Events by this organizer

                                         Riia korvilaat ja rododendroniaed       03.06.2023

Tartust väljasõit kell 8.15 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla u10 min varem.

Riia äärelinnas, Jugla järve ääres asub Läti Etnograafiamuuseum (ka Riia vabaõhumuuseum), mis loodi 1924. aastal ja  külastajatele avati 1932. aastal. Alates selle loomisest 1924. aastal on muuseum kogunud kokku 118 ajaloolist hoonet kogu Lätist. Siin on esindatud Riia ja kõik Läti piirkonnad, Kurzeme, Vidzeme, Zemgale ja Latgale. Ehitised on loodud selleks, et anda külastajatele ülevaade Läti maapiirkondade elu-olustikust.
Vabaõhumuuseumis leiate Läti talupidajate, käsitööliste ja kalurite külasid. Kõik nad sisaldavad väljapanekuid majapidamis- ja tööriistadest, sisustustarbeid, mis iseloomustavad antud aega ja piirkonda.
Maist septembrini töötavad vabaõhumuuseumis käsitöölised, nagu näiteks pottsepad, kudujad, sepad, puidutöölised. Need eksperdid annavad teile hea meelega võimaluse proovida oma käsitööd. Pärast pikka jalutuskäiku läbi muuseumi, nautige eineid Priedesi pubis ja külastage meie suveniiripoodi, kus on meie käsitööliste tehtud meeneid.

Samal ajal peetakse, peale kaheaastast pausi, kuulsat „korvilaata“, mis on suurim käsitöö mess ja üritus kogu Lätis. Etnograafia muuseumis müüb kodus valmistatud kaupu, sajad käsitöölised üle kogu riigi on kokku tulnud. Üritusel osalevad tavaliselt tuhanded inimesed, kes ei tule mitte ainult ostude tegemiseks, vaid ka kuulama elavat rahvamuusikat ja vaatama rahvatantsijaid ning nautima rohkesti Läti sööke ja jooke.  See oleks nagu „kolm ühes“ – käsitöölaat, folkloorifestival ja toidufestival.  Arveldamine toimub sularahas. Meil on aega u 3 tundi.

Eksperimentaalne rododendronikasvatuse puukool asutati 1980. aastal. Kollektsioon hõlmab 11,8 ha suurust männimetsa Riia lähedal.  See on ainus spetsialiseeritud rododendronite puukool Baltimaades.
Juuni alguses on aed täies õite ilus, sadu, sadu põõsaid, kümnetes tuhandetes õites ootab meid!

Aastas õitsemise perioodil (mais ja juunis) külastab aeda umbes 25 000 inimest. Kui taimed on müügis, müüakse kevadel (aprillis, mais) ja sügisel (september, oktoober) umbes 4000 taime.

Meel rõõmus kordaläinud suvepäevast! Kojusõit. Tartusse jõuame u 21 – 21.30

Reisi hind: 49 eurot

Lisatasu eest: korvilaada pääsme ( täisk. 4€, pensionär 2,50€, tudeng 2€)
                     rododendroni aia pääse (täisk. 5€, pensionär, tudeng 4€)
                     raske puudega isikutel sissepääs tasuta tõendi alusel  nii laadal kui ka rodoaias.
                     Lisaks rodoaias tasuta sissepääs represeeritutele ja ukrainlastele (kui kohapeal ei ole muudetud).

Hinnad ja soodustused võivad muutuda meist mitteolenevatel põhjustel

Reisitingimused www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ    tel. 55 51 29 21   estreisid@neti.ee
                                                          

Kuulus ja kummaline Ida – Virumaa 6. Aidu karjäär      5.juuli 2023

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Aidu karjäärist kaevandati põlevkivi ligi 40 aastat. Kaevandamistööd lõpetati varude ammendumise tõttu 2012. aastal.
Aidu karjääri põlevkivitoodang ulatus umbes 2,4 miljoni tonnini aastas.
2008. aastal sündis idee rajada suletavale karjäärialale Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal. 2009. aasta detsembris allkirjastati Eesti Olümpiakomitees ühiste kavatsuste protokoll ala arendamiseks ning aasta hiljem valmis Aidu sõudekanali ja veespordi- ning vabaajakeskuse väljaarendamise kava. 2011. aastal kehtestati ala teemaplaneering ning Lüganuse vald (toonase nimega Maidla vald), Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti Aerutamisföderatsioon ja Eesti Veemotoliit asutasid sihtasutuse Aidu Veespordikeskus, mille eesmärgiks on kaasaegse veespordi- ja vabaajakeskuse välja arendamine.

