Event Type : Bussireis

                           28.juulil 2024 a Kiidjärvel suvelavastus „Rohelised niidud“

Tartust väljasõit kell 17:00 Turu tn McDonalds’i parklast (kohal olla 10-15 min varem).

Maalilise Kiidjärve kaldal asuvas endises mõisapargis etendatakse muusikalist lavastust „Rohelised niidud“ , mis on kuuekümnendatel loodud armastatud muusikutest koosnenud EESTI RAADIO MEESKVARTETI lugu.

Kvartett koosseisus UNO LOOP, ERI KLAS, ARVED HAUG ja KALJU TERASMAA tegutses aastatel 1960-1964 ja sai oma üsnagi lühikese tegutsemisperioodi jooksul ääretult populaarseks ja armastatuks.
Tänu neile sai Eesti rahvas kuulda selliseid laule nagu „Romantika“, „Viljandi serenaad“, „Imeilus suvepäev“, „Sügisesed kirjad“ ja muidugi „Rohelised niidud“. Neis lauludes ei räägitud sõnagi nõukogulikust ülesehitustööst ega viisaastakuplaani täitmisest, vaid kaunist Eesti loodusest, suhetest ja armastusest.
Need laulud kõlasid legendaarsetes Tallinna restoranides, kus elu algas alles peale keskööd, gastrollidel üle laia Nõukogude Liidu, kus kvartetipoisse peeti enamasti välismaalasteks ja muidugi kõikjal üle Eestimaa laululavadel ja kultuurimajades. See oli nelja andeka mehe noorusaeg täis pööraseid seiklusi, armumisi ja eneseleidmist.

Autorid: Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere
Lavastaja: Priit Võigemast
Teksti autor: Ott Kilusk
Muusikajuht: Siim Aimla
Etenduses osalevad: Mait Malmsten, Priit Võigemast, Kalle Sepp, Priit Strandberg, Sepo Seeman, Birgit Sarrap, Jan Uuspõld jpt.

Mõisakeskus paiknes Kiidjärve ääres. Mõisasüdame hooned ehitati 18. sajandi teisel poolel. 1907. aastast oli mõisa omanik Erich von Maydell, kes 1914. aastal ehitas Ahja jõele Kiidjärve vesiveski, mis ehitatud mõisa tellisetehases valminud punastest tellistest. Samal ajal rajati tõenäoliselt ka Kiidjärve mõisa park, mis on 1972. aastast võetud looduskaitse alla koos Akste–Häätaru tee äärde jääva 250 meetri pikkuse pärnaalleega. Mõis võõrandati 1919. aastal.
Mõisa härrastemaja oli ühekorruseline viilkatusega klassitsistlike elementidega palkhoone, mille esifassaad avanes järve poole. Nõukogude perioodil tegutses endises mõisa härrastemajas rahvamaja.  Hoone hävis 1950. aastal tulekahjus. Säilinud on kõrvalhooneid (teenijatemaja, kupjamaja, lauda müürid ja punase telliskorstnaga ait-kuivati) ning 1914. aastal ehitatud Kiidjärve vesiveski. 1921. aastal eraldati mõisa südamest 57 ha suurune talukoht Vabadussõja teenete eest kolonel Victor Mutile.
Vesiveski ja ait-kuivati on ehitismälestistena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Toitlustuskohad on avatud enne etendust ja vaheajal. Vihmavarjud pole lubatud. Kui tahad, võta vihmakeep kaasa ja tooli põhja väike padi. Jälgi ilma ja riietu vastavalt!

Etendus kestab üle 3 tunni, ühe vaheajaga. 15 min peale lõppu ärasõit.

Reisi hind koos piletiga :  välja müüdud

Piletid jagame bussis.

Reisi korraldab: OÜ Est – Reisid   www.estreisid.ee  estreisid@neti.ee    või helista   tel 55512921

                               Seto Kuningriigipäev Obinitsas 3.augustil

Tartust väljasõit kell 11:00 Turu tn McDonaldsi ja Circle K vahelisest parklast.

