Event Type : Bussireis

                  VIINISTU, MOHNI SAAR JA SEAKÜLA SIMSON   29. juuni 2023

Tartust väljasõit kell 8.00 (kohal olla 10 min varem) Turu tn McDonaldsi parklast.

Keset suurimate sügavustega rannikumerd kõrgub Soome lahe lõunakaldal üks isevärki saar – Mohni

‍Mohni – saar, kus on peatunud nii nunnad, piraadid, viikingid, luuletajad kui ka kunstnikud.

‍Saar, mis veel vaid mõni miljon aastat tagasi garanteeris mandri-eesti põhjapoolseima punkti au Käsmu poolsaarele on läbi aegade omanud strateegiliselt kõrget väärtust nii meresõitjatele kui ka randlastele, pakkudes suunavat tuld esimestele ning varju ja looduslikke ande teistele. Ja no kui randlased õppisid suunava tule asukohaga loovalt läbi käima, siis muidugi jagus ande kohe päris tükiks ajaks. Mitte küll looduslikke, aga looduse kaasabil.
‍
Tänaselgi päeval pakub Mohni toetavat õlga loovusele lummavate vaadetega, nii tormise kui vaga veega, ja loob unikaalse maalilisuse peites päikeseketast suvel loetud tundideks enda selja taha. Ja mis võiks olla loovusele veel parem väetis, kui puhkus saarel endal – vali mõnus matkarada või avastamisretk Mohni metsikumas osas või peesita lihtsalt päev mööda ühel kahest saare liivarannast. Viimastel suvedel on esinenud saarel ilminguid ka töistest puhkajatest ehk kaugtööhoos kodukontordajatest. Mitu kaatrit veavad meid üle ja saarel teeme koos kohaliku giidiga ekskursiooni (umbes 2 km).

 Väikeses rannakülas Viinistul satume Kunstimuuseumi, mis asub vanas kalakülmhoones ja sellele lisandunud 2012 aastal ehitatud juurdeehituses. Viinistu Kunstimuuseumis saab nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade. Ülevaatliku kunstikogu omanikuks on Jaan Manitski. Tünngaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga kuu vahetuvad näitused.  Kuhjakivi  asub Viinistu külas muuseumi taga. Kivi meenutab kujult heinakuhja. Migmatiitgraniidist rändrahnu pikkus on 5,8 m, laius 3,8 m ning kõrgus 4,1 m. Ümbermõõt on kivil 15,7 m.  Mustkivi asub Viinistu küla keskel kunstimuuseumi vastas rannal. Migmatiit-graniidist hiidrahnu pikkus on 8,1 m, laius 5,9 m ning kõrgus 3,3 m. Pärimuse järgi olla kõik siinsed lapsed Mustkivi alt toodud. Lõunaaeg.

Aivar Simson võttis endale kunstnikunime Simson Seakülast koduküla järgi, kus asub tema praegune kodu, vanaisalt päritud talu. 1990. aastate algul ilmusid kunstinäitustele Seaküla Simsoni pronksist meheriistad, tiivulised, rahvusliku vöökirjaga kirjatud, ähvardava türannosauruse sabaga või paluvalt ristatud esijäsemetega. Aivar Simson (sündinud 5. detsembril 1959 Jõhvis) on eesti skulptor, kes on lõpetanud ERKI 1989 a. Eesti Kunstnike Liidu ja Kujurite Ühenduse liige. 1980. aastate algul osales Nõukogude armee dessantväelasena Afganistani sõjas, teenides aega Helmandi provintsis. Oma endisi sõjamälestusi pajatab Simson dokumentaalfilmis “Afganistani armid” (2005). Läheme Aivarile külla.

Kaasa võtta ilmale vastav riietus, arvestada meresõitu (õnneks mitte pikk sõit) ja jalga mugavad jalatsid. Pudel vett ja kui soovi, siis väike snäkk, kui saarel kõht tühjaks läheb.

Reisi hind koos ateljee, giidiga saaretuuri, laevasõidu ja lõunaga: 92 eurot (grupp limiteeritud, max 25 in)

Viinistu Kunstimuuseumi pääse lisatasu eest.

