Kevad Järvamaa südames  28. mail, 2022

 Tartust väljasõit kell 8 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla 10 min varem.

Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna mõisapark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Maapinna geoloogiliste kaartide järgi on kindlaks tehtud, et Kirna mõis ja park asuvad suure murrangulõhe kohal. Kuuldused Kirna mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist.
      Tänapäeva inimese kõige levinumaks probleemiks on stress, mis põhjustab ka palju muid haigusi. Just stressi leevendamisel on Kirna mõisapargis viibimine näidanud häid tulemusi. Kuigi Kirna mõisapargi positiivne mõju pole alati lõpuni seletatav, nõustume ilmselt sellega, et teatud kohtadel on inimese tervisele eriliselt hea toime. Usume, et Kirna mõisapargi mõju kogemiseks saab ka inimene ise palju ära teha. Soov ja valmisolek oma probleeme lahendada ning usaldus looduselt pakutav abi vastu võtta peaks pargis viibimise mõju suurendama. Kasuks tuleb ka kannatlikkus: kontakt loodusega ei pruugi taastuda kiiresti, kuid seda püsivamad on tulemused. Kasutagem siis seda, mida meie oma loodus meile pakub!
Kirna mõisa pargis on õide puhkemas 200 000 tulpi, mis istutati mulda 2019 aasta sügisel talgute korras. Kirna tulbimeri valiti Järvamaa Aasta Teoks 2020.

Paides, Ajakeskuses Wittenstein “Rändame Eesti Vabariiki”, ajalooline rännak läbi Eestimaa ajaloo.

Sügisesel pööripäeval, 2021 aastal avas nõid Helve mälestuskuju ülekohtuselt hukatud nõidadele ning tegi rituaali nende hingede vabastamiseks, et maa peal saaks valitseda harmoonia ja tasakaal. Meie vaatame, milline see välja näeb.

Nõiajahi käigus on tuleriidale saadetud või võlla poodud tuhandeid ja tuhandeid häid ja tarku inimesi. Hullem veel – nende hinged on saadetud põrgusse, ütleb nõid Helve. „Süütud hinged on vaja põrgust vabaks lasta ning nende asemele anda need, kes nad sinna saatsid. Kuni see vahetus ära ei toimu, ei ole maailmas tasakaalu,“ hoiatab ta.

„Mõni mõis, las ta lohiseb see köis…“, laulis Riho Sibul „Liivimaa pastoraalis“.
Meil tuleb ka juurde … mõni mõis, lausa loss.

Kohaliku giidiga ekskursioon Põltsamaa lossis, mis asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel, tutvustab linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast ajalugu. Rokokoosaal – uus teematuba Põltsamaa lossis asub lossihoovi Meistritemaja II korrusel! Uus ruum esitleb Põltsamaa lossi rokokooajastut. Tegemist on stiliseeritud teemaruumiga, mille sisekujundus on taotluslikult toretsev ja külluslik, lahendatud tänapäevaste disainielementidega ja materjalidega. Samas on ruumis esitletud ka ehedaid/väärikaid rokokooajastu mööbliesemeid, lisaks ka üks unikaalne kohapõhine leid – möödunud suvel Põltsamaa lossi koristustööde käigus leitud rokokoo-lehevaagen.

Olles Põltsamaal, ei saa me jätta degusteerimata kuulsaid Põltsamaa veine. Oleme välja valinud 5 veini. Kaasaostmise võimalus.

Reisi hind koos lõunaga: 53 eurot

Lisatasu eest pääsmed: 25€ korjame bussis (kui hindu ei tõsteta)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 5510419

Tellimine:  estreisid@neti.ee 

www.estreisid.ee muu info
                                                                     

                                         Riia korvilaat ja rododendroniaed       04.06.2022 

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla u10 min varem.

Riia äärelinnas, Jugla järve ääres asub Läti Etnograafiamuuseum (ka Riia vabaõhumuuseum), mis loodi 1924. aastal ja  külastajatele avati 1932. aastal. Alates selle loomisest 1924. aastal on muuseum kogunud kokku 118 ajaloolist hoonet kogu Lätist. Siin on esindatud Riia ja kõik Läti piirkonnad, Kurzeme, Vidzeme, Zemgale ja Latgale. Ehitised on loodud selleks, et anda külastajatele ülevaade Läti maapiirkondade elu-olustikust.
Vabaõhumuuseumis leiate Läti talupidajate, käsitööliste ja kalurite külasid. Kõik nad sisaldavad väljapanekuid majapidamis- ja tööriistadest, sisustustarbeid, mis iseloomustavad antud aega ja piirkonda.
Maist septembrini töötavad vabaõhumuuseumis käsitöölised, nagu näiteks pottsepad, kudujad, sepad, puidutöölised. Need eksperdid annavad teile hea meelega võimaluse proovida oma käsitööd. Pärast pikka jalutuskäiku läbi muuseumi, nautige eineid Priedesi pubis ja külastage meie suveniiripoodi, kus on meie käsitööliste tehtud meeneid.

Samal ajal peetakse, peale kaheaastast pausi, kuulsat „korvilaata“, mis on suurim käsitöö mess ja üritus kogu Lätis. Etnograafia muuseumis müüb kodus valmistatud kaupu, sajad käsitöölised üle kogu riigi on kokku tulnud. Üritusel osalevad tavaliselt tuhanded inimesed, kes ei tule mitte ainult ostude tegemiseks, vaid ka kuulama elavat rahvamuusikat ja vaatama rahvatantsijaid ning nautima rohkesti Läti sööke ja jooke.  See oleks nagu „kolm ühes“ – käsitöölaat, folkloorifestival ja toidufestival.  Arveldamine toimub sularahas. Meil on aega u 3 tundi.

Eksperimentaalne rododendronikasvatuse puukool asutati 1980. aastal. Kollektsioon hõlmab 11,8 ha suurust männimetsa Riia lähedal.  See on ainus spetsialiseeritud rododendronite puukool Baltimaades.
Juuni alguses on aed täies õite ilus, sadu, sadu põõsaid, kümnetes tuhandetes õites ootab meid!

