Raplamaa mõisad 4.                                       29.07.2018

Tartust väljasõit kell 8:30 Turu tn. McDonalds’i parklast.

Tori mõis. Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. aastast. Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid. Tori Mõis (Türi vald, Tori) asub Türi–Näsuvere maantee ääres väikevoorel – paekivist krohvitud hoone, mille kõrval on ilusast ühtlasest plaatjast kollakashallist dolomiidist kuivati. Esimesed teated pärinevad aastast 1474. Mõis on saanud alguse Näsuvere veskikohast, mis kuulus Gert Goess Barthold Riszbitterile. Alates 1569. aastast kuulus veskikoht Hansz Wartmannile. Peale veski kuulusid temale Tori talu, Luisza veski ja Rikkassaare talu. 1620. aastal läksid need valdused Herman Nierodtile. Aastast 1686 teatakse Torit juba mõisana, mis kuulus Särevere mõisale. 1725. aastal rentis mõisa proua Mahnerburg koos kolme külaga, milles oli 13 peret. Perekond Nierodtile kuulus mõis kuni 1732. aastani, seejärel panditi 1734.-1739. aastani Carl Magnus von Reinherile. Alates 1744. aastast kuulus Tori Johann von Uexküll Guldenbandile. Tema järglased andsid selle rendile koos 160 elanikuga 1789. aastal Georg Johann von Wrangelile. 1811. aastal rentis mõisa Paul von Bucer. Aastatel 1816-1818 oli omanik Gustav Evald von Scharenberg, kellele kuulus ka 214 elanikku. 1833. aastal ostis mõisa Justinus Frey. Viimane omanik enne riigistamist 1919. aastal oli tema lapselaps Dietrich Frey, kes mõisa riigistamise järel siirdus Saksamaale. Tori Mõisa härrastemaja on oma tänapäevase välimuse saanud 19. sajandi II poolel. Pärast riigistamist asus selles hoones kool. Alates 2002. aastast on mõisahoone eravalduses.Hooneid ümbritseb 1,9 ha suurusel maa-alal park. Parki ilmestavad kõrgeealised tammed. Tori parun von Frey kinkis baltisaksa kunstniku A.G. von Petzoldi poolt 1856. a valminud altarimaalid “Kolgata” ja Püha õhtusöömaaeg” Türi Püha Martini kirikule. 1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Needsamad von Petzoldi maalid on nüüd alates 2005. a paigaldatud Tori mõisa. Mõisa pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.
Endise filminäitleja Terje Luige Raba talu Raplamaal rõõmustas lillede rohkusega. Neid jätkus kõikjale – korvidesse, peenardesse, kuivjõe ja oja kaldale. Silma torkas maakivide küllus ja nende oskuslik ärakasutamine aia kujundamisel. Et Terje moto on: „Kus jõge pole, tuleb see süvendada”, kaevas ta kraavi, kattis selle kaldad väikeste maakividega, rajades nõnda kuivjõe, mida ääristavad kõikvõimalikud lilled. Eriti palju oli õitsvaid liiliaid. Imekauneid roose jätkus kõikjale, nii muru sisse kui oja kaldale. Kui Roogoja talus oli maailma rikkalikum elu-lõngade kollektsioon, siis Terje uhkustas pikima, neljameetrise taimega „Vallatute kurvide“ peaosalise Terje Luige koduaias Mahtra mail. Iluaeda on ca 0,8 ha,  osa sellest on kujundatud jaapani aia stiilis. Aeda on Terje rajanud 15 aastat.  Kohapeal degusteerime koduveine ja einestame.
Tohisoo (Tois) küla on ülestähendatud juba Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Mõis rajati siia tõenäoliselt XVII sajandil.  Praegune uus mõisahoone ehitati Wrangellite poolt peale 1905. aastat, kui mässuliste talupoegade poolt eelmine mõisahoone maha põletati. Eesti Vabariigi asutamisel riigistati enamik mõisu Eestimaal, nii ka Tohisoo. 1923. aastal alustas mõisahoones tööd 6-klassiline algkool, pisukeste vaheaegadega on see haridusasutusena  toiminud tänini. Nii nagu ikka, on mõisas tehtud ümberehitisi ning nii on saanud mõisamaja, juurde teise korruse. See valmis 1938. aastal.
Kindlasti soovitame enne reisi läbilugeda mõisast jutustava, siinse viimase mõisahärra, Carl Mothanderi kirjutatud raamat “Parunid, eestlased ja enamlased”.  Raamat on Anu Saluääre eestikeelses tõlkes välja antud “Ilmamaa” kirjastuse poolt 1997. aastal, originaal ilmus rootsi keeles  juba teise maailmasõja ajal (“Baronen, bönder och bolsjeviker i Estland”, Helsingfors 1943).

Kohila mõis (Koil) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Praegu asub endine mõisasüda Kohila alevis Kohila vallas Rapla maakonnas. Kohila mõisat on esimest korda mainitud aastal 1438. Mõisa härrastemaja on ehitatud 19. sajandi I veerandil ja tollal kuulus see Brevernitele. Mõis on arhitektuuriliselt klassitsistlikus stiilis. Pärast mõisa põlemist 1905. aastal ostis selle AS Kohila Paberivabrik. 2013. aasta 1. septembrist tegutseb mõisa peahoones Kohila Mõisakool, mis on erakool, mõisahärra Märt Kuura omanduses.
 Angerja Issanda Taevaminemise Kirikule pandi nurgakivi 1899. Kirik ehitati arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi. Võrreldes teiste Raplamaa õigeusu kirikutega on Angerja kirikus kõige enam tunda vene hinge. Kuuleme, kuidas kirik oma nime sai. Kirikutorni saab ülesse ronida ja ilusaid vaateid nautida. Siin saad näha Eesti kaasaegse ikoonimaalija Epp Haabsaare töid ja kui meil veab, siis me kohtume temaga.
Angerja kirik on üks väheseid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikuid, kuhu on maalitud uus ikonostaas, s.h. kõik pühadeikoonid
Reisiprogrammis võib tulla muudatusi meist mitteolenevatel põhjustel

Reisi hind: 39 eurot

Hinnas sees: bussisõit, reisisaatja teenus, lõuna ja degustatsioon
Lisatasu eest:  koduaia ja mõisate külastused (10 eurot)
Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: Est – Reisid  Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666  estreisid@neti.ee
                                                   Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee