasõt Turu tn McDonaldsi parklast kell 9:00. NB! Kellaajad võivad veel muutuda.
  Laevsõit „Koidulaga“   Laaksaare sadamast algab kell 10:30 ja kestab 45 – 60 min.
Buss jääb meid sadamasse ootama. Meil on kohalik giid ja algab saarega tutvumine – läbi terve saare ja kolme küla ning vanausuliste muuseumi külastus. Lõuna (traditsiooniline kalasupp  koos ahjus küpsetatud värskete pirukatega  ja tee samovarist koos vanausuliste traditsioonilise suhkruga ja magusa pirukaga). Vaba aeg. Ilusa ilma korral võimalus nautida saare mõnusid. Tagasi hakkame sõitma  kell 15:30.

Väike Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas. Kogu saar – 7,5 ruutkilomeetrit – on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi. Saare pindalast katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus. Lainete hävitustöö on Piirissaart aja jooksul aina väiksemaks kulutanud: kui 1796. aastal oli saare pindala veel 20 km², siis nüüd vaid 7,5 km². Sellele vaatamata on Piirissaar endiselt Euroopa suuruselt neljanda järve suurim saar.
Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar. Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenenud vanausulised ning sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed. 1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: “Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja mööda Peipsi järve 20 km. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2–3 km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased.” Saarel on kolm küla – Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas. Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.
Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu mittetegutsev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma. Vanimad arhiivileiud, kus mainitakse Meza (Piirissaare) vanausulisi ja palvemaja, kuuluvad 1802.aastasse. On teada, et saarel oli kaks vanausuliste palvekoda. Saarlastest vanausuliste elu oli otseses seoses mandril elavate usuvendade elu kõigi keerdkäikudega. Nii ühed kui teised tegid läbi tsaarivõimude tagakiusamise, elasid üle tulekahjud ja sakslaste toimepandud väljasaatmise. Saksa okupatsiooni ajal hävis Meza (Piiri) küla palvekoda. Praegu tegutseb saarel Zelatseki küla kirik. Peipsi kalurite traditsiooni kohaselt on püha Peetruse päeva tähistamise kohaks alati olnud Piirissaar.
Ajalooliselt kujunenud majandus­tegevuse – kalapüügi ja sibulakasvatusega – on Tsaariajast nõukaaja lõpuni tööka saarerahva jõukus sõltunud Venemaa suurte linnade turgudest.  Saare elanikud ei suuda tänapäeva tingimustes enam rahuldavalt oma toimetulekut  kindlustada. Nõukoguliku väikekoolide likvideerimise kampaania käigus kohalik kool suleti. See sundis lapsi omavaid peresid lahkuma või kahte elukohta pidama. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud Teise maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone. Piirissaarel on toimunud mitmeid tõsiseid põlenguid, tihti on ühes põlengus hävinud mitu ligidal asuvat puuhoonet. 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, teiste seas ka Piirissaare vanausuliste palvemaja. Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis 1. jaanuaril 2011 loendati neid üks­nes 53, talvel elavad kohal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti (elanikke paarisaja ümber), kui võõrsil elavad piirissaarlased leiavad tee kodusaarele. Püsivalt tagasi pöördutakse sageli alles pensionieas, kui on veel tulijaid ja on, kuhu tulla. Elu siin pole lihtne ka vanurieas.

Reisi hind:  62 eurot kuni aprilli lõpuni
                   67 eurot al. 01. maist

Hinnas sees: bussisõit, saarel ekskursioon kohaliku giidiga, lõuna ja vanausuliste muuseumi pääse

Lisatasu eest laevapiletid (hinnad selguvad alles kevadel 2023). 2022 a olid hinnad täiskasvanu 8€; õpilane, üliõpilane, vanemad kui 65a 4€;
raske puudega isik ja tema saatja – tasuta.

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Tartu  tel. 55512921   estreisid@neti.ee

Olge hoolikas tellimusvormi täitmisel, et kõik * lahtrid saaksid täidetud. Kui Teile pole paari päeva jooksul vastust tulnud, palun kirjutage või helistage.

If you are human, leave this field blank.