Aastas õitsemise perioodil (mais ja juunis) külastab aeda umbes 25 000 inimest. Kui taimed on müügis, müüakse kevadel (aprillis, mais) ja sügisel (september, oktoober) umbes 4000 taime. Võimaluse (!) korral saame seda teha meiegi.

Meel rõõmus kordaläinud suvepäevast! Kojusõit. Tartusse jõuame u 21 – 21.30

Reisi hind: 49 eurot

Lisatasu eest: korvilaada pääsme ( täisk. 4€, pensionär 2,50€, üliõpil. 2€ ja õpilane 1,40€)
                     rododendroni aia pääse täisk. 5€, pensionär, tudeng 4€ ja õpilane 3€
Hinnad võivad muutuda meist mitteolenevatel põhjustel

Reisitingimused www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ    tel. 5510419   estreisid@neti.ee
                                                          

                              Kultuurilooline Lääne – Virumaa 5.   11. juunil

Tartust väljasõit kell 8.30 Turu tn McDonaldsi parklast (10 min olla varem kohal).

  Moe Peenviinatehas. 1500. a esmamainitakse Moe Mõisa (Muddis). 1688. a rajatakse Moe Mõisa õlleköök. 15.10.1971. a avati Viktor Kirsilo eestvedamisel Moe Muuseum vanas viinaköögis. 2021. a kevadel toimus, 1887. a Jakob Kurbergi poolt rajatud piiritusvabriku hoones, renoveeritud Moe Muuseumi taasavamine. Muuseumis on ülevaade Eesti piirituse ja viinatööstuse arengust 500 aasta jooksul. Moe Piiritusetööstuse Muuseum on ainus Eestis.   Muuseumi ringkäigul kuuleme piiritusetööstuse ajalugu ammustel aegadel ja tänapäeval nii Moel, kui Eestis. Võimalus on näha ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba ja sõita keedutõrres liftiga ning veel palju põnevat. Vanemad eksponaadid on pärit 19. sajandist. Väga detailne on Viktor Kirsilo poolt loodud viinavabriku makett. Tehasepoe külastamise võimalus.
     Väike-Maarja asub viie tee ristumispunktis ja on tekkinud 19. sajandi teisel poolel kirikualevina. Meid ootab kohalik giid, kes meile nii muuseumi seest, kui ka ümbrust tutvustab.
Väike-Maarja muuseum asub 1869. aastal ehitatud kihelkonnakooli hoones, kus asuvad rikkalikku kultuuripärandit tutvustavad näitused: Georg Lurichist, seltsi- ja kirjanduselust, F. J. Wiedemanni keelauhinna loost, koolielust jm. 
Kogukonna näitus kui südameasi, mis ei sünni iseenesest. Muuseumi II korruse terviklik näitus “Kogukonna mälu” idee on ühendada Väike-Maarja, kogukondliku mälu, tuues esile lood taludest, küüditamistest, repressioonidest ja metsavendlusest, väikeste kolhooside loomisest omaaegse võimsa Väike-Maarja kolhoosi kujunemiseni ning sealt edasi kuni esimeste ettevõtete asutamiseni taasiseseisvunud Eestis, Väike-Maarja valla loomise ja kestmise lugu. Tänasetel kogukonnaliikmetel on näituse temaatikaga otsene suhe, kuna sellesse ajaperioodi jäävad elu, töö ja kogemused. Ainulaadne on ekspositsioon Väike-Maarja kolhoosi ajaloost alates ühismajandi loomisest kuni lagunemiseni. Endisest kolhoosikeskusest Väike-Maarja Muuseumisse üle toodud uhke sisustusega Boris Gavronski kabinet.
Alates 1989.aastast istutab iga Wiedemanni keeleauhinna laureaat Väike-Maarjasse oma tammepuu. Emakeelearmastust sümboliseeriv tammepark on väärikaks taustaks Väike-Maarja vabadussambale. Põnev on otsida ja leida nimetahvlitelt tuttavaid nimesid. Teiste seas on oma puu ka Eesti vabariigi presidentidel.
 Põikame ka vanale kalmistule, kus on maetud mitmeidki kultuurilooliselt tuntud isikuid.
 Lõuna ajaloolises, miljööväärtuslikus trahterihoones.
Tapa muuseumi hooneks ostis linn perekond Negusele kuulunud amortiseerunud elumaja, mis on ehitatud 1934.a ja renoveeriti ära ning avati külastajatele pidulikult 10. juunil 1994.a.
Muuseum kogub, talletab ja eksponeerib esemeid, fotosid ja dokumente, mis on seotud Tapa valla aja- ja kultuurilooga. Püsiekspositsioon annab ülevaate Tapast kui raudtee- ja sõjaväelinnast, vorstilinnast, siin asunud Tapa külaolustikust, tööstusest, koolidest, kirikutest, tuletõrjest, Soomusrongirügemendist, linna valitsemisest läbi aegade ja Tapa endisest ja ühtlasi ka viimasest mõisnike perest von Fockidest.
1.juunil 2018 avati Tamsalus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark. Pargi rajamist Tamsalus alustati 2017 aastal. Istutati 100 noort 3-4 meetri kõrgust tammepuud. Tammede ümber paigaldati raudbetoonvööd, mille ülemistele kaldpindadele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Pargis „Kukelossi“ nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid konserveeriti ning sinna seati ülesse väga omanäoline lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Reisi hind koos lõunaga 58 eurot
Pääsmed: 2022 a hinnad täpsustamisel

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 5510419    www.estreisid.ee

kindlaim viis tellida: estreisid@neti.ee

                              VÕRUMAA VÕRUD 4. ja PAPAGOID MÕISAS 18.6.2022

Tartust väljasõit kell 8.15 (kohal olla 10 min varem) Turu tn McDonaldsi parklast.

