Suvemuusikal „ADA“ Kiidjärvel ja  K. Tennosaare elust ja tegemistest külastuskeskuses – loodusmajas
                   
                                                              12.8.2022

Tartust väljasõit kell 15.00  Turu tn McDonalds’i parklast (kohal olla u 10 min varem).  

Ada Lundveri värvikas elu tuuakse lavalaudadele: ta oli naine nagu orkester!

  “ENSV” sarja tegijad Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere kavatsevad järgmisel suvel (2022) elustada estraaditähe ja näitleja Ada Lundveri (1942–2011) värvika elu, luues temast muusikali.

Sellest, kuidas “Eesti oma Marilyn Monroe” ehk nõukogudeaegne seksisümbol ajas hulluks nii filmirežissöörid, dirigendid, lavastajad kui ka teletähed, tõotab kujuneda uus hitt.

“Ta oli naine nagu orkester! Ootus on suur, sest elu oli mitmepalgeline ja võimas,” ütleb produtsent Tarmo Kiviväli. Kes saab muusikalis Ada rolli, on vara öelda. Kindel on aga, et Ada kõrval astuvad lavale tema saatust mõjutanud suurkujud – Eri Klas, Kaljo Kiisk, Vello Orumets, Eino Baskin, Mikk Mikiver ja Urmas Ott. Inimesed, kes kujundasid eesti kultuuri ja muusika ajalugu. Muusikali stsenaariumi autor on Ott Kilusk. Mänguplatsile pääseb alates 17.00, seal on mitmeid kohvikuid. Etendus algab 19.00 ja kestab u 3h + vaheaeg u 45 min. Hiljemalt 20 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Külastuskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, algselt asus siin ääsitule ja kuumutatud raua suitsu järele lõhnav mõisa sepikoda (1912), hiljem Julius Õkva Talurahwa kauplus, postiagentuur ning kõnepunkt (1935), Kiidjärve sidejaoskond (1957-1981), ETKVL-i kauplus ning Kiidjärve metskond. Keskus on ümbritsetud rikkaliku ajaloo ja kauni looduse vaatamisväärsustega: Kiidjärve mõisa ait-kuivati, vesiveski, kõrts, taevaskojad, „sipelgariik“, Valgesoo raba ja Roiupalu põlismets. Meid võõrustab kohalik giid, kes räägib väga huvitavalt ka Kiidjärvel sündinud Kalmer Tennosaare elust ja tegemistest.

Reisi hind koos teatripiletiga: 1. sektoris (3 rida)        77 eurot (välja müüdud)
                                             2. sektoris (17,18 rida) 69 eurot  ( ridu üldse kokku 31)

1. jaanuarist 2022 hinnad kallinesid:  2. sektoris (18. – 31. rida) 74€
                                                                             

Kaasa võtta soojad riided, sest augustiõhtud on juba jahedad. Vihmakeebist võib ka abi olla!  Kes soovib, siis ka toolipadi, sest külmal plastmasstoolil tunde istuda pole meeldiv.

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 5510419   estreisid@neti.ee  kindlam viis tellida
                                                           www.estreisid.ee reisikalender ja – tingimused