2013. aasta augustis valmis spordikeskuse keskmeks olev 2,3 km pikkune, 162 m laiune ja 3,5 meetri sügavune sõudekanali süvis, mille rajas Eesti Energia. Kaks ekskavaatorit – Tark Öökull ja Aidu Kajakas – tõstsid kanali rajamiseks ringi 5 miljonit tonni mäemassi.

Lisaks veespordikeskusele on endisele põlevkivikarjääri alale kavandatud tuulepark, Kaitseliidu lasketiir, aheraine taaskasutusala ja erinevad puhkevõimalused. Samuti on Aidus piirkondi, mida katab noor mets, kus elutsevad ka metsloomad. Aastate jooksul on endisele kaeveväljale istutatud üle 4 miljoni puu. Ilusa ilma korral ehk ujumisvõimaluski. Meil on kombipakett safarist ja kaatrisõidust. Mõlemad on kohustuslikud.

Karjäärisafari.
Retk maasturitega vanas Aidu karjääris, mis on pooleldi kattunud metsaga ning pooleldi paekiviväljadega. Retk viib läbi kraavide, metsasihtide ja raske tehismaastiku. Teel ei puudu ka tipud, tehisjärved ning karjäärikanjonid.  Matka jooksul näeb ja kuuleb huvitavaid fakte energia ja kaevanduste kohta ning arutletakse keskkonna teemadel.

Veematk kaatriga.
Parima ülevaate saab Aidu veeteedest muidugi vett mööda.
Meie suure ja stabiilse kaatriga saab nii rahulikult imelisi vaateid nautida.
Matka kestel näeb erinevaid Aidu kanaleid, suurimat allikat, sinist laguuni, Aidu pankrannikut ja muidugi suurimat truupi, mis pandud tee alt läbi just selleks, et sealt paadiga läbi saaks.

Lõuna looduses.

Maidla mõis.
Ida-Virumaal asuvat Maidla mõisa on esmakordselt mainitud 1465.a. Praegune mõisabarokki esindav mõisamaja valmis 1767. aastal Georg Ludwig von Wrangell soovil.
Alates 1925. aastast kuni tänaseni on Maidla mõisas kool ning tänu sellele on see renoveeritud kompleks üks Eesti suursugusemaid barokk-ansambleid.

Huvitav teada: mõisa ehitamiseks hangiti kogu vajaminev ehitusmaterjal lähikonnast, lubi saadi Samma mõisast, katusekivid Purtse ja Kalvi mõisast.

Reisi hind koos lõunaga on 59 eurot (min. 30 in)

Tegevuskulud (karjäärisafari, kaatrisõit ja mõisakülastus) 35€ (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 55512921  estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee

                               Lavendlipõllud ja idülliline puitmõis Lätis 15. juuli 2023

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Lavendli talu kutsub suviti nautima kaunilt õitsevate lavendlipõldude lummust ning ostma ökoloogilisi lavendlitooteid. See perele kuuluv talu sai alguse 2010. aastal ning selle omanikud Inga  ja Rihards on nende aastatega õppinud palju nende kaunite lõunamaa taimede eripärade ning põhja pool hakkamasaamise kohta. Praegu kasvatab talu, millel on juba kaks lavendlipõldu – Kuramaal ja Vidzemes – seitset erinevat lavendlisorti, mis erinevad nii välimuse kui värvitooni poolest, sinisest õrnroosani, aga ka lõhna poolest. Et igal sordil on oma õitsemisaeg, puhkevad põllud õide järk-järgult.
Peale lavendlisaagi koristust sünnivad sellest siinsamas talus erinevad tooted: lõhnakotikesed, kuivatatud lavendli õielehed, õievesi ja eeterlik õli. Omanikud on uhked, et tegu on sertifitseeritud ökotaluga, kus kõik alates taimede istutamisest kuni nende töötlemiseni on nende oma käsitöö.
Et lavendlite õitsemise aeg on küllaltki lühike, tuleb kiirustada, et selle ilu nautimisega hiljaks ei jääks. Talu hakkab külalisi vastu võtma peale jaanipäeva ning on avatud augusti keskpaigani.

