Reisikalender

Suvelavastus „Vihmana ma sajan. Vendade Urbide lugu“  Palmse mõisas  11.juulil 2025

Tartust väljasõit kell 15:30 Turu tn McDonalds’i parklast. Väljamüüdud!

Palmsesse jõudes võite külastada härrastemaja (pilet kohapealt ostes 10€/pensionär ja 12€/tavapilet). 1923. aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks ning mõisasüda oli kuni II maailmasōjani Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Võsul tellisevabrik ja Oruveski Lauatööstus jäid pärast maareformi Pahlenite omandisse, kes need omakorda välja rentisid. Tellisevabrikus valmistati telliseid kuni 1933. aastani. Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mōis Eestis, mis taastati koos kōigi mōisasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mōisast. Restaureerimistööd toimusid aastail 1975 – 1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel.

* Mõisa park on avatud alates kella 17:30-st, etenduse alale pääseb alates kella 18:15-st.
* Kohapeal on avatud kohvikud ja toitlustuse ala (alates kell 17:30), kus saab tasuda nii sularahas kui kaardiga.

Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo.
See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi.
Autor – Toomas Uibo
Lavastaja – Andres Puustusmaa
Kunstnik – Liina Keevallik
Muusikajuht – Rain Rämmal
Lummavalt ilusa muusika saatel tulevad lavale armastatud näitlejad – Hele Kõrve (Linnateater), Raivo E. Tamm, Jan Ehrenberg (Linnateater), Piret Kalda (Linnateater), Priit Volmer (RO Estonia), Andres Puustusmaa, René Soom (RO Estonia) jt.
       Vennad Urbid on Eesti kultuuriloo üks võimsamaid maamärke. Nii hästi kui Tarmo ja Toomas Urbi hääled ning tämbrid imelises muusikas kokku kõlasid, ei leidu meie muusikaajaloos vastet. Eestimaa jaoks murdelistel 80-ndatel aastatel, ei jätnud vendade laulud mitte kedagi külmaks. Paljudel, kes suvel õpilasmalevasse läksid või niisama lõkke ääres kitarri tinistasid, kumasid peas sellised Urbide viisid nagu „Imeline laas“, „Kuulaul“, „Moosi ja teed“, „Autoportree“ jt. Need on tähenduslikud lood paljude inimeste jaoks. Vendade tohutu populaarsus ei meeldinud aga võõrale võimule, sest nad esindasid kõike muud kui tüüpilist nõukogude noorust. Nii tuli taluda pidevat tagakiusamist, arreteerimisi ja vangistusi kuni tapmisähvardusteni välja. Tohutu menu eest tuli maksta meeletut lõivu oma isikliku elu ning vabaduse arvelt, aga sellest ei teadnud publik peaaegu et midagi.
      Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo. See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi. Aga sellest kõigest tuli 80-ndatel vaikida. Inimeste vaikima sundimine võimude poolt on meie nooremale põlvkonnale arusaamatu, kuid seda olulisem on seda mäletada, ära tunda ja teha kõik selleks, et need ajad enam kunagi meile tagasi ei tuleks. Aga kas see õnnis vabadus ja oma riik on ikka täpselt selline, millest vennad 40 aastat tagasi unistasid?
2025. aasta suvelavastus „Vihmana ma sajan“ on omamoodi jätk Ott Kiluski ja Toomas Uibo poolt kirjutatud ülipopulaarsele muusikalisele lavastusele „Minul on vari“, mida käis Palmses aastatel 2022-2023 vaatamas üle 15 000 külastaja. Kohad 13 – 15 rida.   Kestus kell 19:00-22:00 (1 vaheaeg 45 min). 15 min peale etendust kojusõit.

Reisi hind: 85 eurot  (bussisõit koos teatripiletiga). Hind kehtib kuni 9.aprillini.

Reisikorraldaja: Est – Reisid  OÜ  tel 55512921 estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

Saatses XXXII Seto Kuningriigi päev ja päikeseloojangu laevasõit    
                                        Lämmijärvel  2. augustil, 2025

Tartust väljasõit 11:00  Turu tn McDonaldsi parklast.  