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 55512921  estreisid@neti.ee  
                                                         www.estreisid.ee reisikalender, reisitingimused jm info

Kuulus ja kummaline Ida – Virumaa 6. Aidu karjäär      5.juuli 2023

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Aidu karjäärist kaevandati põlevkivi ligi 40 aastat. Kaevandamistööd lõpetati varude ammendumise tõttu 2012. aastal.
Aidu karjääri põlevkivitoodang ulatus umbes 2,4 miljoni tonnini aastas.
2008. aastal sündis idee rajada suletavale karjäärialale Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal. 2009. aasta detsembris allkirjastati Eesti Olümpiakomitees ühiste kavatsuste protokoll ala arendamiseks ning aasta hiljem valmis Aidu sõudekanali ja veespordi- ning vabaajakeskuse väljaarendamise kava. 2011. aastal kehtestati ala teemaplaneering ning Lüganuse vald (toonase nimega Maidla vald), Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti Aerutamisföderatsioon ja Eesti Veemotoliit asutasid sihtasutuse Aidu Veespordikeskus, mille eesmärgiks on kaasaegse veespordi- ja vabaajakeskuse välja arendamine.

2013. aasta augustis valmis spordikeskuse keskmeks olev 2,3 km pikkune, 162 m laiune ja 3,5 meetri sügavune sõudekanali süvis, mille rajas Eesti Energia. Kaks ekskavaatorit – Tark Öökull ja Aidu Kajakas – tõstsid kanali rajamiseks ringi 5 miljonit tonni mäemassi.

Lisaks veespordikeskusele on endisele põlevkivikarjääri alale kavandatud tuulepark, Kaitseliidu lasketiir, aheraine taaskasutusala ja erinevad puhkevõimalused. Samuti on Aidus piirkondi, mida katab noor mets, kus elutsevad ka metsloomad. Aastate jooksul on endisele kaeveväljale istutatud üle 4 miljoni puu. Ilusa ilma korral ehk ujumisvõimaluski. Meil on kombipakett safarist ja kaatrisõidust. Mõlemad on kohustuslikud.

Karjäärisafari.
Retk maasturitega vanas Aidu karjääris, mis on pooleldi kattunud metsaga ning pooleldi paekiviväljadega. Retk viib läbi kraavide, metsasihtide ja raske tehismaastiku. Teel ei puudu ka tipud, tehisjärved ning karjäärikanjonid.  Matka jooksul näeb ja kuuleb huvitavaid fakte energia ja kaevanduste kohta ning arutletakse keskkonna teemadel.

Veematk kaatriga.
Parima ülevaate saab Aidu veeteedest muidugi vett mööda.
Meie suure ja stabiilse kaatriga saab nii rahulikult imelisi vaateid nautida.
Matka kestel näeb erinevaid Aidu kanaleid, suurimat allikat, sinist laguuni, Aidu pankrannikut ja muidugi suurimat truupi, mis pandud tee alt läbi just selleks, et sealt paadiga läbi saaks.

Lõuna looduses.

Maidla mõis.
Ida-Virumaal asuvat Maidla mõisa on esmakordselt mainitud 1465.a. Praegune mõisabarokki esindav mõisamaja valmis 1767. aastal Georg Ludwig von Wrangell soovil.
Alates 1925. aastast kuni tänaseni on Maidla mõisas kool ning tänu sellele on see renoveeritud kompleks üks Eesti suursugusemaid barokk-ansambleid.

Huvitav teada: mõisa ehitamiseks hangiti kogu vajaminev ehitusmaterjal lähikonnast, lubi saadi Samma mõisast, katusekivid Purtse ja Kalvi mõisast.

Reisi hind koos lõunaga on 59 eurot (min. 30 in)

Tegevuskulud (karjäärisafari, kaatrisõit ja mõisakülastus) 35€ (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 55512921  estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee

                             Avastamata Lääne – Eesti.  Mõisad ja Matsi rand   9.juuli 2023

Tartust väljasõit kell 7.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Vatla mõis. 1807 Otto Von Roseni valdusesse läinud mõisaansambli hooned on ühed esinduslikumad Läänemaal. Haruldane on triumfiteemaline hallides toonides friis saalis ning mantelkorstnas asuv grotilaadne mõisahärra magamistuba, mille seintele on maalitud eksootilised lõunamaised taimed. Ovaalikujulist esiõue piiravad kaarjas ait ja tall. Praegu asuvad peahoones Vatla külaselts ja raamatukogu.
Huvitav teada! Legendi järgi olla Vatla mõisahärra naabermõisnikuga kihla vedanud, et ehitab hoone, mille ühest nurgast teine nurk kätte ei paista. Ja tõepoolest, kõvera hoone ühest nurgast teise ei näe.

