Reisikalender

                                    Viljandimaa mõisad ja kultuuriloolised paigad  08.08.2026

Tartust väljasõit kell 8:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili 19. sajandil. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses olevas mõisa peahoones asub muuseum, kus eksponeeritud topistekogu.
Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati juba 14. saj, torn lisati 1875. Säilinud on 1380. a puukrutsifiks, 18. saj kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Altariseina asemel on idaaknal vitraaž. Omapärased on kirikus säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud.
Meleski klaasivabriku muuseum on 2002. aastal loodud ja seal on välja pandud ligi 1000 klaaseset. Kogu annab hea ülevaate aegade jooksul Meleski klaasivabrikus valmistatud erinevatest klaasesemetest. Samuti on fotosid, dokumente ja tööriistu. Meleski klaasivabrik töötas aastatel 1792-1987. Kindlasti on nii meilgi meilgi kodus Meleski klaasivabriku toodangut. Muuseumist saate teada, kui hinnaline see on! Soovi korral on võimalik kuulata kokkuvõtet Meleski klaasivabriku ajaloost.
Suure- Jaani Johannese kirik on 13. sajandil ehitatud ja Viljandimaa vanim ning Eesti üks vanemaid keskaegseid kirikuid. Annetus. Pühakoda on vaatamata sõdadele püsinud ning inimeste kasutada.Tornialuses ruumis on 1598 19. sajandil sisustati hoone uusgooti stiilis, paigaldati maaliga altarisein. Kirikus asuvad rõngasrist aastast 1598 ja J.Köleri matusepärjad aastast 1899. Kooriruumis on krahvipere von Fersenite mälestusmärk ja epitaafid. 1937 valmis Kriisade kontsertorel, mille prospekt aastast 1804. Kiriku juurde kuulub kirikumõisa ansambel –  hilisbarokne pastoraadihoone koos ait-tõllakuuri ja talliga. Läheduses asub Vabadussõja monument “Lembit”. Lõunasöök.
Johannese kiriku kalmistu rajati Katariina II 1772. aasta ukaasi kohaselt, mis keelas kirikutesse ja nende ümber matmise.
Hinnaliseks arhitektuuriliseks mälestusmärgiks on 1912. aastal valminud neoklassitsistlike elementidega kaheksatahulise põhiplaaniga kabel, samuti on  see rikas kultuuriloos suurt tähtsust omanud inimeste kalmude poolest. Siia on maetud Mart Saar, Johann Köler ja Artur Kapp. Siin asub ka Olustvere krahvide Fersenite rahupaik.
Risttee talu kollektsioonaed on liigirikas kollektsioonaed suurte põldude vahel Mulgimaal. Loodi mõisapargi ja Loodi-Püstmäe euroopa lehisepuistu vahetus läheduses. Tegemist on vana ja avara taluaiaga, mida on jõudumööda korrastatud. Esimesed andmed Risttee talust pärine-vad aastast 1932. Iluaeda hakati rajama 2000. aastal, mil istutati esimesed ilupuud ja -põõsad. Mulkidele omaselt peab majapidamises olema kõike palju ja rohkem. 1,5 ha suurusel alal kasvab: u 2000 nimetust dekoratiivtaimi, sh ca 400 erinevat puittaime ja ca 1600 püsikut.
Polli mõis oli esialgu Karksi mõisa karjamõis. Polli sai iseseisvaks rüütlimõisaks aastatel 1724–1731. 1744. aastal kinkis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa oma ülemkantslerile krahv Aleksei Bestužev-Rjuminile, kes müüs selle 1747. aastal edasi Liivimaa maanõunik Gustav Wilhelm von Taubele. Taubede kätte jäi mõis enam kui 30 aastaks. Strykide käes püsis mõis kuni 1919. aasta maareformini. 1921. aastal avati häärberis Pärnu Põllutöökool. Mõisa peahoone läks eraomandusse 2003. aastal. 2010. aastatel ei suutnud konsultatsioonibüroo Lainurm & Ko omi unistusi realiseerida ja nii sai mõisahoone  2023. aasta kevadest uued omanikud Eliise ja Hendrik Tammekivi. 2025 a suvel toimusid terve hooaja seriaali „Armastuse malev“ võtted.

Reisi hind: 59€ (sõit koos lõunaga)
Lisatasu eest külastatavad kohad ja giiditasud 26€ tasutakse bussis.

Reisi korraldab: OÜ Est – Reisid tel 5510419  estreisid@neti.ee www.estreisid.ee/reisikalender

  Pärnu teatrireis. „ARKAADIA“ 05.09.2026

Tartust väljasõit kell 15:30 Turu tn McDonaldsi parklast.  Sõidame Puhja-Viljandi kaudu. Teepeal saab ühineda.

„Me pillame maha ja samas korjame üles. Nagu rändurid, kes kõike käe otsas peavad tassima. Ja selle, mis meie käest pudeneb, korjavad taganttulijad üles. Rongkäik on väga pikk. Me sureme teel. Aga on vaid see üks ja ainus tee. Nii et midagi ei lähe kaotsi.”

Geeniused ja geomeetria, afäärid ja aiandus, kirjandus ja kaoseteooria. Maalilises inglise maamõisas põimuvad kaks ajastut – 19. sajandi algus ja tänapäev. Ühes neist esitab noor erakordse mõistusega neiu oma koduõpetajale küsimusi, millele maailm pole veel valmis vastama; teises püüavad kaasaegsed teadlased aegade aardeid otsides ja dešifreerides kõrvaldada valgeid laike kirjandusloo kaardilt. Kuidagi on kõige sellega seotud ka aurumasinad ja arvutid, daaliad ja tantsupidu, lord Byron ja riisipuding, üks ahvihammustus ning loomulikult ka armastus ja algebra.