Saada päring siit!

Inimeste arv *

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid): *

Reisi alguspunkt *

Reisi sihtpunkt *

Telefon *

E-post *

Kuupäev alates

Kuupäev kuni

Soovid ja ettepanekud

reCAPTCHA is required.

Saada

 

                  VIINISTU, MOHNI SAAR JA SEAKÜLA SIMSON   29. juuni 2023

Tartust väljasõit kell 8.00 (kohal olla 10 min varem) Turu tn McDonaldsi parklast.

Keset suurimate sügavustega rannikumerd kõrgub Soome lahe lõunakaldal üks isevärki saar – Mohni

‍Mohni – saar, kus on peatunud nii nunnad, piraadid, viikingid, luuletajad kui ka kunstnikud.

‍Saar, mis veel vaid mõni miljon aastat tagasi garanteeris mandri-eesti põhjapoolseima punkti au Käsmu poolsaarele on läbi aegade omanud strateegiliselt kõrget väärtust nii meresõitjatele kui ka randlastele, pakkudes suunavat tuld esimestele ning varju ja looduslikke ande teistele. Ja no kui randlased õppisid suunava tule asukohaga loovalt läbi käima, siis muidugi jagus ande kohe päris tükiks ajaks. Mitte küll looduslikke, aga looduse kaasabil.
‍
Tänaselgi päeval pakub Mohni toetavat õlga loovusele lummavate vaadetega, nii tormise kui vaga veega, ja loob unikaalse maalilisuse peites päikeseketast suvel loetud tundideks enda selja taha. Ja mis võiks olla loovusele veel parem väetis, kui puhkus saarel endal – vali mõnus matkarada või avastamisretk Mohni metsikumas osas või peesita lihtsalt päev mööda ühel kahest saare liivarannast. Viimastel suvedel on esinenud saarel ilminguid ka töistest puhkajatest ehk kaugtööhoos kodukontordajatest. Mitu kaatrit veavad meid üle ja saarel teeme koos kohaliku giidiga ekskursiooni (umbes 2 km).

 Väikeses rannakülas Viinistul satume Kunstimuuseumi, mis asub vanas kalakülmhoones ja sellele lisandunud 2012 aastal ehitatud juurdeehituses. Viinistu Kunstimuuseumis saab nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade. Ülevaatliku kunstikogu omanikuks on Jaan Manitski. Tünngaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga kuu vahetuvad näitused.  Kuhjakivi  asub Viinistu külas muuseumi taga. Kivi meenutab kujult heinakuhja. Migmatiitgraniidist rändrahnu pikkus on 5,8 m, laius 3,8 m ning kõrgus 4,1 m. Ümbermõõt on kivil 15,7 m.  Mustkivi asub Viinistu küla keskel kunstimuuseumi vastas rannal. Migmatiit-graniidist hiidrahnu pikkus on 8,1 m, laius 5,9 m ning kõrgus 3,3 m. Pärimuse järgi olla kõik siinsed lapsed Mustkivi alt toodud. Lõunaaeg.

Aivar Simson võttis endale kunstnikunime Simson Seakülast koduküla järgi, kus asub tema praegune kodu, vanaisalt päritud talu. 1990. aastate algul ilmusid kunstinäitustele Seaküla Simsoni pronksist meheriistad, tiivulised, rahvusliku vöökirjaga kirjatud, ähvardava türannosauruse sabaga või paluvalt ristatud esijäsemetega. Aivar Simson (sündinud 5. detsembril 1959 Jõhvis) on eesti skulptor, kes on lõpetanud ERKI 1989 a. Eesti Kunstnike Liidu ja Kujurite Ühenduse liige. 1980. aastate algul osales Nõukogude armee dessantväelasena Afganistani sõjas, teenides aega Helmandi provintsis. Oma endisi sõjamälestusi pajatab Simson dokumentaalfilmis “Afganistani armid” (2005). Läheme Aivarile külla.

Kaasa võtta ilmale vastav riietus, arvestada meresõitu (õnneks mitte pikk sõit) ja jalga mugavad jalatsid. Pudel vett ja kui soovi, siis väike snäkk, kui saarel kõht tühjaks läheb.