    Obinitsas peetakse  Seto kuningriigipäeva (meie oleme u 3h). Sel tähtsal päeval otsustab Setomaa rahvas, kes on järgmisel aastal seto kuninga Peko asemik ehk Setomaa ülembsootska. 
    Seto Kuningriigipäiv toimub juba XXXI korda, tavapärases hiilguses ja välja kujunenud rütmi järgi: lauldakse seto hümni, rahvas valib meistrid ja ülembsootska. Meistrite tiitlile võistlevad sõnolised ja karguse tantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd. Viisa lisatasu eest kohapeal 15€.
    Seto muuseumi külastus (1 h giidituuriga). Läbi seto naiste lugude ja seto keele räägitakse siin muuseumimajas just leelost ning selle olulisusest läbi sajandite. Gruppide hulgas on väga populaarne Rõivile panemise programm, mille käigus üks või kaks grupiliiget saavad end hetkeks tunda setona. Nii saab teada, kuidas seto naine ja mees peaksid traditsioonide kohaselt rõivil ehk riides käima (lisatasu eest). Obinitsa muuseumi kõrval asub ka tsässon, väike külakabel, kuhu võimalik samuti sisse astuda.
Obinitsas asub ka Kauksi, Ülle ObiNizza lokaal, kus oodatakse oma vanu ja uusi kundesid, pakutakse unustatud ja uneski nägemata maitseid, lauldakse nii uusi kui hästiunustatud vanu hitte. Pakutakse igavese nooruse eliksiiri. Setomaalt ei minda ära tühja kotiga ja sellepärast on neil Kunstizaalis müügil suur valik pildiga trükitud  kotte ja Kohvikumajas kaasaostmiseks sobiva kauba lett.
Kunsti ja käsitöö  huviliste jaoks avatakse KUNSTIZAAL, mille peremees on ehtekunstnik Riitsaare, Evar.
 Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks. Lenna Kuurmaa on avanud vanas kool-kirikus (1904) sündmus- ja majutuselamus-keskuse „Ilmaveeren“. Seal on avatud restoran, mis on igati väärt sisse põikamist.

 Taarka Tarõ Köögikõnõ, on üks kodune ja hubase interjööriga söögikoht, tõeline seto kultuuri süda. Tarõ pererahvas, Rieka ja Aare Hõrn, on seto kultuuri kauased eestvedajad ning nende kaudu saab iga külaline osa elavast seto kultuurist. Tarõ pakub ehedat seto toitu, lisaks leidub valikus soome-ugri ja ukraina sööke. Sõira, pirukaid, leiba ja sooja jooki saab kaasa osta.
Veedetud on üks tore päev. Kojusõit. Tartusse jõuame u 18’paiku

Reisi hind: 39€/in

Hinnas sees: bussisõit, teepeal giiditeenus
Lisatasu eest: Kuningriigi viisa 15€ ja muuseumi külastus vastavalt vanusele (tavahind 9€, pensionärid 6€)
                          Toitlustus igaühe soovide ja maitsete järgi

Reisikorraldaja: Est – Reisid  tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee reisitingimused jm info

             Suvelavastus „Kõik roosid…“ ja kultuurilooline Peipsiäär 10.08.2024

Tartust väljasõit kell 12.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Muusikaline komöödia Vanemuise näitleja Helend Peebu näitlejatee esimestest sammudest kuni tema igihalja hiti “Kõik roosid ma kingiksin sulle…” laulmiseni hulludel aegadel Vanemuise Teatris.
Näitleja Helend Peep rõõmustas pea terve sajandi teatripublikut oma laulude ja rollidega. Pärit on ta aga Iisakust, Ida – Virumaalt. Kuidas kujunes lihtsast talupoisist teatrimees ja kellega viis teda saatus kokku Eesti jaoks hulludel aegadel kodumail ja Vanemuises, näeb muusikalises komöödias

 Kõik roosid… 
Suvelavastust mängime vabas õhus ja vaid neljal õhtul augustikuus Iisaku Lauluväljakul kell 18.00. Etendus kestab 3 h ja 35 min. 15 min peale etenduse lõppu kojusõit. Tartus tagasi u 23.30.