Külastuskeskus asub Võrumaa võimsate laante keskel Haanja-Karula puhkealal.
Kohe siinsamas asuvad maailmakuulsad metsa kõlakojad, mis on kolmest hiidruuporist koosnev installatsioon ja valmis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja RMK koostöös 2015. aastal. Kursuseprojekti käigus püüdsid tudengid mõtestada metsaraamatukogu mõistet. Milline objekt rikastaks matkalise teekonda? Kus lugeda looduse raamatut? Valminud kursusetööde seast valiti ehitamiseks välja metsa kõlakojad, kus istudes saab metsa helisid – nii vaikust kui ka helirikkust – kuulata tavalisest võimendatumalt. Kõlakodasid saab kasutada ka väliõppeklassina või väiksemate kultuurisündmuste läbiviimiseks, vähenõudlik matkaline võib neis ka öö mööda saata. Külastuskeskuses võib veeta ühe veerandtunni teise järel, uudistades metsamuuseumi aardeid või tutvudes ekspositsiooniga. Pilku püüavad põnevad näitused päevaliblikatest ja maailmas unikaalsest ristipuude traditsioonist. Võrukeelsed metsamuinasjutud ja filmiprogramm viivad külastaja sõnas ja pildis ajas tagasi ning toovad lähemale kohaliku murdekeele kõla.. Keskuses on saadaval meened, infovoldikud ja matkateede kaardid. Külastuskeskuse lähedal saab alguse mitu matkarada. Meie läbime juhendatud retkel u 1,6 km pikkuse raja. Ilusal suvepäeval on huvilistel võimalus ujuda paisjärves.

Kes arvab, et tal läheb kõht enne lõunat tühjaks, võtku võileib kaasa. Teeme väikse puhkehetke ja keedame ühiselt teed.

Meie tee viib ühte omanäolisse Eestimaa mõisa, kus sööme lõunat ja külastame papagoi teatrit. See on Eestis ainulaadne ettevõtmine ja show kestab 45 min. Natuke vaba aega ja hakkame koju sõitma.

Veedetud on üks eriline päev Eestimaa looduse rüpes ja nauditud ka eksootikat.

Reisi hind: 53€  (bussisõit koos lõunaga)

Külastused lisatasu eest: pensionärid/lapsed……€ ja täiskasvanud ….€ (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid  tel 5510419    estreisid@neti.ee  
                                                    www.estreisid.ee reisitingimused jm info

                  VIINISTU, MOHNI SAAR JA SEAKÜLA SIMSON   30. juuni 2022

Tartust väljasõit kell 8.00 (kohal olla 10 min varem) Turu tn McDonaldsi parklast.

Keset suurimate sügavustega rannikumerd kõrgub Soome lahe lõunakaldal üks isevärki saar – Mohni

‍Mohni – saar, kus on peatunud nii nunnad, piraadid, viikingid, luuletajad kui ka kunstnikud.

‍Saar, mis veel vaid mõni miljon aastat tagasi garanteeris mandri-eesti põhjapoolseima punkti au Käsmu poolsaarele on läbi aegade omanud strateegiliselt kõrget väärtust nii meresõitjatele kui ka randlastele, pakkudes suunavat tuld esimestele ning varju ja looduslikke ande teistele. Ja no kui randlased õppisid suunava tule asukohaga loovalt läbi käima, siis muidugi jagus ande kohe päris tükiks ajaks. Mitte küll looduslikke, aga looduse kaasabil.
‍
Tänaselgi päeval pakub Mohni toetavat õlga loovusele lummavate vaadetega, nii tormise kui vaga veega, ja loob unikaalse maalilisuse peites päikeseketast suvel loetud tundideks enda selja taha. Ja mis võiks olla loovusele veel parem väetis, kui puhkus saarel endal – vali mõnus matkarada või avastamisretk Mohni metsikumas osas või peesita lihtsalt päev mööda ühel kahest saare liivarannast. Viimastel suvedel on esinenud saarel ilminguid ka töistest puhkajatest ehk kaugtööhoos kodukontordajatest. Mitu kaatrit veavad meid üle ja saarel teeme koos kohaliku giidiga ekskursiooni (umbes 2 km).

 Väikeses rannakülas Viinistul satume Kunstimuuseumi, mis asub vanas kalakülmhoones ja sellele lisandunud 2012 aastal ehitatud juurdeehituses. Viinistu Kunstimuuseumis saab nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade. Ülevaatliku kunstikogu omanikuks on Jaan Manitski. Tünngaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga kuu vahetuvad näitused.  Kuhjakivi  asub Viinistu külas muuseumi taga. Kivi meenutab kujult heinakuhja. Migmatiitgraniidist rändrahnu pikkus on 5,8 m, laius 3,8 m ning kõrgus 4,1 m. Ümbermõõt on kivil 15,7 m.  Mustkivi asub Viinistu küla keskel kunstimuuseumi vastas rannal. Migmatiit-graniidist hiidrahnu pikkus on 8,1 m, laius 5,9 m ning kõrgus 3,3 m. Pärimuse järgi olla kõik siinsed lapsed Mustkivi alt toodud. Lõunaaeg.

Aivar Simson võttis endale kunstnikunime Simson Seakülast koduküla järgi, kus asub tema praegune kodu, vanaisalt päritud talu. 1990. aastate algul ilmusid kunstinäitustele Seaküla Simsoni pronksist meheriistad, tiivulised, rahvusliku vöökirjaga kirjatud, ähvardava türannosauruse sabaga või paluvalt ristatud esijäsemetega. Aivar Simson (sündinud 5. detsembril 1959 Jõhvis) on eesti skulptor, kes on lõpetanud ERKI 1989 a.. Eesti Kunstnike Liidu ja Kujurite Ühenduse liige. 1980. aastate algul osales Nõukogude armee dessantväelasena Afganistani sõjas, teenides aega Helmandi provintsis. Oma endisi sõjamälestusi pajatab Simson dokumentaalfilmis “Afganistani armid” (2005). Läheme Aivarile külla.

Kaasa võtta ilmale vastav riietus, arvestada meresõitu (õnneks mitte pikk sõit) ja jalga mugavad jalatsid. Pudel vett ja kui soovi, siis väike snäkk, kui saarel kõht tühjaks läheb.