Varbla kooli õuel on Karl Ristikivi mälestuskivi, mis avati 1987. aastal Tallinna raamatuklubi Tõru algatusel skulptor Ants Mölderi kujundatud mälestuskivi Karl Ristikivile. Kivile on tahutud kirjaniku sõnad: “Koduigatsus kauguseigatsus Kahte harusse kasvav puu”.
  Omaaegses Saulepi vallas Varbla kihelkonnas 16. oktoobril 1912 sündinud Karl Ristikivi lõpetas Varbla kuueklassilise algkooli ja valis hiljem Tartu ülikoolis erialaks geograafia. Eesti kirjanike liidu liige sai temast 1939. aastal. Paadipõgenikuna jõudis Ristikivi 1944. aasta sügisel Rootsi, töötas seal arhiivi-, haigekassa- ja kindlustusametnikuna ning oli võõrsil Eesti kirjanike klubi esimees. Ta lahkus siitilmast 64aastasena.

Uue-Varbla mõisahoones asuva muuseumi väljapanek kajastab Varbla valla ajalugu ning kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel. Muuseumis on käsitöötuba ja siit pärit kirjanik Karl Ristikivi “raamatupööning”. Mõisa viljaaidas saab tutvuda vanade tööriistade ja masinatega. Varaklassitsistlikus stiilis puidust mõisa peahoone aastast 1797 on omaette vaatamisväärsus. Eestis pole just palju kodusid, mis oleks olnud sama suguvõsaliini elupaigaks viie põlvkonna jagu. Veel üllatavam on, kui selleks koduks on mõis.

Täna on siin traditsiooniline mõisalaat, kus müügil kõik muu, mitte poekaup. Tantsu ja tralli. Meie tutvume ka mõisaga koos mõisahärra Rene’ga. Mõisaproua Ivi pakub meile lõuna.

Kui ilm soosib, siis puhke (ujumis)peatus Matsi rannas. Liivased luited ja männid. Kes supelda ei soovi, siis tervislik jalutuskäik luitemännikus mere ääres on igati asjakohane.

Õhtul kella seitsme paiku oleme Tartus.

Reisi hind koos lõunaga 63 eurot.

Lisatasu eest külastused (hinnad selguvad hiljem).

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

                               Lavendlipõllud ja idülliline puitmõis Lätis 15. juuli 2023

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Lavendli talu kutsub suviti nautima kaunilt õitsevate lavendlipõldude lummust ning ostma ökoloogilisi lavendlitooteid. See perele kuuluv talu sai alguse 2010. aastal ning selle omanikud Inga  ja Rihards on nende aastatega õppinud palju nende kaunite lõunamaa taimede eripärade ning põhja pool hakkamasaamise kohta. Praegu kasvatab talu, millel on juba kaks lavendlipõldu – Kuramaal ja Vidzemes – seitset erinevat lavendlisorti, mis erinevad nii välimuse kui värvitooni poolest, sinisest õrnroosani, aga ka lõhna poolest. Et igal sordil on oma õitsemisaeg, puhkevad põllud õide järk-järgult.
Peale lavendlisaagi koristust sünnivad sellest siinsamas talus erinevad tooted: lõhnakotikesed, kuivatatud lavendli õielehed, õievesi ja eeterlik õli. Omanikud on uhked, et tegu on sertifitseeritud ökotaluga, kus kõik alates taimede istutamisest kuni nende töötlemiseni on nende oma käsitöö.
Et lavendlite õitsemise aeg on küllaltki lühike, tuleb kiirustada, et selle ilu nautimisega hiljaks ei jääks. Talu hakkab külalisi vastu võtma peale jaanipäeva ning on avatud augusti keskpaigani.