Seto Kuningriigi päevade kava pole veel valmis aga alati on olnud degustatsioone, kontserte, laadamelu ja muidugi ei puudu maitsev söök. Tegevust jagub kõigile.
Setomaa on unikaalne ja omapärane piiriala. Setomaal on piir Eestiga, piir Venemaaga ja piir Euroopa Liiduga, samuti on lähedal ka Läti piir.  Siinsete piiride muutumine on jätnud oma jälje aja- ja elulooliselt siin elavatesse inimestesse. Piirid määratlevad, eraldavad ja ühendavad. Piiridega loome süsteeme, korrastame maailma, et meil seda lihtsam mõista oleks.  
Saatse muuseumisse jõudmiseks saab kaks korda ületada Vene Föderatsiooni piiri, muuseumist piirini on vaid 250m – seetõttu on Saatse piiri teema avamiseks Setomaal ainuõige koht. Peale tugeva füüsilise piiride tunnetamise kogemuse, aitab väljapanek avada ka piiri mõistet vaimsel tasandil. 
Lisaks valitud esemetele ja lugudele näituseruumis, on võimalik saada osa interaktiivsetest Euroopa ja Setomaa kultuurikaartidest ja joonisfilmist, mis on loodud spetsiaalselt selle näituse tarbeks. Külastuspääse lisatasu eest.
Avasta Saatse Muuseumi metsamatkarada!
Kas otsid võimalust veeta aega looduse keskel, nautida värsket õhku ja avastada Setomaa võlu? Naudi Saatse Muuseumi metsamatkarada, kus iga samm viib sind sügavamale Setomaa metsade saladustesse!
800 meetri pikkune rada pakub kerget jalutuskäiku läbi looduse, sobides ideaalselt nii noortele kui ka vanadele. Kuid kui soovid lisada oma seiklusele põnevust, proovi meie mängu Väigokõnõ Setomaa – see muudab matka veelgi kaasahaaravamaks ja pakub väljakutseid!
Tavaliselt kulub raja läbimiseks kõigest 15 minutit, kuid kui otsustad mängu nautida, siis tasub varuda rohkem aega – seiklused võtavad ju aega! Rada on kaetud loodusliku pinnasega, mis lisab matkamisele autentsust. Naudi metsade vaikelu ja mahedat looduse puudutust igal sammul ja alguspunkt asub muuseumist vasakul, üle parkla, bussipeatuse märgi taga. Lõpp-punkt ootab sind aga Eesti Vabariigi piiriposti juures.
Metsarajal tuleb olla ka tähelepanelik, kuna rajale jäävad üksikud ohukohad, nagu tuletõrje veevõtukoht ja mahakukkunud puud (!).
Mööda männimetsa looklev rada kulgeb Eesti-Venemaa kontrolljoone vahetus läheduses. Vaade üle Vene piiri on omamoodi elamus kuid tuleb siiski tähele panna, et matkates teelt kõrvale ei kalduks. Fotosid riigipiiri tähistavate postidega saab teha Saatse muuseumi õuel. Lisaks männimetsa keha ja vaimu turgutavale hõngule, leiab matkarajalt infot Setomaal elavate lindude, puude ja riigipiiri kohta ning tähelepanelik matkaja märkab Teise Maailmasõja ajast pärinevad kaitsekraave. Rada lõppeb Saatse muuseumi õuel. Lahkume peoplatsilt kell 17:45.  Laev väljub kell 18:30. Kindlasti jääb natuke aega, et käia pühal allikal. Tühi pudel kaasa. 

Seto Kuningriigi melu ja päeva lõpetuseks päikeseloojangusõit Lämmijärvel, mis kätkeb endas kaunist laevasõitu Lämmijärvel koos imemaitsva veiniga Nautimuselt. Järvel näeb maismaad hoopis teise nurga alt – kogu Peipsi kalameeste ja -võrkude ilu, asustust nii Eesti poolel kui ka hoopis erinevat Venemaa kaldaelu. Reisi lõpp-punktiks on kell 21.00 Sanatooriumi kai. Kell 21:15 väljub buss kodupoole.  Tartusse jõuame u 22:30 – 22:45.

