Nartsissid ja mõisad Emadepäeva eel

                                 Nartsissid ja mõisad Emadepäeva eel  09.mail 2026

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Adavere mõis. Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned – töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Küll on aga Eestis ainuke kiiruisu ovaal, kus treeninud ka Saskia Alusalu. Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ.
     Udeva külas Järva vallas on algamas samm-sammuline teekond ühe unustatud mõisa taaselustamiseks. Udeva mõisa abihoone kavandatav korrastamine on osa laiemast ettevõtmisest, mille eesmärk on hoida ja väärtustada ajaloolist pärandit ning anda sellele uus elu koos kohaliku kogukonnaga. Kui Türil hakkab järve ääres kasvavatelt kirsipuudel tasapisi roosa õitevaht närtsima ja pudenema, siis Järva vallas asuva Udeva mõisa pargis puhkeb tuhandeid nartsisse, mille peenar moodustab omalaadse, puude vahel lookleva kuldkollase jõekese. Udeva mõisahoone, mis asub Norra mõisa naabruses Koeru külje all, pole küll suutnud ajahambale hästi vastu pidada, ent selle pargis on kahtlemata ilusaim ja lummavaim nartsissipeenar, mida maakonnas nähtud. Seal on üle 13 000 nartsissisibula maha istutatud. Meid ootab mõisahärra Kaarel, kes omi valdusi tutvustab ja mõisa ajaloost räägib.
    Koigi mõis. Liivi sõjale järgnevalt läksid Koigi maad Rootsi valdusse. 1616.a andis Rootsi valitsus Koigi maad tähtajatuks kasutamiseks Jürgen Krüdener v. Rosenbeckile, kes rajas siia ka mõisa.
Mõisa baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad. Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga. 1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 260a.
Teine oluline uuendus millega siinne mõisnik on silma paistnud pärineb aastast 1825, kui Otto Magnus von Grünewaldt ühe esimese mõisnikuna Eestis loobus oma mõisas teorendist ja rakendas mõisapõldudel palgasulaseid. Alates 1920. aastast on mõisas kool, mille tarvis rajati 1964.a härrastemajale juurdeehitus.
Aruküla mõisa kujunemine. 29. novembril 1613 anti Arukülast, mis keskajal oli olnud üks Vao vakuse koosseisu kuulunud külasid, kolm adramaad kellelegi Hinrich Gerstenbergile tasuks tema sõjaväes teenimise eest. On tõenäoline, et see Gerstenbergi valdus saigi tulevase mõisa tuumikuks. Arvatavasti oli mõis Arukülas juba olemas, kui 1635. aastal kinkis kuninganna Kristiina Mäo mõisa väepealik Lennart Torstensonile, siis kuulus selle koosseisu ka Aruküla.
Pärast Lennart Torstensoni surma päris Aruküla tema teine poeg krahv Anders Torstenson. 12. juunil 1669 müüs Torstenson Aruküla ja Mäo mõisa 35 000 riigitaalri eest ära. Ostjad olid kindral Hans von Fersen ja Järvamaa mõisnik Franz von Strassburg. Mõisad ei jäänud aga ühisvaldusesse kauaks, need jagati peagi. Fersen sai endale Mäo, Aruküla jäi Strassburgile. Seoses selle tehinguga ongi Arukülat esmakordselt mainitud mõisana aastal 1669.
Aastasadade jooksul on Arukülal olnud mitukümmend omanikku ja valdajat. Neist on olnud pikemaajalised omanikud Knorringite ja Tollide suguvõsad. Tollid olidki viimased omanikud kuni mõisa riigistamiseni 1920. aastal. Samal aastal asus sinna kool. Säilinud on ka von Tollide kabel.

Reisi hind 59 eurot (bussisõit, teepealne reisisatja teenus ja lõuna)
Lisatasu eest külastatavad kohad koos kohlike giididega (hinnad selguvad)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee www.estreisid.ee/reisikalender