L. Koidula ja  C. R. Jakobson. Talumuuseum, Vändra kirikumõisa pastoraat, roosiaed

                                             Ilus oled isamaa…500 krooni  21. august 2022

Tartust väljasõit Turu tn McDonaldsi parklast kell 7.30
Carl Robert Jakobsoni 2021 aastal uuenenud  Talumuuseum Kurgjal. 1874. aasta kirjutas Carl Robert Jakobson oma mõrsja Juliele: „Nii ilusat kohta kui Kurgja, olen ma harva näinud…”. Meil jääb üle temaga ainult nõustuda. 1948.aastal asutati C.R.Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai tema vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi- kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked- kanad ja kalkunid. Kõik hooned Kurgja – Linnutaja talus on ehitatud C. R. Jakobsoni projektide järgi.
Giidi saatel teeme aga ringi peale aidale kus asuvad vanad tööriistad, saunale kus elas C.R. Jakobson perega, vaatame vesiveskit ja heidame pilgu lauta ja muidugi 2021 aasta septembris avatud, värskelt renoveeritud taluhäärberis,uuele näitusele “C.R. Jakobson – Eesti vaimupõllu ärataja”.  Meiega ühineb kohalik giid, paikkonna ajaloouurija, kelle käest kuuleme palju huvitavat.
Lydia Koidula. Järva Teatajas (8.12.1939) seisab, et:  
LYDIA KOIDULA SÜNNIKOHT TÄHISTAMISELE. MÄLESTUSSAMMAS KIRJANEITSILE VÄNDRASSE.
„Juba mõnda aega on Vändras plaanitsetud Lydia Koidula sünnikoha tähistamist kas monumendi püstitamise teel või muul viisil. Nüüd tõotab kavatsus teostamisele tulla, kuna lähemal ajal tahetakse kohalikkude gaidide poolt kokku kutsuda seltskondlike organisatsioonide esindajate nõupidamine ühenduses Lydia Koidula mälestuse jäädvustamisega Vändras, kus ta J. V. Jannseni tütrena sündis. Esialgsete kavatsuste järele tahetakse Koidulale püstitada mälestussammas praeguse Vändra koguduse maja juurde. Kui see kavatsus teostub, omaks Vändra viienda ärkamisaja tegelase monumendi, kuna varem on Vändrasse püstitatud C. R. Jakobsoni, A. Jürgensteini, Lilli Suburgi ja Ernst Sokolovski mälestussambad“. Tegelikult on mälestuskivi hoopis alevi lähedal Vändra–Viljandi maantee ääres, kus oli Lydia Koidula sünnikoht (kunagine köstrimaja pole säilinud). Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Kivil seisavad Koidula profiil ja tekst: “Siin sündis 24. XII 1843 ja elas kuni 1850. aastani Lydia Koidula”, kivi all servas: “Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime …”. Koidula eluajast on järel mõned viljapuud ja pooleldi varisenud kaev.
Vändra vana surnuaed, kuhu on maetud Mihkel Lüdig (oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid), Lilli Suburg (eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane, kelle sünnist möödub tänavu 180 aastat), Anton Õunapuu (eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja. Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik Vabadussõjas, hukkus 1919 Petserimaal) jt.
Vändra kirikumõisa pastoraat. Külastame  IIDA Kangakudumise Muuseumi, mille  eesmärgiks on säilitada erilisi Eestist pärit kangastelgi, käsitsi kootud tekstiile, kangakudumise ja käsitöö raamatuid ning käsikirju.
Pärnumaa talu roosiaiast leiate kõik 67 roosisorti, mis on aretatud Eestis aastatel 1950–2017. Selle ainulaadse kollektsiooni on talu perenaine aastate jooksul kokku otsinud, taimi paljundanud ja päästnud nii mõnegi Eesti roosisordi hävimisest. Teist sellist eraaeda Eestis ei ole. Eesti rooside kollektsiooni võib veel näha Tallinna botaanikaaias, kuid ka seal ei ole kõiki sorte, mida sellest talust leiab.
Lisaks Eesti sortidele kasvab talus vanu pargiroose, mis on kogutud mõisaaedadest. Külastajate lemmik on sulni roosimoosi lõhnaga Hansa hekk, mis taluaeda ümbritseb, ning uhke Kurista roosihekk maja ees. Lisaks kaunistab aeda 17. sajandi Hollandist pärit aromaatne „Kadriorg“ – roos, mille õie kujutis on Kadrioru lossi peasaali plafoonil ja millest on kujunenud Kadrioru sümbol. Pärandroosiaia kõrvalt leiate ürdiaia, kus ka hästi lõhnavate maitse- ja ravimtaimede vahel kasvavad roosid, ning esindusliku pargirooside kogu. Huviline saab kaasa osta roosiistikuid, mis on silmatud kohapeal kasvatatud aluste peale.