Reisi hind: 42€
Lisatasu eest: muuseumi pääse seletustega, laevasõit veiniga ja Kuningriigi viisa  (30€- pensionär ja 38€-tava hind)

Reisikorraldaja: Est – Reisid  tel 55512921 estreisid@neti.ee
                                                   reisikavad  www.estreisid.ee/reisikalender

Suvelavastus “OSKAR LUTS ehk LAUL IGAVESEST ÕNNEST” ja Suislepa  30.08.2025

Tartust väljasõit kell 14:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Suislepa tuntud õunasordist ja kuulsusrikkast ajaloost võiks jutustada pulsikaotuseni.
Tänapäevane Suislepa on õdus küla tavapäraste maaelu juurde kuuluvate taristutega. Suislepa külastuse aitavad meeldivamaks muuta puhke- ja vabaaja veetmiseks mõeldud kohad ning tegevused, mis arenevad pidevalt.
Ajaloolise Uue-Suislepa mõisa juurde kuulub vana tuuleveski. Palju aastaid oli see väärikas hoone halvas seisus aga tänaseks on see korda tehtud ning neljandal korrusel asub Suislepa muuseum. Külastame. 
Kui Uue – Suislepa rüütlimõis, õunapuule pühendatud kivi, liivakivipaljand ja nälja-aastatele pühendatud mälestuskivi on üle vaadatud, siis Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Puhkeplatsi servast algab umbes 1km pikkune matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma jutuga mitte rappa minna. Kes matkarajale minna ei soovi, võib maha jääda või bussi minna.

Tarvastu mõisa tallihoovis etendatakse suure populaarsuse saavutanud suvelavastust “OSKAR LUTS ehk LAUL IGAVESEST ÕNNEST”. 26.juunil 2024 oli esietendus ja sel aastal mängiti 15 korda. Etendus kestab 2 h 45 min koos vaheajaga. Kohapeal on kohvik (mõistlike hindadega).
15 min pärast etendust kojusõit.

Oskar Lutsu loodud külakeses elavad kõik armsad inimesed. Kõik omamoodi ausad ja siirad. Saamuel, kes pühapäeviti muru niidab ja oma tütre Emilia kosilasi jalaga aia tagant eemale peksab. Tõnis Sägi, kes Saamueli tütart üle kõige maailmas juba sellepärast armastab, et ta isa on „rikkus ise“. Saamueli naabrimees Jakob, kes tulevikku vaatab ja tuuleveskitega võitlemisest ei väsi. Jakobi armastav ema, kes poega maailma kõige tähtsamaks inimeseks peab ning kelle põhiharrastus on suremine. Muidugi ka uusrikas Jõuram, kelle soontes voolab samuti veri, vaatamata sellele, et temagi jaoks võrdub armastus rahaga. Siiski armub Saamueli tütar Emilia kirjaniku tahtel hoopis vaesesse naabripoissi Jakobisse ja nii nagu Eesti elus ikka, sünnib sellest nii mõndagi halba. 
Kuidas laulda õnnest, kui maailm meie ümber muutub kiirusega 200 km/h? Kuidas jääda truuks oma unistustele, kuidas leida oma koht päikese all, kui su suurim ihalus on vaid killuke liisinguvaba õnne? Oskar Luts selle vastust ei tea ja sellepärast varjab ta end etenduse ajal erinevate varjunimede taha. Kes oleme meie, et kohut mõista?