Reisi hind koos ateljee, giidiga saaretuuri, laevasõidu ja lõunaga: 92 eurot (grupp limiteeritud, max 25 in)

Viinistu Kunstimuuseumi pääse lisatasu eest.

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 55512921  estreisid@neti.ee  
                                                         www.estreisid.ee reisikalender, reisitingimused jm info

If you are human, leave this field blank.

Saada päring siit!

Inimeste arv *

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid): *

Reisi alguspunkt *

Reisi sihtpunkt *

Telefon *

E-post *

Kuupäev alates

Kuupäev kuni

Soovid ja ettepanekud

reCAPTCHA is required.

Saada

Kuulus ja kummaline Ida – Virumaa 6. Aidu karjäär      5.juuli 2023

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Aidu karjäärist kaevandati põlevkivi ligi 40 aastat. Kaevandamistööd lõpetati varude ammendumise tõttu 2012. aastal.
Aidu karjääri põlevkivitoodang ulatus umbes 2,4 miljoni tonnini aastas.
2008. aastal sündis idee rajada suletavale karjäärialale Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal. 2009. aasta detsembris allkirjastati Eesti Olümpiakomitees ühiste kavatsuste protokoll ala arendamiseks ning aasta hiljem valmis Aidu sõudekanali ja veespordi- ning vabaajakeskuse väljaarendamise kava. 2011. aastal kehtestati ala teemaplaneering ning Lüganuse vald (toonase nimega Maidla vald), Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti Aerutamisföderatsioon ja Eesti Veemotoliit asutasid sihtasutuse Aidu Veespordikeskus, mille eesmärgiks on kaasaegse veespordi- ja vabaajakeskuse välja arendamine.

2013. aasta augustis valmis spordikeskuse keskmeks olev 2,3 km pikkune, 162 m laiune ja 3,5 meetri sügavune sõudekanali süvis, mille rajas Eesti Energia. Kaks ekskavaatorit – Tark Öökull ja Aidu Kajakas – tõstsid kanali rajamiseks ringi 5 miljonit tonni mäemassi.

Lisaks veespordikeskusele on endisele põlevkivikarjääri alale kavandatud tuulepark, Kaitseliidu lasketiir, aheraine taaskasutusala ja erinevad puhkevõimalused. Samuti on Aidus piirkondi, mida katab noor mets, kus elutsevad ka metsloomad. Aastate jooksul on endisele kaeveväljale istutatud üle 4 miljoni puu. Ilusa ilma korral ehk ujumisvõimaluski. Meil on kombipakett safarist ja kaatrisõidust. Mõlemad on kohustuslikud.

Karjäärisafari.
Retk maasturitega vanas Aidu karjääris, mis on pooleldi kattunud metsaga ning pooleldi paekiviväljadega. Retk viib läbi kraavide, metsasihtide ja raske tehismaastiku. Teel ei puudu ka tipud, tehisjärved ning karjäärikanjonid.  Matka jooksul näeb ja kuuleb huvitavaid fakte energia ja kaevanduste kohta ning arutletakse keskkonna teemadel.

Veematk kaatriga.
Parima ülevaate saab Aidu veeteedest muidugi vett mööda.
Meie suure ja stabiilse kaatriga saab nii rahulikult imelisi vaateid nautida.
Matka kestel näeb erinevaid Aidu kanaleid, suurimat allikat, sinist laguuni, Aidu pankrannikut ja muidugi suurimat truupi, mis pandud tee alt läbi just selleks, et sealt paadiga läbi saaks.

Lõuna looduses.

Maidla mõis.
Ida-Virumaal asuvat Maidla mõisa on esmakordselt mainitud 1465.a. Praegune mõisabarokki esindav mõisamaja valmis 1767. aastal Georg Ludwig von Wrangell soovil.
Alates 1925. aastast kuni tänaseni on Maidla mõisas kool ning tänu sellele on see renoveeritud kompleks üks Eesti suursugusemaid barokk-ansambleid.