“Miks tasub meie poole tulla? Sest me oleme lähemal kui Prantsusmaa!” ütlevad lavendlipõllu peremehed. Lavendli talusse on oodatud kõik, kes soovivad ammutada lummavaid aroome, rahu ja harmooniat, mida pakuvad need lõunamaa taimed. Samuti saab teada palju uut lavendli ajaloo, kasvatamise, korjamise, õli destilleerimise ja praktilise kasutamise kohta.

Aias on pikniku/puhkekoht, oma piknikukorv kaasa.

 Ungurmuiža. Tammede all, erilises kohas asub Läti ainuke barokkstiilis puitmõis, kus muinasaja aurasse mähitud puitehitised, pärnad ja hiiglaslikud tammed jutustavad armastuslugusid kolme sajandi jooksul. Mõisa kaunistavad 18. sajandi puidust seinamaalingud ning üks neist – ingel – väljendab olulisi sõnu, mis on läbi sajandite ühendanud perekondi – „Usaldus, armastus, ühtsus“. Mõisahoone banketisaal, terrass ja mõisapark koos romantilise Teemajaga on suurepärane koht elu kaunimateks hetkedeks. Seda kõike näeme kohaliku  giidi vahendusel.
 Teemajakeses pakutakse meile teed ja kooki.

Valmiera kaubanduskeskuses teeme peatuse.

Reisi hind 44 eurot

Lisatasu eest pääsmed, kohv ja kook 15€ (korjame bussis)

Kõigil kaasa kehtiv ID-kaart või pass.

Reisi korraldaja: Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee   
                                                     www.estreisid.ee reisikalender jm info

             Kaagjärve mõisa roosipäev. Aakre- ja Hummuli mõisad 29.07.2023

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonalds’i parklast.  Külastatavad kohad pole järjekorras.

Aakre mõis. Mõisaga tutvus algab väraval, mille lähedal on Aakre mõisapargi loodusõpperaja plaan. Mõisapargi ehteks on üle 200 aasta vanused lehised. Edasi väike ringkäik (kaasa voldik, et pärast oleks kodus võimalik nähtut meenutada) mõisa peahoone sees ja ümber, et kirjeldada 1934. aasta ümberehitust. Tutvumine ait-jääkeldriga (praegu peo- ja spordisaal), mille eriline uhkus on kividest laotud seinad. Teekond jätkub mõisa talli-tõllakuuri vaatlemisega. See on säilinud suuresti esialgsel kujul. Edasi veidi pikem teekond (paarsada meetrit) viinavabrikuni ja sealt üle Purtsi jõe metsnikumajani (koos aidaga). Teekonnale kulub aega olenevalt huvist 30 minutist kuni kahe tunnini. Koolihariduse juured ulatuvad Aakres sügavale. On teada, et 1731. aastal tegutses siinse mõisa ülalpidamisel kool, kus oli kogenud koolmeister. Kooli kolimine mõisa algas dramaatiliselt: vana koolihoone põles 1920. aastal kogu sisustusega maani maha. Olukorda raskendas see, et Aakre mõisa peahoone polnud kooli vastuvõtuks täielikult valmis: ruumid olid valgusvaesed ja internaadi puudumise tõttu magasid lapsed klassiruumi põrandal. Tosin aastat möödus kitsastes tingimustes, kuni hoone 1932.– 1934. aastal ümber ehitati. Projekti koostas Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus, kes projekteeris õppeasutuse vajadusi arvestades avara ja eeskujuliku hoone. Selle arhitektuuris valitseb tasakaal moodsa ja vana ajaloopärandi vahel. Kelpkatus asendati viilkatusega, ruumi laiendamiseks ehitati välja katusekorrus, keldrikorrusele rajati käsitööklass ja söögisaal. Majja projekteeriti neli õpetajate korterit. Mõisahoone algne ühekorruseline kehand pärineb arvatavalt 19. sajandi keskpaigast von Rehbinderite suguvõsa ajast. Nõukogude ajal oli kool mõnda aega suletud, tollal mahutati mõisakatuse alla kortereid, raamatukogu, sidejaoskond, kauplus ja söökla.