Laval LAURI KINK, PEETER VOLKONSKI, VEIKKO TÄÄR, OSKAR PUNGA (Ugala), SILVER KALJULA (TEMUFI), ELIS JÄRVSOO, LIINA ROHT

Dramaturg  URMAS LENNUK (Rakvere Teater)
Lavastaja  PEEP MAASIK (TEMUFI)
Kunstnik  JAANUS LAAGRIKÜLL
Helilooja-muusikaline kujundaja  MARTIN AULIS (TEMUFI)
Grimmikunstnik  MERLE LIINSOO (Ugala)
Valguskujundaja  PEEP MAASIK (TEMUFI)
Lavastaja assistendid  CAROLYN MARDIM ja MARJE SEPP
Inspitsient-rekvisiitor  KAISA-KADI PILT (TEMUFI)
Heli- ja valgustehnik  AKSEL MÄND
Kostümeerija  ULVE VOHLA

Reisi hind (bussisõit ja teatripilet 1. 2. ja 3.reas):  67€/pensionär ja 69€/täispilet.  Väljaostmine kuni 20. juunini 2025
Lisatasu eest: Suislepa külastus (7€ pääsmed ja giiditeenus)
Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  Tel 55512921  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee/reisikalender

Estonia teatris J. Straussi operett   „NAHKHIIR“     31.08.2025

Tartust väljasõit kell 11:00 Turu tn McDonaldsi parklast.  Tallinna jõudes natuke vaba aega.
Kell 15:00 algab etendus, J. Strausi operett „Nahkhiir“ kolmes vaatuses. Kestab 3 h, kahe vaheajaga.

 Ball, kus kõik on lubatud! 
Karl Haffneri ja Richard Genée libreto Henri Meilhaci ning Ludovic Halévy vodevilli „Le Réveillon“ järgi
Maailmaesietendus 5. aprill 1874 (Theater an der Wien)
Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. mail 2025
       Johann Straussi ühe menukama opereti „Nahkhiir“ toob Estonias lavale näitleja ja lavastaja Andrus Vaarik, kellele see on debüüt Estonia laval. Varasemalt on Vaarik toonud lavale Haydni koomilise kammerooperi „Elu kuu peal“ (2005, Eesti Draamateater) ja Rossini ooperi „Türklane Itaalias“ (2021, PromFest). 1874. aastal Viinis esietendunud „Nahkhiir“ on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule maailmas populaarne tänapäevani.
         Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust …

 Soovituslik vanus 12+ 

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Jaan Ots
Lavastaja: Andrus Vaarik
Kunstnik: Kristjan Suits

20 min peale etenduse lõppu ärasõit.
Reisi hind koos teatripiletiga      79€ -kohad parteris  – välja müüdud

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ, tel 55512921  estreisid@neti.ee  
                                            www.estreisid.ee/reisikalender

                         Vananaistesuve värvides Ida – Virumaa 13. september 2025

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saad soovi korral ka kümmelda. Kui aga mitte, siis võta tühi pudel kaasa ja ammuta see täis. Kloostri väravad on avatud ja saame ringi jalutades kloostri nunnaga tema eestikeelse seletusega teada – näha kloostri elu-olu (tasuline). Lihtne lõuna (taimetoit) nii kloostrielanikele, nii ka meile. Annetus.

Vastukaaluks külastame luteri Illuka kirikut, mis asub Alutaguse vallas, Kuremäe külas. Kiriku ehitust alustati juba 1885, ent mõttesse see jäihi, sest asulasse plaanitava Kuremäe kloostri ehitamise tõttu keelasid tsaarivõimud kiriku ehitamise. Nurgakivi pandi alles 1927. a ja pühitseti 1930. a
On maakonnas ainus puidust luterlik kirik, väike ja armas. Algul oli Iisaku abikogudus, aga iseseisvus 1947. a. Koguduses u 50 liiget, jumalateenistused kaks korda kuus.
Piiskop Einar Soone pühitses 18. juunil  2016  põhjaliku renoveerimise läbinud 85 aastase Illuka kiriku uue altari ja kolm vitraažakent. Tanaseks on kirikul vanust 95 aastat. Renoveerimine läks maksma 220 000€ ja teostati puhtalt valla rahadest. Kuuleme selgitusi nii kirikust kui ka kohalikust elust.