Huvitav teada: mõisa ehitamiseks hangiti kogu vajaminev ehitusmaterjal lähikonnast, lubi saadi Samma mõisast, katusekivid Purtse ja Kalvi mõisast.

Reisi hind koos lõunaga on 59 eurot (min. 30 in)

Tegevuskulud (karjäärisafari, kaatrisõit ja mõisakülastus) 35€ (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 55512921  estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee

 

                             Avastamata Lääne – Eesti.  Mõisad ja Matsi rand   9.juuli 2023

 

Tartust väljasõit kell 7.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Vatla mõis. 1807 Otto Von Roseni valdusesse läinud mõisaansambli hooned on ühed esinduslikumad Läänemaal. Haruldane on triumfiteemaline hallides toonides friis saalis ning mantelkorstnas asuv grotilaadne mõisahärra magamistuba, mille seintele on maalitud eksootilised lõunamaised taimed. Ovaalikujulist esiõue piiravad kaarjas ait ja tall. Praegu asuvad peahoones Vatla külaselts ja raamatukogu.
Huvitav teada! Legendi järgi olla Vatla mõisahärra naabermõisnikuga kihla vedanud, et ehitab hoone, mille ühest nurgast teine nurk kätte ei paista. Ja tõepoolest, kõvera hoone ühest nurgast teise ei näe.

Varbla kooli õuel on Karl Ristikivi mälestuskivi, mis avati 1987. aastal Tallinna raamatuklubi Tõru algatusel skulptor Ants Mölderi kujundatud mälestuskivi Karl Ristikivile. Kivile on tahutud kirjaniku sõnad: “Koduigatsus kauguseigatsus Kahte harusse kasvav puu”.
  Omaaegses Saulepi vallas Varbla kihelkonnas 16. oktoobril 1912 sündinud Karl Ristikivi lõpetas Varbla kuueklassilise algkooli ja valis hiljem Tartu ülikoolis erialaks geograafia. Eesti kirjanike liidu liige sai temast 1939. aastal. Paadipõgenikuna jõudis Ristikivi 1944. aasta sügisel Rootsi, töötas seal arhiivi-, haigekassa- ja kindlustusametnikuna ning oli võõrsil Eesti kirjanike klubi esimees. Ta lahkus siitilmast 64aastasena.

Uue-Varbla mõisahoones asuva muuseumi väljapanek kajastab Varbla valla ajalugu ning kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel. Muuseumis on käsitöötuba ja siit pärit kirjanik Karl Ristikivi “raamatupööning”. Mõisa viljaaidas saab tutvuda vanade tööriistade ja masinatega. Varaklassitsistlikus stiilis puidust mõisa peahoone aastast 1797 on omaette vaatamisväärsus. Eestis pole just palju kodusid, mis oleks olnud sama suguvõsaliini elupaigaks viie põlvkonna jagu. Veel üllatavam on, kui selleks koduks on mõis.

Täna on siin traditsiooniline mõisalaat, kus müügil kõik muu, mitte poekaup. Tantsu ja tralli. Meie tutvume ka mõisaga koos mõisahärra Rene’ga. Mõisaproua Ivi pakub meile lõuna.

Kui ilm soosib, siis puhke (ujumis)peatus Matsi rannas. Liivased luited ja männid. Kes supelda ei soovi, siis tervislik jalutuskäik luitemännikus mere ääres on igati asjakohane.

Õhtul kella seitsme paiku oleme Tartus.

 

Reisi hind koos lõunaga 63 eurot.

Lisatasu eest külastused (hinnad selguvad hiljem).

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

 