Missugused piirangud, käsud, keelud või võimalused 2022 aastal on, see alles selgub.

Reisi hind koos bussi-, laevasõidu ja lõunaga: kuni 14 a 78€, teised 88€
Viinistu Kunstimuuseumi pääse lisatasu eest.

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 5510419  estreisid@neti.ee  
                                                         www.estreisid.ee reisitingimused jm info

                                    Kihnu saar ja Merepidu  9. juuli 2022 a.  
 
Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke – selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Just seetõttu, et vanad tavad ja kombed on säilinud suuremate muutusteta tänaseni, on Kihnu kultuuriruum kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar), mille pindala on 16,4 km². Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai, kõrgeim punkt on 8,5 m üle merepinna.

Tartust  väljasõit kell 7:45  Turu tn. McDonalds’i ja Circule K (end.Statoili) vahelisest parklast. Kohal olla u 10 min varem. Laev Munalaiu sadamast väljub  kell 11:30. Naeratav kihnukördis reisisaatja ootab meid sadamas. Meil  on vastas  veoauto ja sinna kasti me ronimegi käepuuga treppi mööda.  Saabudes on väike pruukost  – tervitus Kurase Keskuses, kus kohal ka kuulsad mootorrattad ja võimalus selga proovida Kihnu körti. Kaasa saab osta nii kohalikku saia kui leiba ja suveniire. Akordionistide kontsert. Algab lahtise veoauto kastis eksootiline ringreis Kihnu saarel, kus tutvutakse saare eluolu ning kombestikuga.  Kihnu majakas on üks neljast Eesti randades säilinud malmtuletornist ja püstitati Liivi lahe suurimale saarele Inglismaalt toodud osadest 1865. aastal. Tuli paikneb maapinnast 29 ja merepinnast 31 meetri kõrgusel.  Külastus lisatasu eest, kohapeal
 (u 2€/4€).  Vabaõhusöögikohas naudime imemaitsvat Kalalõunat. Lisaks muuseumile ja kirikule on võimalus osa saada Merepäevadest ja saarel eri paigus toimuvatest üritustest. Saarelt lahkume kell 19:00 väljuva laevaga. Võtame suuna kodu.

Hind:  81 eurot päevase õppevormi õpilane kuni 15a
           85 eurot täiskasvanu

Hind  kehtib, kui grupis on min. 30 reisijat

Reis tellida ja tasuda aegsasti, sest laevapileteid on piiratud arvul!

Pakett sisaldab: bussisõitu, saarel giiditeenust, tervitus-pruukosti, autoringsõitu, muuseumisse ja kirikusse sissepääsu,  kalalõunat ja  laevapiletid Munalaiu-Kihnu-Munalaiu

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: EST – Reisid    Tartu  tel. 5510419  estreisid@neti.ee
                                                                   www.estreisid.ee reisikalender ja -tingimused
                                               

             Vastupanu ja ühtsuse päev Põltsamaal. Roosiaed.           15.juuli

Tartust väljasõit kell 10.30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Rosaariumi istutamist Põltsamaal alustati 1996. aastal vanade rooside istutamisega, hiljem istutati ka modernroosid. Kokku sai kasvama 3000 roosiistikut 750 eri sordist ja liigist. Seega on rosaariumil vanust juba üle 20 aasta ja roosipõõsad, mis aia rajamisest saadik veel alles on, räägivad enda eest, et nad on sobilikud Eestimaa karmide talvedega kliimasse (10 ja 20 aasta eest olid talved meil veel ikka karmid). Eriti uhked saame täna olla suure pargiroosikollektsiooni üle – siia kuuluvad väga vanad prantsuse roosid, hiina roosid, portland roosid, damaskuse roosid, burboon roosid, neitsiroosid, sajalehised roosid, sammalroosid, näärelehised roosid, kurdlehised roosid. Erinevaid sorte kokku üle 200.
Rosaarium on pidevas arengus – nagu loodus ikka, jäävad tublimad ja vastupidavamad sordid kestma, nõrgemad ja kehvemad kaovad ise või vahetatakse välja, et mitte ohustada terveid ja häid sorte. Roosiaretustöö maailmas loob igal aastal ikka uusi ja uusi, järjest paremate geenidega roosisorte. Parimaid tunnustatakse ja pärjatakse autasudega. Saksamaal on kõrgeimaks tunnustuseks ADR märk – antakse tunnustuseks sortidele, mis ilma taimekaitsevahendeid kasutamata on näidanud ennast eriti kaunite, tervete ja vastupidavatena.
Põltsamaa Roosiaed kuulus veel mõne aasta eest Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka oma sortide rohkuse poolest – tänaseks paljud vanad põõsad vajavad asendamist ja noorendamist. Meile teadaolevalt on Põltsamaa roosiaed Baltikumis suurim eraroosiaed – kes ei konkureeri kohalike omavalitsuste ega ka riiklikult tähtsate turismiobjektidega (näiteks Läti suurim turismimagnet Rundale loss jne…)

Kell 13 on kõik oodatud tänuüritusele Põltsamaa lossihoovi “Me hoiame nõnda ühte…”,
millega tuletatakse meelde, et ka kõige raskemal ajal on võimalik ühte hoides tuua varemeist välja see, mis on brutaalselt hävitatud.
Mõte sai alguse, kui Lagle Parek palus Viivi Luigel kirjutada palverännutee kodulehele Põltsamaa kirikust, mis sõjajärgsel kirikute vihkamise ajal rahva annetuste varal uuesti varemeist üles ehitati. Põltsamaalt läksid 1941. aasta suvel üle suured lahingud ning linn sai kõvasti kannatada mõlema võõrväe käes. Kirikutornis oli arvatavasti punavägede tulejuht ja sakslased andsid selle pihta mürsutuld. 14. juuli õhtul tabas mürsk torni, mis lahvatas põlema.
Kirikus ja selle kõrval olevas ajaloolises lossis põles kõik, mis põleda saab.