Kurtna raamatukogu, mis asetseb endise Kurtna mõisa valitseja majas, kätkeb ka kohalikku kultuurilugu, millest kuuleme kohapeal lähemalt.
Meid ootab tore Iisaku muusum. Väljast väike aga seest suur ja toredad inimesed.
Programm “Elu griivadel. Poluvernikute kultuur”, mille kestus 1-1,5 h. Väike kehakinnitus kohaliku tava järgi küpsetatud plaadipiruka ja kohvi/teega.
Programm, mille käigus tutvume põhjalikumalt Iisakumaa poluvernikute omalaadse elu-oluga. Kellest põlvnesid, millised olid rahvariided ja keel. Räägime ka, mis on griivad (sisemaised luited) ja milline oli elu griivadel. Programmi lõpetame poluvernikute paelapunumise töötoaga.
Paela saab mälestuseks igaüks koju kaasa.
Peasaal. Esimese korruse peasaali väljapanek tutvustab Ida-Virumaa ja Iisaku ümbruskonna ajalugu.
Talutuba. Talutoa ekspositsioon esitab Iisaku piirkonna elanike töö- ja olmekultuuri.
Meistrite tuba. Läbi aegade osati Iisaku ümbruskonna külades teha mitmesugust käsitööd. Klassituba. Koolituba pakub ülevaate Iisaku kultuuri- ja hariduselust.
Õpetaja korter. Õpetaja korter annab ülevaate ametniku elamist 20. sajandi algusaastatel. Tuletõrjetuba. Sajandi algusest kujunes vabatahtlik tuletõrje üheks populaarseks rahvusliku ühistegevuse vormiks.
Loodustuba. Ekspositsioon annab ülevaate Alutaguse metsades elavatest ulukitest ja lindudest ning Peipsi järves elavatest kaladest.

Meil aeg asuda koduteele.

Reisi maksumus: 49 eurot (bussisõit ja kohvipaus Iisakus)

Lisatasu eest: ekskursioonide rahad Kuremäel, Kurtnas, Illukal ja Iisakus (18€ + annetus lõuna eest)  

Reisikorraldaja: Est -Reisid OÜ Tartu tel 55512921  estreisid@neti.ee

 Tampere 30. käsitöö- ja disainimess. Näsilinna mõis ja Milavida muuseum.  
                                                         15.11.2025

Tartust väljasõit kell 03:20 Turu tn McDonaldsi parklast.
Tallinna sadamas peame olema hiljemalt kell 6.00. Tallinlastega kohtume A-terminalis.

Vinkingline laev väljub kell 7.00. Laevas ootab meid hommikusöök (hinnas sees).

Sõidame Tamperesse, käsitöö- ja disainimessile. Umbes 700 eksponenti. Soome käsitöö ja disain täidab näitusekeskuse. Juubeliaastal tõstetakse eriti esile oskusi ja osavust. Poleks Soome käsitöö ja disainilahendust ilma uskumatult andekate käsitööettevõtjateta, kes messil eksponeerivad oma töid ja oskusi. Sama olulised on meie külastajad, kes tulevad unikaalseid käsitöötooteid ostma. Üheskoos moodustavad need meie juubeliteema aluse.

 Näsilinna mõisas asuvad Milavida muuseum, kus eksponeeritakse vabriku kunagise omaniku Peter von Nottbecki ja tema perekonna elu ning kus on ka muutuvad näitused. Hoone allkorrusel on restoran von Nottbeck ja luksusliku suveterrassiga kohvik Milavida. Restoran pakub prantsuse toite ning kohvik on tuntud maitsvate kookide ja küpsetiste poolest.