Lavateksti autor ja lavastaja on Rednar Annus, kunstnikutöö Riina Vanhaselt. Lisaks Maarius Pärnale nimiosas löövad kaasa Henrik Normann, Tiina Tõnis, Triin Lellep, Hellar Bergmann, Allar Kress ja hulk näitlejaid Alutaguselt ja Tallinnast.

Alatskivi loss ja sõiduhobuste tall.

Mõisaid on Eestimaal olnud väga palju. Alatskivi identiteet seisneb suuresti ajaloos – legendides ja müütides, mida räägitakse nii lossi kui kogu ümbruse kohta. Kogu mõisakompleks, mida küll algsel kujul enam ei ole, võimaldab tunnetada aja kulgemist. Paljud hooned on hävinud, mitmed saanud uue sisu ja funktsioonid, kuid mõisa peahoone lossi näol viib meid ajas tagasi XIX sajandisse.
Mõis moodustab hoonete, maade, objektide ja legendide kogumi, mille hingust on tunda tänasel päevalgi. Alatskivi mõisa hoonestuse ja ilmestavad objektid saab jagada tinglikult nelja ringi, mida seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41.
Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus – tõllakuurid, juustukelder, jääkelder.
Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik.
Alatskivi mõisa sõiduhobuste tall on saanud uue elu. Nüüd on siin näitusetall.
Alatskivi lossi külastajad on ikka teada soovinud, kuidas siinne baltisakslasest aadlik parun von Nolcken suutis mõisat nii majandada, et sai oma perele koduks nõnda uhke eluhoone ehitada, lisaks veel palju reisida ja oma harrastustega tegeleda. Ehkki toonane mõisniku elustiil sarnanes tänapäevasega, oli muu elu-olu 150 aastat tagasi sootuks teistsugune.
Ekspositsioon püüab anda pisukese ülevaate Alatskivi mõisa elust, mil selle omanikud olid von Nolckenid ja kui siia ehitati imeline loss koos suure hulga majapidamishoonetega.
Juhan Liiv, siin kandis sündinud armastatud poeet, on öelnud: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Minevikumälu alalhoidmisega on vaja järjekindlalt tegeleda. Juba täna on raske maastikul leida lagunenud mõisahoonete asukohti, mäletada sündmuste toimumisaega ja detaile, rääkimata veelgi varasemast ajast. Kirjalikud allikad sageli puuduvad või on vastuolulised ja neid, kes võiksid mäletada, enam pole.
Olgu siia sõiduhobuste talli loodud ajalookild see, mis aitab hoida ühist ajaloomälu. Nii seda, et mõisad ja baltisakslased on pikka aega olnud suur osa meie kultuuriruumist kui ka seda, et ajaloo keerdkäikude hammasrataste vahelt ei ole pääsenud ei pärisorjad ega aadlikud. Tunnike vaba aega.

Kaasa võtta ilmastikule vastav riietus, vajadusel vihmakeep ja ehk väike istepadi.

Reisi hind koos teatripiletiga on 54€

Lisatasu eest Alatskivi lossi- ja sõiduhobuste talli giidiekskursiooniga 13€ ( korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid   tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee reisikalender, reisitingimused jm info