„Julgust ja vaimujõudu oleme üheskoos väljendanud ka nüüd Ukraina sõja päevil, seda vajame praegu enam kui veel mõni aeg tagasi,” seisab ürituse kutsel.
Üritusel kõnelevad president Alar Karis, Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Põltsamaa vallavolikogu esimees Reet Alev ning kiriku ajaloost teeb ülevaate koguduse vaimulik Markus Haamer.
Muusikalise kava paneb kokku Riina Roose, kuuleb kohalikke muusikuid, samuti esineb Vox Clamantis. Põltsamaa muuseum paneb üles näituse ja pärast üritust on võimalus veel ühiselt aega veeta.

Sissepääs üritusele on vaba.

Sõidu hind 39€

Roosiaia pääse ja ekskursioon (1 h) kohaliku giidiga 5€ tuleb maksta kohapeal.

Reisikorraldaja: OÜ Est – REISID   tel 5510419     estreisid@neti.ee      www.estreisid.ee

                                     Setomaal laevaga ja teatrisse 16.juuli, 2022

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonalds´i parklast.

Räpinas Sillapää lossipark. Räpina riigimõis asutati esmakordselt 1582.a. Liivi sõjas tühjaks jäänud küla asemele. Mõisale kuulus 38 küla. Praegune mõisahoone, klassitsistlikus stiilis Sillapea loss, on ehitatud 1842. a., hiljem on seda rekonstrueeritud. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Tänapäeval on Sillapää lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.
Tähelepanuväärne on 8,7 ha suurune Sillapää lossi mõisapark, mille kavandas 19. sajandi algul arhitekt W. Engelhardt. Kokku on siin üle 300 liigi puid ja põõsaid. Neist haruldasemad on must mänd, valge mooruspuu, ida-jugapuu, sahhalini ja kaukaasia nulg, mägi-ebaküpress, mandžuuria aprikoosipuu, kollane suhkrukask jt. Teeme pargis giidiga ringkäigu.
Park jaguneb kolme ossa. Esimene neist on peahoone tagune kõrghaljastusega ehisaed, mis laskub astangutena järve suunas. Järve äärest avaneb kaunis vaade vastaskaldal olevale kirikule ja puudele.
Pargi teine osa on teedega piiratud esiväljak hästi eristuvate puude ja põõsaste rühmadega. Kolmas osa on metsapark ringteega Võhandu jõe ääres koos vaatepaviljoniga jõekäärus.

Lõuna endise Mikitamäe vallavanema ja Seto Kuningriigi ülemsootska Inara Luigase juures.
Pelmeenid lisandiga (söö nii palju, kuni kõht täis saab) ja rõõsas koores, ahjus hautatud, kohupiimatäidisega pliinid, kohv/tee.

Värskas vaatame üle Petserimaalt Vabadussõtta läinud ja seal üle 300le hukkunule pühendatud mälestussamba.
Käime pühal allikal ja võtame vett koju viimiseks. Tühi pudel kaasa.

Laevasõit Värska lahel (mitmete peatustega) kestab 1 h ja 15 min.

Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on seetõttu kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail. See on suur püha, mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kirikus on algupärane ikonostaas ehk ikoonisein ja arvukalt kauneid käsitööna valmistatud pühaserätte. Kirikut ümbritsevale kalmistule on maetud paljud Setomaale olulised kultuuritegelased, näiteks lauluema Anne Vabarna (1877‒1964) ja luuletaja Paul Haavaoks (1924‒1983).
Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Säpina külas,  vanas küünihoones, mis jääb Petserist kõigest 8 kilomeetri kaugusele,  etendub juulikuus 8 etendust Taarka pärimusteatri setokeelset draamat “Petserimaa igatsus”, mille on lavastanud Helena Kesonen ja dramatiseerinud Urmas Lennuk. Lavastuse atmosfääri muudab veelgi ehedamaks 2020 aasta muusiku tiitli pälvinud Mari Kalkuni autorilooming. Küüni asukoht ja iseloom toetab loodavat 90. aastate olustikku ja lavastuse temaatikat. Kohapeal on ka kohvik.  “Petserimaa igatsus” põhineb Petserimaa kirjaniku ja pikaaegse ajakirjaniku Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil, mille on kohandanud Urmas Lennuk (Rakvere Teater). Vananurme tõsielulise näidendi peateema on piirideülene armastus, mille kohta võib öelda ka kontrolljooneülene armastus. Lavastuse kandev liin on piirid. Loo keskmes on noor ja õhetav armastus, Pauli ja Valli lugu. Paul on noor ja lootustandev ajakirjanik, kes armub Petseri neiu Vallisse. See on mitmekordselt keelatud armastus, noored pole seaduse silmis vabad ja vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nende vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setomaa poolitamise lugu.

Etenduse lõppedes kojusõit.

Reisi hind koos lõuna ja teatripiletiga: 63 eurot
Lisandub  laevasõit (2022 a hind pole veel avalikustatud) ja pargigiid

Missugused piirangud, käsud, keelud, soovitused või load 2022 aastal kehtivad, seda täna ei tea.

Reisikorraldaja:   OÜ Est – Reisid  tel 5510419  estreisid@neti.ee  
                                                            www.estreisid.ee (reisikalender ja -tingimused)

                    Kuulus ja kummaline Ida – Virumaa  24. juuli 2022

Tartust väljasõit kell 7.00 Turu tn McDonalds’i parklast (10 min varem kohal olla).