Reisi hind koos lõunaga on 53 eurot
Lisanduvad külastuskohtade tasud: pensionär/õpilane …€ ja teised …€
Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel. 7441666    estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

Ilus oled isamaa…

           27.augustil Alen Veziko kontsert imeilusas Palusalu aias Põlvamaal

Tartust väljasõit kell 9:45 Turu tn McDonalds’i parklast.

Räpina külje all asuv Palusalu aed on umbes kahe hektari suurune inglise stiilis iluaed Setomaal, mille rajamist alustati 2004. aastal.
Aia kujundamisel on kasutatud puid, põõsaid, ronitaimi ja rohkesti püsikuid. Liigid, mida aiakujunduses kasutatakse, on enamasti pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud. Palju on kasutatud vanu sorte. Aeda täiendavad kevadel, suvel ja sügisel õitsvad sibullilled.

Palusalu aeda ilmestavad:

• dekoratiivne köögiviljaaed,
• varjupeenrad,
• päikeselise kasvukoha peenrad,
• kiviktaimla,
• turbapeenar,
• nõmmeaia osa.

Iluaias on kokku üle 2000 taksoni taimi.

Astrid, heleeniumid, leeklilled on esindatud paljude sortidega, samuti krüsanteemid, männasmailased ja kurerehad. Sibullilledest on aias hulganisti tulpe , nartsisse ja naturaliseeruvaid sibullilli.
Aed on kujundatud kõiki nelja aastaaega arvestades: igal aastaajal on midagi vaadata.

Kell 11 toimub aias ekskursioon ja töötuba. Töötoa teema: püsikute lõikus ja jagamine.

Peale seda on võimalus paar tundi veel omal käel ringi vaadata või kohvitada.

Kontsert algab kell 15:00. Tagasisõit 15 min peale kontserdi lõppu.

 Reisi hind: 49€ kuni 8. augustini
                   53€ 9. – 19. augustini
                   58€ al. 20. augustist

Hinnas sees: bussisõit, aia külastus ekskursiooni ja töötoaga, kontserdipilet

Eelmüük on kuni 19. augustini. Al. 20.augustist vabade kohtade olemasolul

Reisi korraldab:
OÜ Est – Reisid  tel 55512921   estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee reisikalender jm info

                              Kultuurilooline Lääne – Virumaa 5.   3. septembril

Tartust väljasõit kell 8.30 Turu tn McDonaldsi parklast (10 min olla varem kohal).