                                Taagepera lossi Võlupark ja spa. Holdre lossi Klaverimuuseum

                                                                                 20.augustil, 2024

                                 Tartust väljasõit kell 10:00 Turu tn McDonaldsi parklast.
 Wagenküll Lossispaa esitleb: Taagepera lossi võlupark „Alice Imedemaal“
Muinasjutuline Taagepera loss on Skandinaaviamaade kauneim juugendehitis, millele lisab sel suvel unikaalse lisaväärtuse juuni lõpus avatud võlupark, kus Imedemaa ilu saab nautida septembri keskpaigani. Maailmakuulsast Lewis Carrolli lasteloost inspiratsiooni saanud pargis avab uksed tõeline võluriik koos tuhandetest lilledest massiivsed lillejõed ja -kosed, värvilise võlumetsa, kümnete temaatiliste skulptuuride ja hiigelsuurte installatsioonidega. Pargi keskmes troonib tõeline vaatamisväärsus – Versaille-stiilis kümnemeetrine purskkaev, mis hiilgab pimedas eri värvi tuledes.
Jalutusrajad luksusliku purskkaevuni on palistatud kaunite elupuude ja värviliste lilleklumpidega. Laste pargis üllatab mudilasi lisaks lastemajale ka purilennuk, mille pikkadel tiibadel on tore ronimist harjutada.
 Lossi muljetavaldava 42meetrise torni kõik viis korrust on saanud kunstnik Helina Toateri pintsli abil muinasjutulise tähenduse: iga korrus avab killukese müstilisest võlumaailmast. Mis oleks aga väljasõit ilma maitsva kehakinnituseta! Taagepera lossi suurepärane köök on saanud juba legendaarseks. Pargi külastajaid ootab kerge menüüga suvekohvik Alice, kus toidu saab kätte soodsa hinnaga ja kiirelt. Samuti on avatud külastajate tõeline lemmik, lossis asuv mitmekesise menüüga restoran Wagenküll. Pakutavad road teeb selles restoranis eriliseks nende valmistusviis. Toidud valmivad Josperi puusöeahjus, mis säilitab roogade mahlasuse, tekstuuri ja hõrgu maitse.

Lossispaa Wagenküll on kiirustamata puhkuse mõtteviis ning spaa- ja saunakeskus mõjub hümnina Sinu ajale väljaspool aega. Siinne hubane, samas elegantne ja luksuslik atmosfäär äratab ja ühtlasi mõjub lõõgastavalt kõikidele Sinu meeltele – rahustavad helid ja hubane valgus, erinevate temperatuuride ja niiskustasemetega saunad ning õdusad veesilmad ja mitmed privaatsed lõõgastus- ja puhkealad peletavad väsimuse ja stressi. Lossispaast leiad karastava külmaveeoaasi, veemassaažiga basseini, Jaapani vanni (42°C), auru- ja aroomisauna (55°C), soola-aurusauna (50°C), suitsusauna (95°C), soome sauna (70°C), merevaigusauna (50-55°C), välibasseini (28°C ja õhk 32°C ). Lossis on võimalik Teil iseseisvalt  külastada nii lossitorni, restoranis portselani näitust lossiproua kogust kui ka fotonäitust tunnelis. Kohapeal 3,5 h.

Holdre loss ja klaverimuuseum.
Alates 1909. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Woldemar von Ditmarile.
Heimatstiili sugemetega juugendstiilis peahoone püstitati mõisa 1910. aasta paiku Woldemar von Ditmari ajal. Varem ei olnud mõisakeskus esinduslikus laadis välja ehitatud.Hoone arhitektiks oli Otto Wildau, kes on ka lähedal asuvate Taagepera ja Karki (kaasajal Läti aladel) mõisahoonete projekti autor. Erinevalt Taagepera mõisa sihvakast ja massiivsest tornist oli Holdresse plaanitud rajada väike puidust haritorn. Millegipärast jäi torn Holdres lõpuks sootuks püstitamata, tornilaadseina mõjuvad vaid sihvakad katusega korstnad. Holdre mõisahoone on Taagepera omast ka palju väiksem, olles põhiosas ühekorruseline. Teine korrus on suurelt osalt mansardkorrus. 1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool, mis tegutses seal kuni 1960ndate aastateni. Lisaks asusid hoones veel raamatukogu, külakeskus jm kohaliku valla asutused. Peale kooli sulgemist kohandati mõisahoone pioneerilaagri tarbeks. Alates 1990test aastatest on mõis eravalduses, kuid seisnud tühjalt ja kasutuseta; praeguseks on hoone ümbrus märkimisväärselt võsastunud. Kõrvalhooneid ei ole säilinud.
 Klaverimuuseumi eesmärgiks on saada kokku võimalikult täielik kogu eesti klaveritest. Tähtsustatud on ka Eesti tunnustatud inimestele kuulunud nö. nimelised klaverid, millede kaudu saab esindatud ka teiste riikide klaveritoodang.