“Miks tasub meie poole tulla? Sest me oleme lähemal kui Prantsusmaa!” ütlevad lavendlipõllu peremehed. Lavendli talusse on oodatud kõik, kes soovivad ammutada lummavaid aroome, rahu ja harmooniat, mida pakuvad need lõunamaa taimed. Samuti saab teada palju uut lavendli ajaloo, kasvatamise, korjamise, õli destilleerimise ja praktilise kasutamise kohta.

Aias on pikniku/puhkekoht, oma piknikukorv kaasa.

 Ungurmuiža. Tammede all, erilises kohas asub Läti ainuke barokkstiilis puitmõis, kus muinasaja aurasse mähitud puitehitised, pärnad ja hiiglaslikud tammed jutustavad armastuslugusid kolme sajandi jooksul. Mõisa kaunistavad 18. sajandi puidust seinamaalingud ning üks neist – ingel – väljendab olulisi sõnu, mis on läbi sajandite ühendanud perekondi – „Usaldus, armastus, ühtsus“. Mõisahoone banketisaal, terrass ja mõisapark koos romantilise Teemajaga on suurepärane koht elu kaunimateks hetkedeks. Seda kõike näeme kohaliku  giidi vahendusel.
 Teemajakeses pakutakse meile teed ja kooki.

Valmiera kaubanduskeskuses teeme peatuse.

Reisi hind 44 eurot

Lisatasu eest pääsmed, kohv ja kook 15€ (korjame bussis)

Kõigil kaasa kehtiv ID-kaart või pass.

Reisi korraldaja: Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee   
                                                     www.estreisid.ee reisikalender jm info

Muusikaline suvelavastus “MINUL ON VARI”  21. juuli 2023

Tartust väljasõit 13.30 Turu tn McDonalds’i parklast. 10 min varem kohal olla. Kellaaeg enne väljasõitu üle kontrollida!
Sissepääs etendusele avatakse kell 17:30. Kestus 3 tundi 15 minutit, vaheaeg 45 minutit. 15 min peale etenduse lõppu ärasõit.

Etendus toimub väljas (ikkagi 600 istekohta!), selga ilmale vastav riietus!

Palmsesse jõudes külastame Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskust (avatud kuni 17.00), vaatame näitust ja paari
tutvustavat filmi.
Pargi külastus tasuta aga võite osta käepaela (…€) ja külastada mõisa peahoonet jt hooneid kuni kella 18’ni. Täiendatud info!
Tasuta sügava puudega 16 a ja vanem isik ning tema saatja.
Pärast jääb veel aega kas pargis jalutamiseks või kohvitamiseks. Palmimaja pidi ka lahti olema.

Autorid – Ott Kilusk ja Toomas Uibo

Osades­ – Toomas Uibo, Mait Malmsten, Saara Pius, Hele Kõrve, Egon Nuter, Veikko Täär, Tiina Tõnis jt.
Lavastaja – Kaili Viidas
Kunstnik – Iir Hermeliin
Muusikajuht – Maiken

Laval ka Toomas Uibo bänd, koosseisus Rain Rämmal (klahvpillid), Pent Järve (kitarrid), Hans Kurvits (löökpillid), Kaarel Liiv (bass) ja Allan Järve (flüügelhorn).

2022 juulis esietenduv muusikaline lavastus „Minul on vari“ on nostalgiline ja humoorikas ajarännak 80-ndate algusest kuni tänaseni, nähtuna ühe väikese poisi (Toomas Uibo) silme läbi, kes loo jooksul täiskasvanud meheks sirgub. Meheks sirgumine on aga teadagi valus protsess, täis rõõmu ja kurbust, pettumust ja andestamist.

80-ndate algus oli aeg, mil paljud loovisikud mõistsid, et kehtiv riigikord on sügavalt isiksust ahistav ja pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Seda kõike lihtsalt polnud võimalik tõsiselt võtta ja sellele tuli vastu hakata. Tekkis poeetiline unistus vabast Eestist, mida ei juhiks hingetu, keeldudele üles ehitatud võõras võim. Nende äratundmiste tuultes sündis palju kauneid laule, mille tekstid väljendasid metafoorselt lootust helgemale tulevikule. Siin ja seal hakkasid esinema kitarridega mehed ja naised, kes esitasid toonaste poeetide (Hando Runnel, Jüri Üdi, Jaan Kaplinski jne) tekste, mis võlusid oma julgusega, lihtsate ja loogiliste poeetiliste võtete ning uudsusega.