    Narva Aleksandri kirik on keerulise ajalooga objekt, mille taasavamiseks otsiti pikka aega ideed. Kirikut iseloomustas keeruline ruumiolukord, väike kogudus ja piiratud kasvuvõimalused, samas oli soov silma paista ja täita kirik külaliste vooga, kuid see näis võimatu missioonina. Idee luua hoonesse videoinstallatsioon osutus aga kõigi piirangute kiuste suureks edulooks. Sündis „Taevas Narva kohal“ – kogu Ida-Euroopa suurim videoprojektsiooni püsiinstallatsioon, millega on kaetud 520 m² suuruse kupli pind. Logo ja graafiline stiil on inspireeritud kiriku kupli arhitektuurist.
    15-minutiline videoinstallatsioon kiriku kupli all räägib loo Narvast kui omaaegsest baroksest pärlist, sõjapurustustest, Narvast muutuvas ajas. Mineviku peatüki sulgenud Narva ärkab ja tärkab taas elule. Vesi – eluallikas avaldub nii loodusjõuna kui peenemate struktuuride kaudu. Vesi on mõjutatav, ta reageerib ja mäletab. Mõningaid vihjeid inimeste hingesuurusest toovad meieni pühakute heateod, kes on kõik kunagi olnud tavalised inimesed meie endi seast. Võimalus sõita liftiga VI korrusele ja sealt avaneb võrratu vaade linnale.

     Laevasõit Narva jõel  Narva-Jõesuusse jõetrammiga – mugava ja moodsa, kahekorruselise ning ruumika reisilaeva “Caroline”. Sõiduaeg on 1 h  20 minutit. Laeva esimene korrus on suurte akendega ning küttega, et ka jahedama ilmaga oleks salongis soe ja sõit nauditav. Laeva teine korrus on aga avatud seintega ning kokkupandava katusega, kus on mõnus peesitada soojal suvepäeval. Laeva pardal on avatud kohvik.

PS! Kuna tegemist on piiriveekoguga, peab reisijatel kaasas olema isikut tõendav dokument!

Lõuna Narvas.

Kaunis Pühajõe ürgorus asuv Oru park pakub silmailu, avastamisrõõmu ja eri ajakihtidest pärit üllatusi. Pakume virtuaalse ajarännaku 1938 aasta juulikuusse VR – prillide abil.

Mahe suvetuul silitab noorte pärnapuude lehti ja kiigutab õrnalt rosaariumis õitsevate lillede kroonlehti. Õitsevate rooside lõhn mõjub aias jalutajatele lummavalt ning seal, panga serval vaatega merele kõrgub uhke roosakasvalge ehitis. On 1938. aasta juulikuu. Veel pole kellegi huultel küsimust: „Aga kus see siis oli?“

Meeskond lubab: Taasloome maailmu, mida enam ei ole.

 Ajaaukudes koged VR-prillidega aja puudutust täpselt samas kohas, kus Sa asud.

 Meie poolt elustatud minevik on ruumiline, helide ja värvidega terviklik maailm, mis mängib
 Sinu erinevate meeltega.

 Meie hoolime. VR-prille puhastatakse peale igat kasutajat.

Me oleme veetnud ühe suurepärase päeva kuulsal ja kummalisel Ida – Virumaal

Reisi hind koos lõunaga  59€

Lisatasu eest pääsmed: 26€-tavahind ja 22€ soodushind (õpilased ja pensionärid) korjame bussis

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 5510419  estreisid@neti.ee 
                                                         www.estreisid.ee reisikalender, -tingimused jm

Missugused kitsendused, nõuded, korraldused reisimisele 2022 a kehtivad, see selgub veel.

Kirjanduslik kultuuri- ja looduseretk Lääne – Virumaale  7.august 2022

Tartust väljasõit 8.00 Turu tn McDonalds’i parklast. 10 min varem kohal olla.

Eha Veem on väga huvitav krimikirjanik, kelle sulest on ilmunud kuus raamatut „Leskede klubi“ sarjast („Postkast nr.4“, „Natalie“, „Armulaua mõrv“ jt). Kirjanik räägib oma raamatutest ja kuidas ta nendeni jõudis. Koos temaga avastame Võsu (G.Otsa ja M. Mikiveri pink, promenaad jm) ja Käsmu võlusid. Käsmus külastame kalmistut ja kabelit.
   Käsmu Meremuuseumi tutvustab selle looja ja tulihingeline eestvedaja Aarne Vaik (kalapüügituba, meresõidutuba, kunstituba, kapteniproua tuba, galeriituba, saal, köök jm). Muuseumi territooriumil leidub ka õues rida vaatamisväärsusi. Muinsuskaitse all olev muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal ja siin on merehorisonti rohkem kui 180 kraadi. Siinsamas neeme otsas asub Käsmu tuletorn. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli Käsmu lahte sissesõitmiseks ning see ehitati Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida… Kaks objekti on territooriumile jäänud nõukogude ajast. Üks neist on tsemendist hirv. Kunagi oli maanteede ääres analoogseid kujusid terve hulk, nüüd on see üks vähestest alles jäänutest. Kuju ise on restaureeritud ja selle all olev suur kivi kannab 2013 suvest  siinsel laevaehitusplatsil ehitatud viie purjelaeva nimetahvleid. Teine objekt, mis alati lastele meeldib ja ronimiseks sobib, on 15 meetri kõrgune remonditud piirivalvetorn – kõrgus on inimesi ikka meelitanud. Sealt ei lahkunud valvel olev nõukogude sõdur 50 aasta jooksul ööl ega päeval – lakkamatult jälgiti, et eestlased Nõukogude Liidust vehkat ei teeks.  Õuel on säilinud piirivalvurite õpetamise platsist osa, kus on betooni sisse jäädvustatud piiririkkujate jäljed. Seal on ka loomade jäljed – juhuks, kui mõni loom tuleb ilma loata üle piiri, et vene sõdur teeks ikka põdra ja karu jälgedel vahet. Lisaks on õues veel juurviljakelder, mis oli kasutusel ka tsiviilkaitse staabina ning maa sees on metallist tsistern, mis oli mõeldud ohvitseride varjendiks. Luugid käivad sellel kõik hermeetiliselt kinni, aga ühtegi õhutoru küll ei ole, nii et seal oleks nad lämbunud mõne tunni jooksul.