                               Lavendlipõllud ja idülliline puitmõis Lätis 15. juuli 2023

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Lavendli talu kutsub suviti nautima kaunilt õitsevate lavendlipõldude lummust ning ostma ökoloogilisi lavendlitooteid. See perele kuuluv talu sai alguse 2010. aastal ning selle omanikud Inga  ja Rihards on nende aastatega õppinud palju nende kaunite lõunamaa taimede eripärade ning põhja pool hakkamasaamise kohta. Praegu kasvatab talu, millel on juba kaks lavendlipõldu – Kuramaal ja Vidzemes – seitset erinevat lavendlisorti, mis erinevad nii välimuse kui värvitooni poolest, sinisest õrnroosani, aga ka lõhna poolest. Et igal sordil on oma õitsemisaeg, puhkevad põllud õide järk-järgult.
Peale lavendlisaagi koristust sünnivad sellest siinsamas talus erinevad tooted: lõhnakotikesed, kuivatatud lavendli õielehed, õievesi ja eeterlik õli. Omanikud on uhked, et tegu on sertifitseeritud ökotaluga, kus kõik alates taimede istutamisest kuni nende töötlemiseni on nende oma käsitöö.
Et lavendlite õitsemise aeg on küllaltki lühike, tuleb kiirustada, et selle ilu nautimisega hiljaks ei jääks. Talu hakkab külalisi vastu võtma peale jaanipäeva ning on avatud augusti keskpaigani.

“Miks tasub meie poole tulla? Sest me oleme lähemal kui Prantsusmaa!” ütlevad lavendlipõllu peremehed. Lavendli talusse on oodatud kõik, kes soovivad ammutada lummavaid aroome, rahu ja harmooniat, mida pakuvad need lõunamaa taimed. Samuti saab teada palju uut lavendli ajaloo, kasvatamise, korjamise, õli destilleerimise ja praktilise kasutamise kohta.

Aias on pikniku/puhkekoht, oma piknikukorv kaasa.

 Ungurmuiža. Tammede all, erilises kohas asub Läti ainuke barokkstiilis puitmõis, kus muinasaja aurasse mähitud puitehitised, pärnad ja hiiglaslikud tammed jutustavad armastuslugusid kolme sajandi jooksul. Mõisa kaunistavad 18. sajandi puidust seinamaalingud ning üks neist – ingel – väljendab olulisi sõnu, mis on läbi sajandite ühendanud perekondi – „Usaldus, armastus, ühtsus“. Mõisahoone banketisaal, terrass ja mõisapark koos romantilise Teemajaga on suurepärane koht elu kaunimateks hetkedeks. Seda kõike näeme kohaliku  giidi vahendusel.
 Teemajakeses pakutakse meile teed ja kooki.

Valmiera kaubanduskeskuses teeme peatuse.

Reisi hind 44 eurot

Lisatasu eest pääsmed, kohv ja kook 15€ (korjame bussis)

Kõigil kaasa kehtiv ID-kaart või pass.

Reisi korraldaja: Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee   
                                                     www.estreisid.ee reisikalender jm info

 

 

 

Muusikaline suvelavastus “MINUL ON VARI”  21. juuli 2023

Tartust väljasõit 13.30 Turu tn McDonalds’i parklast. 10 min varem kohal olla. Kellaaeg enne väljasõitu üle kontrollida!
Sissepääs etendusele avatakse kell 17:30. Kestus 3 tundi 15 minutit, vaheaeg 45 minutit. 15 min peale etenduse lõppu ärasõit.

Etendus toimub väljas (ikkagi 600 istekohta!), selga ilmale vastav riietus!

Palmsesse jõudes külastame Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskust (avatud kuni 17.00), vaatame näitust ja paari
tutvustavat filmi.
Pargi külastus tasuta aga võite osta käepaela (…€) ja külastada mõisa peahoonet jt hooneid kuni kella 18’ni. Täiendatud info!
Tasuta sügava puudega 16 a ja vanem isik ning tema saatja.
Pärast jääb veel aega kas pargis jalutamiseks või kohvitamiseks. Palmimaja pidi ka lahti olema.

Autorid – Ott Kilusk ja Toomas Uibo

Osades­ – Toomas Uibo, Mait Malmsten, Saara Pius, Hele Kõrve, Egon Nuter, Veikko Täär, Tiina Tõnis jt.
Lavastaja – Kaili Viidas
Kunstnik – Iir Hermeliin
Muusikajuht – Maiken

Laval ka Toomas Uibo bänd, koosseisus Rain Rämmal (klahvpillid), Pent Järve (kitarrid), Hans Kurvits (löökpillid), Kaarel Liiv (bass) ja Allan Järve (flüügelhorn).