  Moe Peenviinatehas. 1500. a esmamainitakse Moe Mõisa (Muddis). 1688. a rajatakse Moe Mõisa õlleköök. 15.10.1971. a avati Viktor Kirsilo eestvedamisel Moe Muuseum vanas viinaköögis. 2021. a kevadel toimus, 1887. a Jakob Kurbergi poolt rajatud piiritusvabriku hoones, renoveeritud Moe Muuseumi taasavamine. Muuseumis on ülevaade Eesti piirituse ja viinatööstuse arengust 500 aasta jooksul. Moe Piiritusetööstuse Muuseum on ainus Eestis.   Muuseumi ringkäigul kuuleme piiritusetööstuse ajalugu ammustel aegadel ja tänapäeval nii Moel, kui Eestis. Võimalus on näha ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba ja sõita keedutõrres liftiga ning veel palju põnevat. Vanemad eksponaadid on pärit 19. sajandist. Väga detailne on Viktor Kirsilo poolt loodud viinavabriku makett. Tehasepoe külastamise võimalus.
     Väike-Maarja asub viie tee ristumispunktis ja on tekkinud 19. sajandi teisel poolel kirikualevina. Meid ootab kohalik giid, kes meile nii muuseumi seest, kui ka ümbrust tutvustab.
Väike-Maarja muuseum asub 1869. aastal ehitatud kihelkonnakooli hoones, kus asuvad rikkalikku kultuuripärandit tutvustavad näitused: Georg Lurichist, seltsi- ja kirjanduselust, F. J. Wiedemanni keelauhinna loost, koolielust jm. 
Kogukonna näitus kui südameasi, mis ei sünni iseenesest. Muuseumi II korruse terviklik näitus “Kogukonna mälu” idee on ühendada Väike-Maarja, kogukondliku mälu, tuues esile lood taludest, küüditamistest, repressioonidest ja metsavendlusest, väikeste kolhooside loomisest omaaegse võimsa Väike-Maarja kolhoosi kujunemiseni ning sealt edasi kuni esimeste ettevõtete asutamiseni taasiseseisvunud Eestis, Väike-Maarja valla loomise ja kestmise lugu. Tänasetel kogukonnaliikmetel on näituse temaatikaga otsene suhe, kuna sellesse ajaperioodi jäävad elu, töö ja kogemused. Ainulaadne on ekspositsioon Väike-Maarja kolhoosi ajaloost alates ühismajandi loomisest kuni lagunemiseni. Endisest kolhoosikeskusest Väike-Maarja Muuseumisse üle toodud uhke sisustusega Boris Gavronski kabinet.
Alates 1989.aastast istutab iga Wiedemanni keeleauhinna laureaat Väike-Maarjasse oma tammepuu. Emakeelearmastust sümboliseeriv tammepark on väärikaks taustaks Väike-Maarja vabadussambale. Põnev on otsida ja leida nimetahvlitelt tuttavaid nimesid. Teiste seas on oma puu ka Eesti vabariigi presidentidel.
 Põikame ka vanale kalmistule, kus on maetud mitmeidki kultuurilooliselt tuntud isikuid.
 Lõuna ajaloolises, miljööväärtuslikus trahterihoones.
Tapa muuseumi hooneks ostis linn perekond Negusele kuulunud amortiseerunud elumaja, mis on ehitatud 1934.a ja renoveeriti ära ning avati külastajatele pidulikult 10. juunil 1994.a.
Muuseum kogub, talletab ja eksponeerib esemeid, fotosid ja dokumente, mis on seotud Tapa valla aja- ja kultuurilooga. Püsiekspositsioon annab ülevaate Tapast kui raudtee- ja sõjaväelinnast, vorstilinnast, siin asunud Tapa külaolustikust, tööstusest, koolidest, kirikutest, tuletõrjest, Soomusrongirügemendist, linna valitsemisest läbi aegade ja Tapa endisest ja ühtlasi ka viimasest mõisnike perest von Fockidest.
1.juunil 2018 avati Tamsalus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark. Pargi rajamist Tamsalus alustati 2017 aastal. Istutati 100 noort 3-4 meetri kõrgust tammepuud. Tammede ümber paigaldati raudbetoonvööd, mille ülemistele kaldpindadele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Pargis „Kukelossi“ nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid konserveeriti ning sinna seati ülesse väga omanäoline lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Reisi hind koos lõunaga 58 eurot
Pääsmed: 2022 a hinnad täpsustamisel

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 5510419    www.estreisid.ee

kindlaim viis tellida: estreisid@neti.ee

                Ulukisafari ehk loomavaatlus Toosikannu Loomapargis  on põnev ja kordumatu elamus!

                                                           10. september 2022

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla u 10 min varem.

Loomapargi territooriumil kohtad mitmeid Eesti metsades elavaid suur- ja väikeulukeid. Toosikannu loomapargis on lisaks 600 punahirvele leidnud elupaiga, põdrad ja metskitsed. Samuti väiksemad ulukid nagu jänesed ja rebased. Matkatranspordiks on meil nõukogudeaegne GAZ veoauto ja retrobuss PAZ.

Augusti lõpust septembri lõpuni kestab punahirvede pulmamäng. Seda vaadata ja kuulata on erakordne võimalus.

Safari viib läbi kogenud giid, kes jutustab huvitavaid lugusid loomade elust meie loomapargis. Ulukisafari pikkus ca 1 h.