Hummuli mõisakool. Esimesed andmed lastele koolihariduse andmisest Hummulis pärinevad 1687.aastast, mil Forseliuse kasvandike abiga asutati Helme kihelkonnas kaks mõisakooli, üks Kärstnasse, teine Hummulisse. Forseliuse andmetel oli neis sadakond õpilast. Kui kaua aga lapsi õpetati, pole teada.
Edasised andmed kooli ajaloost on pärit 1767.aastast, mida peeti kaua kooli asutamisaastaks.
   Töö koolis algas tavaliselt mardipäeva ja lõppes jüripäeva paiku. Õppetöö toimus vene keeles, ainult söögipalvused peeti eesti keeles. 70-ndate aastate lõpus muudeti kool kolmetalveseks. 1913. aastal põles Kullimäe koolimaja maha. Küll asus kool talus, vallamajas ja isegi kõrtsis. 1919/20. õppeaastal oli koolis 67 õpilast vanuses 9-st kuni 14 aastani. Klassiruume oli kaks, ruumid olid jahedad. Hämaral ajal töötati petrooleumilambi valgel. Suur puudus oli õpperaamatutest. 1924/25. õppeaastal avati juba 6.klass ning õpilasi oli üle 150. Õpilasi oli koolis olemasolevate ruumide jaoks liiga palju , ruumid olid avariiohtlikud, päevakorda kerkis uue koolimaja vajadus. Asja kiirendamiseks kirjutas koolijuhataja artikli Tallinna ajalehele pealkirja al ”Hädaohtlik olukord Hummuli 6-klassilises koolis”. Kohale ilmunud tehnik kinnitas avariiohtlikku olukorda, millele järgnes Haridusministeeriumi otsus kool kõrtsihoonest viivitamatult välja viia. Järgnesid läbirääkimised Sangaste krahviprouaga ja 1930.aastast asub kool endises Hummuli mõisa härrastemajas.

Kaagjärve on põneva ajalooga kant, kus kunagi elasid õlg õla kõrval lätlased ja eestlased, kus olid jõukad talud ja Bremeni kaupmeeste soost von Grotedele kuuluv uhke mõis. Von Grotede jaoks oli Karula kihelkond koduks terve sajandi ja Kaagjärvele ehitasid nad uusrenessansliku mõisahäärberi 1860. aastatel. Lisaks Kaagjärve mõisale kuulus von Grotedele 4000 ha suurune Karula mõis ja Kaagjärve Alamõisa rajatud suur tööstuskompleks.
Suursuguse Karula mõisa peahoone põles Vabadussõjas maha, kuid Kaagjärve mõisal nii halvasti ei läinud. Mõisa peahoones alustas 1924. aastal tegutsemist kohalik kool ja kooliharidust jagati mõisas peaaegu sajandi jagu. Kui 2010. aastal kool suleti, jäi mõisahoone mõneks ajaks tühjaks. Ent mitte kauaks, sest mõis sai 2014. aastal uued omanikud ja siit algab Kaagjärve mõisasüdame järjekordne eluetapp.
Täna peetakse siin Roosipäeva. Päev täis toredaid tegevusi. Mitmed töötoad (väikese tasu eest), muusika ja ekskursioonid täidavad meie päeva. Mitmed erinevad toitlustuskohad on avatud ja kõik peaks leidma endale meelepärast kehakinnitust. Täpsem päevakava selgub uuel aastal.