Muusikaline lavastus „Minul on vari“ on inspireeritud omaaegsest Ugala teatri etendusest „Laulan sõbraks öö ja päeva“, kus isa Väino kõrval astus üles ka tema poeg Toomas Uibo, kelle ainulaadne hääl paljudele südamesse läks, kuid vahel paraku ka kadedust ja vääriti mõistmist tekitas. Toomas ongi meie loo kangelane, jutustaja ja mõtestaja.

Laulude seest ja vahelt heidab lavastus mõtliku pilgu ka tolle aja elule ning olustikule. Sovietliku ühiskonna hingetud reeglid tõid kaasa palju absurdseid ja vahest naljakaidki olukordi, kuhu meiegi loo kangelased sel rännakul satuvad.

Muusikalise lavastuse „Minul on vari“ stsenaarium on loodud lootuses liita meie lõhestunud ühiskonda, tuletamaks inimestele meelde, et vaatamata erinevatele tõekspidamistele, on olemas miski, mis on kõigi jaoks tingimusteta armas – need on meie omad laulud ja luuletused, mis kirjeldavad meie puhtamaid lootusi, Eestimaa võrratut ilu ja armastust üksteise vastu, sest lõppkokkuvõttes oleme me kõik ilusad ja head.

Reisi hind koos piletiga:  21 rida               79 eurot

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee  tellimine!
                                              www.estreisid.ee  tingimused, reisikalender jm

             Kaagjärve mõisa roosipäev. Aakre- ja Hummuli mõisad 29.07.2023

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonalds’i parklast.  Külastatavad kohad pole järjekorras.

Aakre mõis. Mõisaga tutvus algab väraval, mille lähedal on Aakre mõisapargi loodusõpperaja plaan. Mõisapargi ehteks on üle 200 aasta vanused lehised. Edasi väike ringkäik (kaasa voldik, et pärast oleks kodus võimalik nähtut meenutada) mõisa peahoone sees ja ümber, et kirjeldada 1934. aasta ümberehitust. Tutvumine ait-jääkeldriga (praegu peo- ja spordisaal), mille eriline uhkus on kividest laotud seinad. Teekond jätkub mõisa talli-tõllakuuri vaatlemisega. See on säilinud suuresti esialgsel kujul. Edasi veidi pikem teekond (paarsada meetrit) viinavabrikuni ja sealt üle Purtsi jõe metsnikumajani (koos aidaga). Teekonnale kulub aega olenevalt huvist 30 minutist kuni kahe tunnini. Koolihariduse juured ulatuvad Aakres sügavale. On teada, et 1731. aastal tegutses siinse mõisa ülalpidamisel kool, kus oli kogenud koolmeister. Kooli kolimine mõisa algas dramaatiliselt: vana koolihoone põles 1920. aastal kogu sisustusega maani maha. Olukorda raskendas see, et Aakre mõisa peahoone polnud kooli vastuvõtuks täielikult valmis: ruumid olid valgusvaesed ja internaadi puudumise tõttu magasid lapsed klassiruumi põrandal. Tosin aastat möödus kitsastes tingimustes, kuni hoone 1932.– 1934. aastal ümber ehitati. Projekti koostas Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus, kes projekteeris õppeasutuse vajadusi arvestades avara ja eeskujuliku hoone. Selle arhitektuuris valitseb tasakaal moodsa ja vana ajaloopärandi vahel. Kelpkatus asendati viilkatusega, ruumi laiendamiseks ehitati välja katusekorrus, keldrikorrusele rajati käsitööklass ja söögisaal. Majja projekteeriti neli õpetajate korterit. Mõisahoone algne ühekorruseline kehand pärineb arvatavalt 19. sajandi keskpaigast von Rehbinderite suguvõsa ajast. Nõukogude ajal oli kool mõnda aega suletud, tollal mahutati mõisakatuse alla kortereid, raamatukogu, sidejaoskond, kauplus ja söökla.