Avastusretk Lobineemel Lahemaa Rahvuspargis. Lobi poolsaar on 3,5 km pikk ja 1, 5 km lai merre ulatuv maanina Lahemaa Rahvuspargis. Lisaks kaunile loodusele, jääajast maha jäänud hiidrahnudele, on Lobineem rikas ka erineva pärimuskultuuri maamärkide poolest. Just nende ümber meie jutud endistest aegadest pöörlevadki. Kohtume Lobi muuseumi juures ja peale tervitust räägime Lobineeme olulisusest erinevatel aegade ja valitsejate all ja tema põnevast saatusest, mis on määratlenud ka siinsete inimeste eluolu. Kuuleme Lobi lossi ja looduskaitse all oleva Lobi ussikuuse lugu. Lobi muuseumis saame näha erinevaid Lobi inimestele kuulunud esemeid, millest paljud on küla oma meistrimeeste poolt tehtud, kuid on neid mida meritsi kaugelt maadelt toodud. Nähtavad esemed on seotud konkreetsete külaelanikega ja seega pärimuskultuuriga, kuna igal esemel oma lugu. Külastajate emotsioonid on seotud imestuse, mälestuste kerkimise ja nostalgia tekitatud tunnetega. Muuseumi programmis saab osaleda arvamismängus, mis on külastajates alati elevust tekitavad. Avatud on muuseumi pop-up pood, kust saab kaasa osta siinsete paikade iseloomulikke ehedaid omatehtud tooteid. Teel Lobineeme tippu kuuleme erinevaid legende ja rahvajutte, mis kohaliku rahva seas aegade jooksul on suust suhu edasi antud. Teel näeme Lobineeme ehedat loodust ja suuri kive, mis oma nimes on talletanud lugu. Ekskursioonile planeerime u 2 tundi.

Lobi neeme tipus on kaunis liivarand. Kui soovite seal natuke istuda, jalga puhata ja nö. oma aega nautida? Sellisel juhul võiks kaasa võtta ka rannalina või istumisaluse vms. Sellel ranna-alal kasvavad looduskaitse all olevad mõned taimed, saame ka nendega tuttavaks.

Reisi hind koos lõunaga 59 eurot

Lisatasu eest pääsmed ja külastused (2022 a hinnad selguvad)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 5510419  estreisid@neti.ee  
                                              www.estreisid.ee  tingimused, reisikalender jm

Suvemuusikal „ADA“ Kiidjärvel ja  K. Tennosaare elust ja tegemistest külastuskeskuses – loodusmajas
                   
                                                              12.8.2022

Tartust väljasõit kell 13:45  Turu tn McDonalds’i parklast (kohal olla u 10 min varem).  

Ada Lundveri värvikas elu tuuakse lavalaudadele: ta oli naine nagu orkester!

  “ENSV” sarja tegijad Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere kavatsevad järgmisel suvel (2022) elustada estraaditähe ja näitleja Ada Lundveri (1942–2011) värvika elu, luues temast muusikali.

Sellest, kuidas “Eesti oma Marilyn Monroe” ehk nõukogudeaegne seksisümbol ajas hulluks nii filmirežissöörid, dirigendid, lavastajad kui ka teletähed, tõotab kujuneda uus hitt.

“Ta oli naine nagu orkester! Ootus on suur, sest elu oli mitmepalgeline ja võimas,” ütleb produtsent Tarmo Kiviväli. Kes saab muusikalis Ada rolli, on vara öelda. Kindel on aga, et Ada kõrval astuvad lavale tema saatust mõjutanud suurkujud – Eri Klas, Kaljo Kiisk, Vello Orumets, Eino Baskin, Mikk Mikiver ja Urmas Ott. Inimesed, kes kujundasid eesti kultuuri ja muusika ajalugu. Muusikali stsenaariumi autor on Ott Kilusk. Mänguplatsile pääseb alates 17.00, seal on mitmeid kohvikuid. Etendus algab 19.00 ja kestab 2,5 h. Hiljemalt 30 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Külastuskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, algselt asus siin ääsitule ja kuumutatud raua suitsu järele lõhnav mõisa sepikoda (1912), hiljem Julius Õkva Talurahwa kauplus, postiagentuur ning kõnepunkt (1935), Kiidjärve sidejaoskond (1957-1981), ETKVL-i kauplus ning Kiidjärve metskond. Keskus on ümbritsetud rikkaliku ajaloo ja kauni looduse vaatamisväärsustega: Kiidjärve mõisa ait-kuivati, vesiveski, kõrts, taevaskojad, „sipelgariik“, Valgesoo raba ja Roiupalu põlismets. Meid võõrustab kohalik giid, kes räägib väga huvitavalt ka Kiidjärvel sündinud Kalmer Tennosaare elust ja tegemistest.

Reisi hind koos teatripiletiga: 1. sektoris (3 rida)        77 eurot (välja müüdud)
                                             2. sektoris (17,18 rida) 69 eurot  ( ridu üldse kokku 31)

1. jaanuarist 2022 hinnad kallinesid:  2. sektoris (18. – 28. rida) 74€
                                                                              (28 – 31 rida)  69€

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 5510419   estreisid@neti.ee  kindlam viis tellida
                                                           www.estreisid.ee reisikalender ja – tingimused