Väike armas Särevere härrastemaja e. puula nagu teda kutsutakse, ootab Sind endaga tutvuma. Samuti teeme tiiru kaunis mõisapargis. Pargis saab ammutada energiat iidselt tammepuult ja lasta energiavoolul end kaasa kanda seistes lehiste kolmnurgas.

     Särevere mõisa kahekorruseline puidust peahoonele on ehitatud 18. sajandi lõpus Mõisaansamblis väärivad veel tähelepanu paekivist kelder ning maakivi, tellise ja dolomiidi kooskasutusega kuivati. Mõisahooneid ümbritseb keskmise liigirikkusega 3,2 ha suurune segastiilis park, mis on väga heas korras.
Esimesed teated Särevere mõisast pärinevad aastast 1611, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla ja veski Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli sellal Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744.
Alates 1811. aastast olid mõisa omanikud von Schillingid. Viimaseks mõisaomanikuks oli Walter von Schilling (surn. 1923).

Reisi hind koos lõunaga on 53€

Lisatasu eest külastused: 20€ (korjame bussis)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid    tel 5510419   estreisid@neti.ee              tee tellimus

                                                            www.estreisid.ee reisikalender,  -tingimused jm info

                          1.advendipüha reis Virumaale 27.novembril, 2022

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Mõdriku mõis.
Vanimad kirjalikud allikad Virumaa asustuse kohta pärinevad aastast 1470, kui mõisa valduste omanik oli Gerard Milnae Kölnist.
Arvatavasti hävisid Põhjasõja ajal (1700–1721) kõik mõisa hooned, mis olid tol ajal ehitatud puidust.
18. sajandi teisel poolel läks mõis Kaulbarside perekonna valdusse, kes rajasid selle etappide kaupa praeguse mõisa näol.
Idatiib on barokk- ja läänetiib klassitsistlikus stiilis, ka sisekujundus on üsna eklektiline. Mõis oli valdavalt suvemõis, sest talvel elasid peremehed Peterburis tsaari õukonnas.
Üks Kaulbarsi meestest sai 1812. a Borodino lahingus raskelt haavata ja rahvapärimuse sõnul päästis tema elu valge täkk, kelle mälestuseks püstitas ta obeliskitaolise mälestusmärgi (Täkusammas).
1925. a natsionaliseeriti koos paljude teiste samasugustega ka Mõdriku mõis ja viimase mõisahärra soov oli, et siin hakkaks tegutsema õppeasutus.
1927. a alustaski tööd kodumajanduskool taluperenaiste ja teenijate ettevalmistamiseks. Kaua kutsuti seda „pruutide kooliks”, kuna noored taluperemehed ihkasid just selle kooli lõpetajaid endale kaasadeks.
Endise (pulli-)/hobusetalli seinte vahele on ehitatud uus maja, mis on kasutusel õppehoonena.
Kõrval asub piiritusevabrik nagu igas korralikus mõisas – praegu on seal üliõpilaskodu ja digilabor.
Mõis asub pargis, mis olevat olnud üks kaunimaid Virumaal oma sillakestega tiikidel ja seal ujuvate valgete luikedega.

Jõululõuna jaapanipärases võtmes. Kontsert Bonzolt.

 Muusik Andrus „Bonzo“ Albrecht avas 2021 a Rakveres restorani Bonzai.
 Varasemalt on ta rändrestoga mööda maad seigelnud ning jaapani tänavatoitu tutvustanud.
Laulja rõõmustab, et nüüd saab ta lausa kahel korrusel ja hooviski külalisi vastu võtta.
“Kokandus on minu suur kirg ja hobi,” räägib Andrus.
„Otsustasin, et ei hakka omanikku mängima, vaid olen ka ise köögis ja serveerin rahvale toitu”.

Sõit koos mõisaekskursiooni, lõuna ja kontserdiga maksab  65 eurot

Reisikorraldaja: Est – REISID  tel 55512921   estreisid@neti.ee 

                                                    Reisikalender www.estreisid.ee