2022 juulis esietenduv muusikaline lavastus „Minul on vari“ on nostalgiline ja humoorikas ajarännak 80-ndate algusest kuni tänaseni, nähtuna ühe väikese poisi (Toomas Uibo) silme läbi, kes loo jooksul täiskasvanud meheks sirgub. Meheks sirgumine on aga teadagi valus protsess, täis rõõmu ja kurbust, pettumust ja andestamist.

80-ndate algus oli aeg, mil paljud loovisikud mõistsid, et kehtiv riigikord on sügavalt isiksust ahistav ja pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Seda kõike lihtsalt polnud võimalik tõsiselt võtta ja sellele tuli vastu hakata. Tekkis poeetiline unistus vabast Eestist, mida ei juhiks hingetu, keeldudele üles ehitatud võõras võim. Nende äratundmiste tuultes sündis palju kauneid laule, mille tekstid väljendasid metafoorselt lootust helgemale tulevikule. Siin ja seal hakkasid esinema kitarridega mehed ja naised, kes esitasid toonaste poeetide (Hando Runnel, Jüri Üdi, Jaan Kaplinski jne) tekste, mis võlusid oma julgusega, lihtsate ja loogiliste poeetiliste võtete ning uudsusega.

Muusikaline lavastus „Minul on vari“ on inspireeritud omaaegsest Ugala teatri etendusest „Laulan sõbraks öö ja päeva“, kus isa Väino kõrval astus üles ka tema poeg Toomas Uibo, kelle ainulaadne hääl paljudele südamesse läks, kuid vahel paraku ka kadedust ja vääriti mõistmist tekitas. Toomas ongi meie loo kangelane, jutustaja ja mõtestaja.

Laulude seest ja vahelt heidab lavastus mõtliku pilgu ka tolle aja elule ning olustikule. Sovietliku ühiskonna hingetud reeglid tõid kaasa palju absurdseid ja vahest naljakaidki olukordi, kuhu meiegi loo kangelased sel rännakul satuvad.

Muusikalise lavastuse „Minul on vari“ stsenaarium on loodud lootuses liita meie lõhestunud ühiskonda, tuletamaks inimestele meelde, et vaatamata erinevatele tõekspidamistele, on olemas miski, mis on kõigi jaoks tingimusteta armas – need on meie omad laulud ja luuletused, mis kirjeldavad meie puhtamaid lootusi, Eestimaa võrratut ilu ja armastust üksteise vastu, sest lõppkokkuvõttes oleme me kõik ilusad ja head.

Reisi hind koos piletiga:  21 rida               79 eurot

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee  tellimine!
                                              www.estreisid.ee  tingimused, reisikalender jm

             Kaagjärve mõisa roosipäev. Aakre- ja Hummuli mõisad 29.07.2023

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonalds’i parklast.  Külastatavad kohad pole järjekorras.

Aakre mõis. Mõisaga tutvus algab väraval, mille lähedal on Aakre mõisapargi loodusõpperaja plaan. Mõisapargi ehteks on üle 200 aasta vanused lehised. Edasi väike ringkäik (kaasa voldik, et pärast oleks kodus võimalik nähtut meenutada) mõisa peahoone sees ja ümber, et kirjeldada 1934. aasta ümberehitust. Tutvumine ait-jääkeldriga (praegu peo- ja spordisaal), mille eriline uhkus on kividest laotud seinad. Teekond jätkub mõisa talli-tõllakuuri vaatlemisega. See on säilinud suuresti esialgsel kujul. Edasi veidi pikem teekond (paarsada meetrit) viinavabrikuni ja sealt üle Purtsi jõe metsnikumajani (koos aidaga). Teekonnale kulub aega olenevalt huvist 30 minutist kuni kahe tunnini. Koolihariduse juured ulatuvad Aakres sügavale. On teada, et 1731. aastal tegutses siinse mõisa ülalpidamisel kool, kus oli kogenud koolmeister. Kooli kolimine mõisa algas dramaatiliselt: vana koolihoone põles 1920. aastal kogu sisustusega maani maha. Olukorda raskendas see, et Aakre mõisa peahoone polnud kooli vastuvõtuks täielikult valmis: ruumid olid valgusvaesed ja internaadi puudumise tõttu magasid lapsed klassiruumi põrandal. Tosin aastat möödus kitsastes tingimustes, kuni hoone 1932.– 1934. aastal ümber ehitati. Projekti koostas Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus, kes projekteeris õppeasutuse vajadusi arvestades avara ja eeskujuliku hoone. Selle arhitektuuris valitseb tasakaal moodsa ja vana ajaloopärandi vahel. Kelpkatus asendati viilkatusega, ruumi laiendamiseks ehitati välja katusekorrus, keldrikorrusele rajati käsitööklass ja söögisaal. Majja projekteeriti neli õpetajate korterit. Mõisahoone algne ühekorruseline kehand pärineb arvatavalt 19. sajandi keskpaigast von Rehbinderite suguvõsa ajast. Nõukogude ajal oli kool mõnda aega suletud, tollal mahutati mõisakatuse alla kortereid, raamatukogu, sidejaoskond, kauplus ja söökla.