Milavida lugu on Peter von Nottbeck´ist, ühest Finlaysoni puuvillavabriku omanikust, kes ostis Tampere linnalt maatüki 1893. aastal. Selle kõrge kalju otsas asuva maatüki plaan pidi olema koht, kuhu ta oma kodu rajab. Hoone joonised koostas kuulus arhitekt Karl August Wrede ja Milavida nimelise uhke kodu arhitektuursed plaanid valmisid 1897. aastal. Interjööris domineerib kõrge eeskoda, mida ümbritsevad väiksemad ruumid. Esimene korrus oli mõeldud külaliste kostitamiseks ja külaliste kohtumiseks, teine ​​korrus aga perele ja nende külalistele. Teenijad elasid kolmandal korrusel.
Peter von Nottbecki peres kasvas neli last: Iris, Andrée ning kaksikud Alfred ja Olga (s. 1898). Nende ema Olga von Nottbeck suri Baden-Badenis kaksikute sündimise päeval. Abikaasa Olga maeti Lielahtis asuvasse perekonnakabelisse.  1899. aasta kevadel naasis Peter von Nottbeck oma pere uurde Pariisi, kus ta ootamatult pimesoolepõletikku suri. Palee  kuulus nüüd neljale orvuks jäänud väikesele lapsele, kes elasid Milavidas koos oma teenijatega sügisest 1899 kuni sügiseni 1902. Nottbeckid lahkusid Tamperest üksteise järel ja see suurepärane kodu müüdi 1905. aastal Tampere linnale. Pärast kinnistu ostmist nimetas Tampere linn selle ümber Näsilinnaks. Majast sai Tampere vanim muuseum Häme muuseum, kus 1908. aastal avati esimesed näitused.
Seda huvitavat lugu, mis toimus vahepealsetel aastatel, kuuleme kohapeal.
 Muuseum suleti 1998. aasta augusti lõpus, oodates põhjalikku renoveerimist, mis lükkus aasta-aastalt edasi. Projekt sai lõpuks alguse 2013. aasta sügisel: renoveeriti katused, fassaadid, siseruumid, elektrisüsteemid ja torustik. Esimese korruse meelelahutusruumid taastati 1890. aastatest pärit algsesse seisukorda, pöörates suurt tähelepanu detailidele. Palee uksed avati taas avalikkusele 2015. aasta juunis. Tänapäeval elavad järeltulijad Šveitsis ja Kanadas.

Vikingline laev väljub Helsingist kell 20:30. Tallinnas oleme kell 23:00. algab kojusõit.

Võimalus ette osta õhtusöök 29€. Laevas kohapeal 33€. Buffet’ lauas hinnas kõik joogid (karastus- ja soojad joogid, punane- ja valge vein, õlu).

Reisi hind 124 eurot

Hinna sees: bussisõit Tartu – Tampere – Tartu, edasi-tagasi laevapiletid (tekipiletid ja bussi ülevedu),
                      hommikusöök laevas

Lisatasu eest: messi- ja mõisa muuseumi piletid (hinnad selguvad)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ Tartu, tel 55512921  estreisid@neti.ee            www.estreisid.ee

Teatrireis Rakverre. Ingvar Bergmanni „Sügissonaat“  ja Rehbinderi aadlielamu  19.12.2025

Tartust sõidame välja kell 15:00 Turu tn McDonalds`i parklast.
Näituse paik – krahv Rehbinderi aadlielamu – on ka ise vaatamisväärsus, kuna renoveerimistööde käigus leiti hoonest Rakvere seni vanimad maalingud.
Rakveres Rehbinderi majas on alates 28. juunist 2024 avatud Eestis ainus omataoline mööbliajaloo näitus „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini”. Näitus pälvis Tartu Kammivabrikus toimunud Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal aasta püsinäitus 2024 tiitli ja tõi koju Tiiu Kirsipuu loodud Muuseumiroti.
Ruum meie ümber muutub pidevalt, sõltudes maitsest, moest, eluviisist. Siiski on säilitatud mõningaid mööbliesemeid. Eriti toole. Sel näitusel heidame pilgu valikule ajaloolisele mööblile alates keskajast kuni Lutheri mööblivabriku sünni ja tööstusliku tootmise alguseni. 
   Mööblimuuseumis eksponeeritakse Virumaa Muuseumide mööblikogu kõige väärtuslikumaid esemeid, kuid näha saab museaale vähemalt 15 erineva muuseumi või kollektsionääri kogudest. Mõnda näitusele jõudvat eset ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud. 
   Eriliste esemete hulka kuulub näituse peakuraatori Viljar Visseli valikul veel enne avasündmust oma tõelise vanuse paljastanud luksuslik serveerimiskapp credenza, mille valmistamisaeg ulatub tagasi 15. sajandi keskpaika. Kapi nimi vihjab usaldusele, kuna algselt pandi kapile toit, mida teener pidi enne serveerimist maitsma, et välistada mürgitamist. Näha saab Eesti mõisatest pärinevat mööblit. Näiteks perekond von Nolckenitele kuulunud erinevaid toole, mis olid kasutusel Alatskivi mõisas ja laenutatud näitusele Lüneburgis asuva Ostpreußische Landesmuseumi kogust. Eksponeeritud esemete hulgas on toole, millel on istunud Mustpeade vennaskonna liikmed, krahvid ja vürstid kui ka linnakodanikud.
    Igas näituseruumis tutvustame ajastut üldisemalt ja selle seost ühiskonnas toimuvaga ning oluliste uuendustega olmekultuuris. Meeleolu aitavad luua ka toonaste inimeste mälestusi mõne mööblieseme või interjööri kohta, mis annab edasi suhet kodus olevate esemetega.