Tom Stoppardi teravalt vaimukas ja liigutav näidend balansseerib teaduse ja poeesia, ratsionaalsuse ja kirglikkuse, ajaloo ja oleviku vahel ning toob meieni loo igatsusest mõista maailma – ja inimest selle sees.

Esietendus toimus Endla Teatri Suures saalis  25. oktoobril 2025, kestus koos vaheajaga 3h 40 min.

Lavastaja Elmo Nüganen.

Näitlejad
Sonja Nüganen, külalisena – Thomasina Coverly, Ott Raidmets – Septimus Hodge
Andrus Vaarik – Jellaby, ülemteener, Meelis Rämmeld – Ezra Chater
Enn Keerd – Richard Noakes, Carita Vaikjärv – leedi Croom, Ago Anderson – kapten Brice
Saara Nüganen – Hannah Jarvis, Fatme Helge Leevald – Chloë Coverly
Märt Avandi, külalisena – Bernard Nightingale, Nils Mattias Steinberg – Valentine Coverly
Tair Tiitus, külalisena – Gus Coverly; Augustus Coverly

15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: 52€ (bussisõit koos teatripiletiga 1., 2. rida)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid tel 55512921   estreisid@neti.ee      
                                                                  www.estreisid.ee/reisikalender

                      Vanavanemate päev Vanal – Võromaal  13.09.2026

                       Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonalds’i parklast.
Rogosi mõisas peetakse sügislaata. Tulge ostma (ei ole kohustuslik!), tutvuma mõisaga, lihtsalt mõnusalt jutlema ja vanavanemate päeva tähistama.
Esinevad tantsurühm ja  rahvamuusikud (esinejate nimed selguvad hiljem).  Laadapäeva tähtsaks osaks on Rogosi kurk 2026 konkurss, lisaks jalutuskäik koos giidiga mõisas ja mõisa pargis, avatud on muuseumitoad, veinikelder ja mõisa köök pakub uma ja hääd. Toitlustus ei ole hinna sees. Laadapäeval on alati kohal olnud ka kuulus Misso mees – Ärni oma kunstpuitkäsitööga. Meil jalavaeva vähem, Ärni tuleb ise kohale. Loodame, et ka seekord. On sellele mehele ikka antud kuldseid käsi ja palju ilumeelt. Tema tõid ja tegemisi tutvustas ETV „Maahommik“, 2024 aasta detsembris.

Andri- Peedo kitsefarm kutsub külla, näidatakse, kuidas elavad nende kitsed, kuidas kogutakse heina talveks, kuidas toimub laudas töö, kuidas jõuab piim pudelisse ja piimast valmistatud tooted karpi. Tutvustatakse, millise väärtuse lisab nende toodetele eriti kvaliteetse söödatootmise ning kitsedele heade elutingimuste loomisega. Vastavalt hooajale saab talus näha ka kõige pisemaid ja vastsemaid kitsetallesid. Toodete valikus on loomulikult kitsepiim ise – nii toorel kujul kui ka pastöriseeritult; kitsepiimajogurt; eri vanuseastmega pikantseks laagerdunud kitsejuustud; maitsev halloumi stiilis (kuid mitte nii soolane) prae- ehk grilljuust, camembert sarnane valgehallitusjuust ning aeg-ajalt ka teisi tooteid. Näeme, milliseid põnevaid lahendusi ühes farmis töötamiseks kasutatakse ning meile pakutakse loomulikult maitsta ja osta talupoest kaasa Andri-Peedo talus valmistatud head ja paremat.
Lisaks on meie talus ka üks ainulaadne heinakuivati.

Ajalooürikud pajatavad Viitina mõisast nii mõndagi. 1542.a. andis Tartu piiskop Johann mõisa dr. jur. Jürgen Holdschner`ile, 1598.a. müüs tema poeg Cremon Bertram Viitina Otto v. Vietinghoff`ile (arvatavasti on siit pärit ka kohanimi). Vietinghoffide suguvõsa käes oli mõis 1782. aastani, mil läks tütre kaasavarana von Kruedener`ile (Krüdener`ile).
Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener (s. Vietinghoff, 1764-1824) oli tookordse Euroopa tuntud suurilmadaam, kelle sulest ilmus mitu Euroopas toona väga tuntud teost, sensatsiooniliseks kujunes kiriromaan “Valerie” (1803). Barbara elas seiklusrikkalt, tegutses Šveitsis ja mujal Euroopas rändjutlustajana, oli seotud vennastekogudusega. Keiser Aleksander I soosikuna mõjutas viimast Püha Liidu rajamisel. 1818.a. tuli Viitinasse tagasi, kus pidas järvetagusel Meegomäel valgustuslikke jutlusi külarahvale. Iga kuulaja sai hiljem mõisaköögist tasuta suppi. Valgustuslikest ideedest kantuna püüdis anda talulastele kooliharidust ja kehtestas laupäeval poolepäevase tööaja. Barbara sunniti loobuma mõisa valitsemisõigusest. Viimaseks omanikuks oli aastast 1902 Arthur von Wulf. Eesti Vabariigi tekkimisel mõis riigistati, kuid jäeti laiali jagamata, kuna sinna plaaniti luua põllutöökool.
Mõisa jagamine toimus lõpuks 1924. a., suure osa mõisamaadest ostis välja toonane rentnik. Kohaliku giidiga, kes kehastub Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneriks, tutvume mõisaga ja jalutame vesiveski juurde.

Reisi hind: 49€

Lisatasu eest: külastatavad kohad ja kohlikud ekskursioonid. Kitsetalus degusteerimine (hinnad selguvad hiljem)

Reisikorraldaja: Est -Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee
                                                                                                                www.estreisid.ee/reisikalender