 Reisi hind 49 eurot (bussisõit ja teepealse reisisaatja teenus)

Lisatasu eest:  mõisate külastused-ekskursioonid kohaliku giidiga

Reisikorraldaja: OÜ Est – REISID  tel 55512921   estreisid.ee  www.estreisid.ee reisikalender jm info

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat kultuuriprogrammiga, Räpina Paberivabriku ja Loomemaja tegevustega

                                                      26.august 2023

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn. McDonalds’i parklast.
Räpina Paberivabriku külastus, mille kirjapandud ajalugu algas 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde omandas valdused Eesti pikima, Võhandu jõe ääres Räpinas. Baltisaksa aadlik rakendas Võhandu veerikkuse tööstuse hüvanguks. Hakatuseks rajati ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel Võhandu jõele tamm ning selle lähedusse tellisevabrik. Ehitusmeistri nime tõttu käis rahva seas veel kaua jutt ringi, et keiser ise käinud vabrikut ehitamas.Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett, igipõlist taastuvenergiat. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Eesti rahva ärkamisajal, aastatel 1860-80, andis Räpina paber suure panuse eestikeelse trükisõna levikusse. Räpina paberile trükiti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ka juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik. Aastal 1869 peeti Tartus Eesti esimene üldlaulupidu. Selle eesti rahvusliku iseteadvuse tõusus ülitähtsa ettevõtmise trükised on samuti Räpina paberist. Kui Eesti 1918. aastal iseseisvus, trükiti Räpina paberivabriku paberile osa noore vabariigi rahatähtedest.

Räpina Loomemaja Näituseruumis on esindatud kohalike või Räpinaga seotud inimeste näitused: maalid, fotod, käsitöö. Teeme majas ringkäigu koos kohaliku giidiga, vaatame näitust ja saame osta kohalikku käsitööd.  Sillapää loss valmis 1847.a. ja seda  ümbritsev liigirikas dendropark on Räpina linna uhkuseks. Pargis on üle 300 liigi puid ja põõsaid. Liigirikkus võimaldab pargis pesitseda üle kuuekümnel linnuliigil. Siin elavad oravad, siilid, on nähtud tuhkruid, nirke ja isegi saarmaid. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte elupaiku (8 liiki) Eestis. Pargis ringkäiku tehes jääb roosiaias teele Musitempel, mille sammaste all teineteisele tõotuse andnud armastajad jäävad eluks ajaks kokku. Kindlasti on roosiaed täis õieehtes.
Meie teemegi jalutuskäigu pargis ja sõidame edasi  Lüübnitsa külla.
Esmakordselt on küla mainitud Pihkva linna ja maakonna meessoost hingede loendusraamatus 1582. 1749.aastal on märgitud Lüübnitsa küla kui uusasundust.
Külas on läbi aastasadade tegeldud kalapüügi ja kala kuivatamisega. Oluliseks tegevusalaks on ka köögiviljakasvatus, enamasti kasvatatakse sibulat. Külas on renoveeritud külakeskus, küla servas Peipsi järve kaldal aga 12,5 meetri kõrgune vaatetorn. Iga aasta augustikuu viimasel nädalavahetusel toimub Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Laat on populaarsust kogunud – nii kauplejate kui laadakülaliste arv kasvab iga aastaga.
 Sellel laadal on aukohal sibula- ja küüslauguvanikud ning sibulavõrgud. Samuti on külalisele meelepärane värske ja kuivatatud järvekala, mida kohalikud kalurid ise püüavad, kuivatavad ja müüvad. Saab osta ka kõiksugu muud toidu- ja tööstuskaupa, käsitööd. Valik on väga rikkalik. Ei puudu ka toitlustus – igale maitsele midagi.
Laata rikastab kirev kultuuriprogramm. Lisaks peaesinejatele (esinejad selguvad hiljem), on tantsijaid, lauljad, erinevad töötoad ja konkursid.

Kui ostud tehtud, viimane kontsert kuulatud, siis 16:00 hakkame koju sõitma. Kindlasti võime rõõmu tunda kenast suvepäevast.

Reisi hind: 42 eurot

Hinnale lisanduvad pääsmed

Reisitingimused ja reisiprogrammid www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 555 129 21  estreisid@neti.ee