Hummuli mõisakool. Esimesed andmed lastele koolihariduse andmisest Hummulis pärinevad 1687.aastast, mil Forseliuse kasvandike abiga asutati Helme kihelkonnas kaks mõisakooli, üks Kärstnasse, teine Hummulisse. Forseliuse andmetel oli neis sadakond õpilast. Kui kaua aga lapsi õpetati, pole teada.
Edasised andmed kooli ajaloost on pärit 1767.aastast, mida peeti kaua kooli asutamisaastaks.
   Töö koolis algas tavaliselt mardipäeva ja lõppes jüripäeva paiku. Õppetöö toimus vene keeles, ainult söögipalvused peeti eesti keeles. 70-ndate aastate lõpus muudeti kool kolmetalveseks. 1913. aastal põles Kullimäe koolimaja maha. Küll asus kool talus, vallamajas ja isegi kõrtsis. 1919/20. õppeaastal oli koolis 67 õpilast vanuses 9-st kuni 14 aastani. Klassiruume oli kaks, ruumid olid jahedad. Hämaral ajal töötati petrooleumilambi valgel. Suur puudus oli õpperaamatutest. 1924/25. õppeaastal avati juba 6.klass ning õpilasi oli üle 150. Õpilasi oli koolis olemasolevate ruumide jaoks liiga palju , ruumid olid avariiohtlikud, päevakorda kerkis uue koolimaja vajadus. Asja kiirendamiseks kirjutas koolijuhataja artikli Tallinna ajalehele pealkirja al ”Hädaohtlik olukord Hummuli 6-klassilises koolis”. Kohale ilmunud tehnik kinnitas avariiohtlikku olukorda, millele järgnes Haridusministeeriumi otsus kool kõrtsihoonest viivitamatult välja viia. Järgnesid läbirääkimised Sangaste krahviprouaga ja 1930.aastast asub kool endises Hummuli mõisa härrastemajas.

Kaagjärve on põneva ajalooga kant, kus kunagi elasid õlg õla kõrval lätlased ja eestlased, kus olid jõukad talud ja Bremeni kaupmeeste soost von Grotedele kuuluv uhke mõis. Von Grotede jaoks oli Karula kihelkond koduks terve sajandi ja Kaagjärvele ehitasid nad uusrenessansliku mõisahäärberi 1860. aastatel. Lisaks Kaagjärve mõisale kuulus von Grotedele 4000 ha suurune Karula mõis ja Kaagjärve Alamõisa rajatud suur tööstuskompleks.
Suursuguse Karula mõisa peahoone põles Vabadussõjas maha, kuid Kaagjärve mõisal nii halvasti ei läinud. Mõisa peahoones alustas 1924. aastal tegutsemist kohalik kool ja kooliharidust jagati mõisas peaaegu sajandi jagu. Kui 2010. aastal kool suleti, jäi mõisahoone mõneks ajaks tühjaks. Ent mitte kauaks, sest mõis sai 2014. aastal uued omanikud ja siit algab Kaagjärve mõisasüdame järjekordne eluetapp.
Täna peetakse siin Roosipäeva. Päev täis toredaid tegevusi. Mitmed töötoad (väikese tasu eest), muusika ja ekskursioonid täidavad meie päeva. Mitmed erinevad toitlustuskohad on avatud ja kõik peaks leidma endale meelepärast kehakinnitust. Täpsem päevakava selgub uuel aastal.

 Reisi hind 49 eurot (bussisõit ja teepealse reisisaatja teenus)

Lisatasu eest:  mõisate külastused-ekskursioonid kohaliku giidiga

Reisikorraldaja: OÜ Est – REISID  tel 55512921   estreisid.ee  www.estreisid.ee reisikalender jm info

Suvemuusikal „ADA“ Kiidjärvel ja  K. Tennosaare elust ja tegemistest külastuskeskuses – loodusmajas
                   
                                                              4.8.2023

Tartust väljasõit kell 15.00  Turu tn McDonalds’i parklast (kohal olla u 10 min varem).  

Ada Lundveri värvikas elu tuuakse lavalaudadele: ta oli naine nagu orkester!

  “ENSV” sarja tegijad Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere kavatsevad järgmisel suvel (2022) elustada estraaditähe ja näitleja Ada Lundveri (1942–2011) värvika elu, luues temast muusikali.