“Järgmisel hommikul näidati mulle kogu sealset elamist, ilusad ruumid täidetud vana hinnalise mööbliga. Kogu see kraam oli aga segamini: nii oli imekaunis, ampiirstiilis medaljonidega kaunistatud tuba täis mööblit á la Jacobe, kuna teised ruumid olid pilla-palla sisustatud ampiir- ja biidermeiermööbliga“ [—] „Kas neid tube ei saaks veidi teistmoodi sisustada, ümber seada?” küsisin oma sõbranna Dorise käest tasakesi. „Kui imeilus võiks teie majas siis välja näha!”
„Mis sa nüüd,“ sain talt vastuseks, „see on täiesti välistatud! Nii on siin alati seisnud ja nii saab ka edaspidi seisma, ja keegi ei tohi midagi puudutada.”
/Baltisaksa kirjaniku Monika Hunniuse mälestused Uue-Suislepa mõisast 1870. aastatest./
 Mööbli, eluolu ja ruumikujunduse mõjust elukeskkonnale saab põhjalikumalt lugeda Uue-Suislepa mõisa lugu käsitlevast artiklist ja ka need, kes meiega 30.augustil Uue – Suislepa mõisat külastavad!

Kell 19.00 toimub etendus „Sügissonaat“. Pärast seitsmeaastast eemalolekut sõidab Charlotte, edukas rahvusvaheline kontsertpianist, tagasi kodumaale, et kohtuda taas oma tütre Evaga, kellest on saanud väikelinna pastoriproua. Kahe naise suhe on keeruline – pianistikarjääri nimel ohverdas Charlotte emadusega kaasnevad kohustused. Külaskäik avab minevikuhaavad uuesti, jällenägemist varjutavad etteheited ja eneseõigustused, vastastikuse läheduse vajadus paneb ema ja tütre teineteist kordamööda otsima ja tõrjuma. „Sügissonaat” valmis kõigepealt filmina 1978. aastal; Charlotte tegelaskuju prototüübiks oli Ingmar Bergmani eksabikaasa, eesti päritolu rootsi pianist Käbi Laretei. Hiljem on teost palju mängitud ka teatrilavadel. „Sisemises plaanis taandub kõik muidugi armastusele: armastuse olemasolu ja puudumine, armastuse igatsus, armastuse valed, moondunud armastus ja armastus kui meie ainus võimalus ellu jääda.” – Ingmar Bergman
Esietendub detsembris 2025 Rakvere Teatri väikses majas. 15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: 57 eurot (sõit + teatripilet. Kohad 1.,2.,3. rida)
Piletite viimane väljaostmise kuupäev on 15.oktoober või niikaua, kui neid jagub.
Lisatasu eest: Rehbinderi maja külastus kohaliku giidiga

Reisi korraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 55512921  estreisid@neti.ee www.estreisid.ee/reisikalender