PIIRISSAARE  20.juuni (välja müüdud), 8.august (välja müüdud) ja 5.september 2018

Tartust väljasõt McDonaldsi parklast kell 9. Laevsõit „Koidulaga“   Laaksaare sadamast algab kell 10:30 ja kestab 45 – 60 min.
Buss jääb meid sadamasse ootama. Meil on kohalik giid  ja algab saarega tutvumine. Lõuna. Tagasi hakkame sõitma  kell 15:30.

Väike Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas. Kogu saar – 7,5 ruutkilomeetrit – on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi. Saare pindalast katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus. Lainete hävitustöö on Piirissaart aja jooksul aina väiksemaks kulutanud: kui 1796. aastal oli saare pindala veel 20 km², siis nüüd vaid 7,5 km². Sellele vaatamata on Piirissaar endiselt Euroopa suuruselt neljanda järve suurim saar.
Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar. Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenenud vanausulised ning sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed. 1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: “Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja mööda Peipsi järve 20 km. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2–3 km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased.” Saarel on kolm küla – Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas. Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.
Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu mittetegutsev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma. Vanimad arhiivileiud, kus mainitakse Meza (Piirissaare) vanausulisi ja palvemaja, kuuluvad 1802.aastasse. On teada, et saarel oli kaks vanausuliste palvekoda. Saarlastest vanausuliste elu oli otseses seoses mandril elavate usuvendade elu kõigi keerdkäikudega. Nii ühed kui teised tegid läbi tsaarivõimude tagakiusamise, elasid üle tulekahjud ja sakslaste toimepandud väljasaatmise. Saksa okupatsiooni ajal hävis Meza (Piiri) küla palvekoda. Praegu tegutseb saarel Zelatseki küla kirik. Peipsi kalurite traditsiooni kohaselt on püha Peetruse päeva tähistamise kohaks alati olnud Piirissaar.
Ajalooliselt kujunenud majandus­tegevuse – kalapüügi ja sibulakasvatusega – on Tsaariajast nõukaaja lõpuni tööka saarerahva jõukus sõltunud Venemaa suurte linnade turgudest.  Saare elanikud ei suuda tänapäeva tingimustes enam rahuldavalt oma toimetulekut  kindlustada. Nõukoguliku väikekoolide likvideerimise kampaania käigus kohalik kool suleti. See sundis lapsi omavaid peresid lahkuma või kahte elukohta pidama. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud Teise maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone. Piirissaarel on toimunud mitmeid tõsiseid põlenguid, tihti on ühes põlengus hävinud mitu ligidal asuvat puuhoonet. 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, teiste seas ka Piirissaare vanausuliste palvemaja. Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis 1. jaanuaril 2011 loendati neid üks­nes 53, talvel elavad kohal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti (elanikke paarisaja ümber), kui võõrsil elavad piirissaarlased leiavad tee kodusaarele. Püsivalt tagasi pöördutakse sageli alles pensionieas, kui on veel tulijaid ja on, kuhu tulla. Elu siin pole lihtne ka vanurieas.

Reisi hind:  32 eurot
sisaldab bussisõidu ja lõuna saarel. Grupi suurus max 32 inimest

Lisatasu eest: laevapiletid (2018.a. õpilased 3,20 ja teised 6,40) ja
                      ekskursioon saarel koos muuseumi pääsmega (6€)

Reisikorraldaja: Est – Reisid  Raatuse 20  Tartu  tel. 7441666   estreisid@neti.ee