Sellest, kuidas “Eesti oma Marilyn Monroe” ehk nõukogudeaegne seksisümbol ajas hulluks nii filmirežissöörid, dirigendid, lavastajad kui ka teletähed, tõotab kujuneda uus hitt.

“Ta oli naine nagu orkester! Ootus on suur, sest elu oli mitmepalgeline ja võimas,” ütleb produtsent Tarmo Kiviväli. Kes saab muusikalis Ada rolli, on vara öelda. Kindel on aga, et Ada kõrval astuvad lavale tema saatust mõjutanud suurkujud – Eri Klas, Kaljo Kiisk, Vello Orumets, Eino Baskin, Mikk Mikiver ja Urmas Ott. Inimesed, kes kujundasid eesti kultuuri ja muusika ajalugu. Muusikali stsenaariumi autor on Ott Kilusk. Mänguplatsile pääseb alates 17.00, seal on mitmeid kohvikuid. Etendus algab 19.00 ja kestab u 3h + vaheaeg u 45 min. Hiljemalt 15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Külastuskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, algselt asus siin ääsitule ja kuumutatud raua suitsu järele lõhnav mõisa sepikoda (1912), hiljem Julius Õkva Talurahwa kauplus, postiagentuur ning kõnepunkt (1935), Kiidjärve sidejaoskond (1957-1981), ETKVL-i kauplus ning Kiidjärve metskond. Keskus on ümbritsetud rikkaliku ajaloo ja kauni looduse vaatamisväärsustega: Kiidjärve mõisa ait-kuivati, vesiveski, kõrts, taevaskojad, „sipelgariik“, Valgesoo raba ja Roiupalu põlismets. Meid võõrustab kohalik giid, kes räägib väga huvitavalt ka Kiidjärvel sündinud Kalmer Tennosaare elust ja tegemistest.

Reisi hind koos teatripiletiga: 1. sektoris     (5 rida)        79 eurot
                                            1.-2. sektoris (17 rida)      72 eurot  ( ridu üldse kokku 31)

Sissemaks peab olema tehtud hiljemalt 29.detsembriks.

1. jaanuarist 2023 hinnad kallinevad
                                                                             

Kaasa võtta soojad riided, sest augustiõhtud on juba jahedad. Vihmakeebist võib ka abi olla!  Kes soovib, siis ka toolipadi, sest külmal plastmasstoolil tunde istuda pole meeldiv.

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 55512921  estreisid@neti.ee  kindlam viis tellida
                                                           www.estreisid.ee reisikalender ja – tingimused

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat kultuuriprogrammiga, Räpina Paberivabriku ja Loomemaja tegevustega

                                                      26.august 2023

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn. McDonalds’i parklast.
Räpina Paberivabriku külastus, mille kirjapandud ajalugu algas 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde omandas valdused Eesti pikima, Võhandu jõe ääres Räpinas. Baltisaksa aadlik rakendas Võhandu veerikkuse tööstuse hüvanguks. Hakatuseks rajati ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel Võhandu jõele tamm ning selle lähedusse tellisevabrik. Ehitusmeistri nime tõttu käis rahva seas veel kaua jutt ringi, et keiser ise käinud vabrikut ehitamas.Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett, igipõlist taastuvenergiat. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Eesti rahva ärkamisajal, aastatel 1860-80, andis Räpina paber suure panuse eestikeelse trükisõna levikusse. Räpina paberile trükiti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ka juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik. Aastal 1869 peeti Tartus Eesti esimene üldlaulupidu. Selle eesti rahvusliku iseteadvuse tõusus ülitähtsa ettevõtmise trükised on samuti Räpina paberist. Kui Eesti 1918. aastal iseseisvus, trükiti Räpina paberivabriku paberile osa noore vabariigi rahatähtedest.