Reisi hind: 39€
Lisatasu eest: spa külastus 24€. Osavõtust tuleb eelnevalt kindlasti teada anda!
Lisatasu eest pääsmed: Võluaeda ja Holdre lossi giidituuriga 20€

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ 
Tellimiseks saada kiri: estreisid@neti.ee            info tel 55512921    www.estreisid.ee reisikalender jm info

                                               1.novembril Pühakute päeva reis Tallinna

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Niguliste muuseum tähistab 1. novembril traditsioonilist kõigi pühakute päeva! Sel puhul on Niguliste kiriku peaaltari retaabel avatud terve päeva kõige pidulikumas vaates. Seda saab vaadata ainult kolm päeva aastas: pühakutepäeval ja lisaks kaks korda aastas püha Nikolause mälestuspäeva ehk nigulapäeva: 6. detsembril, kui on pühaku surmapäev ja 9. mail, kui tema säilmed jõudsid Barisse.
Niguliste kiriku peaaltari retaabel (1478‒1481) on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Lübeckist meister Hermen Rode töökojast tellitud retaabel on kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Selle täielikult avatud pidulikus asendis avaneb vaade neljakümnele nais- ja meespühakule ning piiblitegelasele, kelle hulgas on ka kiriku patroon püha Nikolaus ja Tallinna kaitsepühak Viktor.
Püha Nikolausega seotud legende ja lugusid tutvustab uhke kunstiteose kaudu Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret või muuseumigiid. Ekskursiooni käigus avab ja sulgeb ta retaablit, selgitades selle erinevaid positsioone.
Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansa-linnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest.
Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonda, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud.
Avatud kappaltar. Kappaltari täielikult avatud, kõige pidulikumas asendis on kujutatud kahes reas kullatud ja värvitud pühakuskulptuure. Kolmkümmend kolm suurt figuuri paiknevad tähtsuse järjekorras – olulisemad pühakud on asetatud keskossa ja ülemisse ritta. Ülemise rea keskel õnnistab Kristus kroonitud neitsi Maarjat. Alumise rea keskel istuvad püha Anna ja neitsi Maarja koos Kristuslapsega.
Niguliste muuseumi ajalooline kirikutorn on avatud külastuseks – läbi nelja korruse kulgev klaaslift viib 50 meetri kõrgusel asuvale taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Torni teisel korrusel on avatud kirikukellade ekspositsioon ja kolmas korrus on ajutiste näituste päralt. Vaateplatvormidele ‒ kus tuul kunagi ei puhu ja külm ei näpista ‒ pääseb aastaringselt muuseumipiletiga. Klaasliftiga aeglaselt läbi erinevate korruste sõita ja muuseumi sisevaateid kogeda on omaette elamus. Torni arhitektuuri ja detailide põhjalikumaks avastamiseks saab korruste vahel liikuda taastatud ajaloolisest tornitrepist.

Retk vanalinnas. Milline oli Tallinn sajandeid tagasi ja mis on sellest ajast säilinud?

Söögikoha soovitus St. Patricku pubi Narva mnt, 5. Püha Patrick oli katoliku pühak ja Iirimaa kaitsepühak. Teda peetakse Iirimaale ristiusu toojaks.

Reisi hind 38€

Lisaks: Nigulite muuseumi pääseme hind: 9€ soodushind pensionär ja 14€ tavahind. Tasuta külastusõigus vastava dokumendi ettenäitamisel: sügava või raske puudega 16-aastane ja vanem isik (tõendi alusel) ja tema saatja;  represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud; Eesti Vabariigi muuseumitöötajad töötõendi esitamisel
Vanalinnatuur: …€

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee 
                                                                                                                       reisitingimused jm info