Hummuli mõisakool. Esimesed andmed lastele koolihariduse andmisest Hummulis pärinevad 1687.aastast, mil Forseliuse kasvandike abiga asutati Helme kihelkonnas kaks mõisakooli, üks Kärstnasse, teine Hummulisse. Forseliuse andmetel oli neis sadakond õpilast. Kui kaua aga lapsi õpetati, pole teada.
Edasised andmed kooli ajaloost on pärit 1767.aastast, mida peeti kaua kooli asutamisaastaks.
   Töö koolis algas tavaliselt mardipäeva ja lõppes jüripäeva paiku. Õppetöö toimus vene keeles, ainult söögipalvused peeti eesti keeles. 70-ndate aastate lõpus muudeti kool kolmetalveseks. 1913. aastal põles Kullimäe koolimaja maha. Küll asus kool talus, vallamajas ja isegi kõrtsis. 1919/20. õppeaastal oli koolis 67 õpilast vanuses 9-st kuni 14 aastani. Klassiruume oli kaks, ruumid olid jahedad. Hämaral ajal töötati petrooleumilambi valgel. Suur puudus oli õpperaamatutest. 1924/25. õppeaastal avati juba 6.klass ning õpilasi oli üle 150. Õpilasi oli koolis olemasolevate ruumide jaoks liiga palju , ruumid olid avariiohtlikud, päevakorda kerkis uue koolimaja vajadus. Asja kiirendamiseks kirjutas koolijuhataja artikli Tallinna ajalehele pealkirja al ”Hädaohtlik olukord Hummuli 6-klassilises koolis”. Kohale ilmunud tehnik kinnitas avariiohtlikku olukorda, millele järgnes Haridusministeeriumi otsus kool kõrtsihoonest viivitamatult välja viia. Järgnesid läbirääkimised Sangaste krahviprouaga ja 1930.aastast asub kool endises Hummuli mõisa härrastemajas.

Kaagjärve on põneva ajalooga kant, kus kunagi elasid õlg õla kõrval lätlased ja eestlased, kus olid jõukad talud ja Bremeni kaupmeeste soost von Grotedele kuuluv uhke mõis. Von Grotede jaoks oli Karula kihelkond koduks terve sajandi ja Kaagjärvele ehitasid nad uusrenessansliku mõisahäärberi 1860. aastatel. Lisaks Kaagjärve mõisale kuulus von Grotedele 4000 ha suurune Karula mõis ja Kaagjärve Alamõisa rajatud suur tööstuskompleks.
Suursuguse Karula mõisa peahoone põles Vabadussõjas maha, kuid Kaagjärve mõisal nii halvasti ei läinud. Mõisa peahoones alustas 1924. aastal tegutsemist kohalik kool ja kooliharidust jagati mõisas peaaegu sajandi jagu. Kui 2010. aastal kool suleti, jäi mõisahoone mõneks ajaks tühjaks. Ent mitte kauaks, sest mõis sai 2014. aastal uued omanikud ja siit algab Kaagjärve mõisasüdame järjekordne eluetapp.
Täna peetakse siin Roosipäeva. Päev täis toredaid tegevusi. Mitmed töötoad (väikese tasu eest), muusika ja ekskursioonid täidavad meie päeva. Mitmed erinevad toitlustuskohad on avatud ja kõik peaks leidma endale meelepärast kehakinnitust. Täpsem päevakava selgub uuel aastal.