L. Koidula ja  C. R. Jakobson. Talumuuseum, Vändra kirikumõisa pastoraat, roosiaed

                                             Ilus oled isamaa…500 krooni  21. august 2022

Tartust väljasõit Turu tn McDonaldsi parklast kell 7.30
Carl Robert Jakobsoni 2021 aastal uuenenud  Talumuuseum Kurgjal. 1874. aasta kirjutas Carl Robert Jakobson oma mõrsja Juliele: „Nii ilusat kohta kui Kurgja, olen ma harva näinud…”. Meil jääb üle temaga ainult nõustuda. 1948.aastal asutati C.R.Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai tema vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi- kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked- kanad ja kalkunid. Kõik hooned Kurgja – Linnutaja talus on ehitatud C. R. Jakobsoni projektide järgi.
Giidi saatel teeme aga ringi peale aidale kus asuvad vanad tööriistad, saunale kus elas C.R. Jakobson perega, vaatame vesiveskit ja heidame pilgu lauta ja muidugi 2021 aasta septembris avatud, värskelt renoveeritud taluhäärberis,uuele näitusele “C.R. Jakobson – Eesti vaimupõllu ärataja”.  Meiega ühineb kohalik giid, paikkonna ajaloouurija, kelle käest kuuleme palju huvitavat.
Lydia Koidula. Järva Teatajas (8.12.1939) seisab, et:  
LYDIA KOIDULA SÜNNIKOHT TÄHISTAMISELE. MÄLESTUSSAMMAS KIRJANEITSILE VÄNDRASSE.
„Juba mõnda aega on Vändras plaanitsetud Lydia Koidula sünnikoha tähistamist kas monumendi püstitamise teel või muul viisil. Nüüd tõotab kavatsus teostamisele tulla, kuna lähemal ajal tahetakse kohalikkude gaidide poolt kokku kutsuda seltskondlike organisatsioonide esindajate nõupidamine ühenduses Lydia Koidula mälestuse jäädvustamisega Vändras, kus ta J. V. Jannseni tütrena sündis. Esialgsete kavatsuste järele tahetakse Koidulale püstitada mälestussammas praeguse Vändra koguduse maja juurde. Kui see kavatsus teostub, omaks Vändra viienda ärkamisaja tegelase monumendi, kuna varem on Vändrasse püstitatud C. R. Jakobsoni, A. Jürgensteini, Lilli Suburgi ja Ernst Sokolovski mälestussambad“. Tegelikult on mälestuskivi hoopis alevi lähedal Vändra–Viljandi maantee ääres, kus oli Lydia Koidula sünnikoht (kunagine köstrimaja pole säilinud). Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Kivil seisavad Koidula profiil ja tekst: “Siin sündis 24. XII 1843 ja elas kuni 1850. aastani Lydia Koidula”, kivi all servas: “Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime …”. Koidula eluajast on järel mõned viljapuud ja pooleldi varisenud kaev.
Vändra vana surnuaed, kuhu on maetud Mihkel Lüdig (oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid), Lilli Suburg (eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane, kelle sünnist möödub tänavu 180 aastat), Anton Õunapuu (eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja. Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik Vabadussõjas, hukkus 1919 Petserimaal) jt.
Vändra kirikumõisa pastoraat. Külastame  IIDA Kangakudumise Muuseumi, mille  eesmärgiks on säilitada erilisi Eestist pärit kangastelgi, käsitsi kootud tekstiile, kangakudumise ja käsitöö raamatuid ning käsikirju.
Pärnumaa talu roosiaiast leiate kõik 67 roosisorti, mis on aretatud Eestis aastatel 1950–2017. Selle ainulaadse kollektsiooni on talu perenaine aastate jooksul kokku otsinud, taimi paljundanud ja päästnud nii mõnegi Eesti roosisordi hävimisest. Teist sellist eraaeda Eestis ei ole. Eesti rooside kollektsiooni võib veel näha Tallinna botaanikaaias, kuid ka seal ei ole kõiki sorte, mida sellest talust leiab.
Lisaks Eesti sortidele kasvab talus vanu pargiroose, mis on kogutud mõisaaedadest. Külastajate lemmik on sulni roosimoosi lõhnaga Hansa hekk, mis taluaeda ümbritseb, ning uhke Kurista roosihekk maja ees. Lisaks kaunistab aeda 17. sajandi Hollandist pärit aromaatne „Kadriorg“ – roos, mille õie kujutis on Kadrioru lossi peasaali plafoonil ja millest on kujunenud Kadrioru sümbol. Pärandroosiaia kõrvalt leiate ürdiaia, kus ka hästi lõhnavate maitse- ja ravimtaimede vahel kasvavad roosid, ning esindusliku pargirooside kogu. Huviline saab kaasa osta roosiistikuid, mis on silmatud kohapeal kasvatatud aluste peale.

Reisi hind koos lõunaga on 53 eurot
Lisanduvad külastuskohtade tasud: pensionär/õpilane …€ ja teised …€
Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel. 7441666    estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

                Ulukisafari ehk loomavaatlus Toosikannu Loomapargis  on põnev ja kordumatu elamus!

                                                           17. september 2022

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla u 10 min varem.

Loomapargi territooriumil kohtad mitmeid Eesti metsades elavaid suur- ja väikeulukeid. Toosikannu loomapargis on lisaks 600 punahirvele leidnud elupaiga, põdrad ja metskitsed. Samuti väiksemad ulukid nagu jänesed ja rebased. Matkatranspordiks on meil nõukogudeaegne GAZ veoauto ja retrobuss PAZ.

Augusti lõpust septembri lõpuni kestab punahirvede pulmamäng. Seda vaadata ja kuulata on erakordne võimalus.

Safari viib läbi kogenud giid, kes jutustab huvitavaid lugusid loomade elust meie loomapargis. Ulukisafari pikkus ca 1 h.

Väike armas Särevere härrastemaja e. puula nagu teda kutsutakse, ootab Sind endaga tutvuma. Samuti teeme tiiru kaunis mõisapargis. Pargis saab ammutada energiat iidselt tammepuult ja lasta energiavoolul end kaasa kanda seistes lehiste kolmnurgas.

     Särevere mõisa kahekorruseline puidust peahoonele on ehitatud 18. sajandi lõpus Mõisaansamblis väärivad veel tähelepanu paekivist kelder ning maakivi, tellise ja dolomiidi kooskasutusega kuivati. Mõisahooneid ümbritseb keskmise liigirikkusega 3,2 ha suurune segastiilis park, mis on väga heas korras.
Esimesed teated Särevere mõisast pärinevad aastast 1611, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla ja veski Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli sellal Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744.
Alates 1811. aastast olid mõisa omanikud von Schillingid. Viimaseks mõisaomanikuks oli Walter von Schilling (surn. 1923).

Reisi hind koos lõunaga on 53€

Lisatasu eest külastused: 20€ (korjame bussis)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid    tel 5510419   estreisid@neti.ee              tee tellimus

                                                            www.estreisid.ee reisikalender,  -tingimused jm info