 Reisi hind 49 eurot (bussisõit ja teepealse reisisaatja teenus)

Lisatasu eest:  mõisate külastused-ekskursioonid kohaliku giidiga

Reisikorraldaja: OÜ Est – REISID  tel 55512921   estreisid.ee  www.estreisid.ee reisikalender jm info

 

Suvemuusikal „ADA“ Kiidjärvel ja  K. Tennosaare elust ja tegemistest külastuskeskuses – loodusmajas
                   
                                                              4.8.2023

Tartust väljasõit kell 15.00  Turu tn McDonalds’i parklast (kohal olla u 10 min varem).  

Ada Lundveri värvikas elu tuuakse lavalaudadele: ta oli naine nagu orkester!

  “ENSV” sarja tegijad Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere kavatsevad järgmisel suvel (2022) elustada estraaditähe ja näitleja Ada Lundveri (1942–2011) värvika elu, luues temast muusikali.

Sellest, kuidas “Eesti oma Marilyn Monroe” ehk nõukogudeaegne seksisümbol ajas hulluks nii filmirežissöörid, dirigendid, lavastajad kui ka teletähed, tõotab kujuneda uus hitt.

“Ta oli naine nagu orkester! Ootus on suur, sest elu oli mitmepalgeline ja võimas,” ütleb produtsent Tarmo Kiviväli. Kes saab muusikalis Ada rolli, on vara öelda. Kindel on aga, et Ada kõrval astuvad lavale tema saatust mõjutanud suurkujud – Eri Klas, Kaljo Kiisk, Vello Orumets, Eino Baskin, Mikk Mikiver ja Urmas Ott. Inimesed, kes kujundasid eesti kultuuri ja muusika ajalugu. Muusikali stsenaariumi autor on Ott Kilusk. Mänguplatsile pääseb alates 17.00, seal on mitmeid kohvikuid. Etendus algab 19.00 ja kestab u 3h + vaheaeg u 45 min. Hiljemalt 15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Külastuskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, algselt asus siin ääsitule ja kuumutatud raua suitsu järele lõhnav mõisa sepikoda (1912), hiljem Julius Õkva Talurahwa kauplus, postiagentuur ning kõnepunkt (1935), Kiidjärve sidejaoskond (1957-1981), ETKVL-i kauplus ning Kiidjärve metskond. Keskus on ümbritsetud rikkaliku ajaloo ja kauni looduse vaatamisväärsustega: Kiidjärve mõisa ait-kuivati, vesiveski, kõrts, taevaskojad, „sipelgariik“, Valgesoo raba ja Roiupalu põlismets. Meid võõrustab kohalik giid, kes räägib väga huvitavalt ka Kiidjärvel sündinud Kalmer Tennosaare elust ja tegemistest.

 

Reisi hind koos teatripiletiga: 1. sektoris     (5 rida)        79 eurot
                                            1.-2. sektoris (17 rida)      72 eurot  ( ridu üldse kokku 31)

Sissemaks peab olema tehtud hiljemalt 29.detsembriks.

1. jaanuarist 2023 hinnad kallinevad
                                                                             

Kaasa võtta soojad riided, sest augustiõhtud on juba jahedad. Vihmakeebist võib ka abi olla!  Kes soovib, siis ka toolipadi, sest külmal plastmasstoolil tunde istuda pole meeldiv.

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 55512921  estreisid@neti.ee  kindlam viis tellida
                                                           www.estreisid.ee reisikalender ja – tingimused

If you are human, leave this field blank.

Saada päring siit!

Inimeste arv *

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid): *

Reisi alguspunkt *

Reisi sihtpunkt *

Telefon *

E-post *

Kuupäev alates

Kuupäev kuni

Soovid ja ettepanekud

reCAPTCHA is required.

Saada

  kõik * kastid tuleb tuleb ära täita