Räpina Loomemaja Näituseruumis on esindatud kohalike või Räpinaga seotud inimeste näitused: maalid, fotod, käsitöö. Teeme majas ringkäigu koos kohaliku giidiga, vaatame näitust ja saame osta kohalikku käsitööd.  Sillapää loss valmis 1847.a. ja seda  ümbritsev liigirikas dendropark on Räpina linna uhkuseks. Pargis on üle 300 liigi puid ja põõsaid. Liigirikkus võimaldab pargis pesitseda üle kuuekümnel linnuliigil. Siin elavad oravad, siilid, on nähtud tuhkruid, nirke ja isegi saarmaid. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte elupaiku (8 liiki) Eestis. Pargis ringkäiku tehes jääb roosiaias teele Musitempel, mille sammaste all teineteisele tõotuse andnud armastajad jäävad eluks ajaks kokku. Kindlasti on roosiaed täis õieehtes.
Meie teemegi jalutuskäigu pargis ja sõidame edasi  Lüübnitsa külla.
Esmakordselt on küla mainitud Pihkva linna ja maakonna meessoost hingede loendusraamatus 1582. 1749.aastal on märgitud Lüübnitsa küla kui uusasundust.
Külas on läbi aastasadade tegeldud kalapüügi ja kala kuivatamisega. Oluliseks tegevusalaks on ka köögiviljakasvatus, enamasti kasvatatakse sibulat. Külas on renoveeritud külakeskus, küla servas Peipsi järve kaldal aga 12,5 meetri kõrgune vaatetorn. Iga aasta augustikuu viimasel nädalavahetusel toimub Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Laat on populaarsust kogunud – nii kauplejate kui laadakülaliste arv kasvab iga aastaga.
 Sellel laadal on aukohal sibula- ja küüslauguvanikud ning sibulavõrgud. Samuti on külalisele meelepärane värske ja kuivatatud järvekala, mida kohalikud kalurid ise püüavad, kuivatavad ja müüvad. Saab osta ka kõiksugu muud toidu- ja tööstuskaupa, käsitööd. Valik on väga rikkalik. Ei puudu ka toitlustus – igale maitsele midagi.
Laata rikastab kirev kultuuriprogramm. Lisaks peaesinejatele (esinejad selguvad hiljem), on tantsijaid, lauljad, erinevad töötoad ja konkursid.

Kui ostud tehtud, viimane kontsert kuulatud, siis 16:00 hakkame koju sõitma. Kindlasti võime rõõmu tunda kenast suvepäevast.

Reisi hind: 42 eurot

Hinnale lisanduvad pääsmed

Reisitingimused ja reisiprogrammid www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 555 129 21  estreisid@neti.ee

                Lindora laat, Viitina mõis ja Veinimäe talu   28.oktoober, 2023

Tartust väljasõit kell 8:30 Turu tn McDonaldsi parklast.  Laata peetakse Lindora teeristis, Setomaa ja Võrumaa piiril.
Lindora laat on olnud maarahva jaoks tähtis kauplemis- ja kohtumispaik. Kui varasemal ajal sai Lindoral kokku peamiselt lähiümbruse rahvas, siis praegusel ajal tullakse sinna ka mujalt Eestist ning uudistajaid on välismaaltki.
Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril – sõltumata nädalapäevast. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Lindora laata teatakse kui Eesti ainsat järjepidevalt toimunud maalaata, mida on rahva enda algatusel peetud.

Ajalooürikud pajatavad Viitina mõisast nii mõndagi. 1542.a. andis Tartu piiskop Johann mõisa dr. jur. Jürgen Holdschner`ile, 1598.a. müüs tema poeg Cremon Bertram Viitina Otto v. Vietinghoff`ile (arvatavasti on siit pärit ka kohanimi). Vietinghoffide suguvõsa käes oli mõis 1782. aastani, mil läks tütre kaasavarana von Kruedener`ile (Krüdener`ile).
Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener (s. Vietinghoff, 1764-1824) oli tookordse Euroopa tuntud suurilmadaam, kelle sulest ilmus mitu Euroopas toona väga tuntud teost, sensatsiooniliseks kujunes kiriromaan “Valerie” (1803). Barbara elas seiklusrikkalt, tegutses Šveitsis ja mujal Euroopas rändjutlustajana, oli seotud vennastekogudusega. Keiser Aleksander I soosikuna mõjutas viimast Püha Liidu rajamisel. 1818.a. tuli Viitinasse tagasi, kus pidas järvetagusel Meegomäel valgustuslikke jutlusi külarahvale. Iga kuulaja sai hiljem mõisaköögist tasuta suppi. Valgustuslikest ideedest kantuna püüdis anda talulastele kooliharidust ja kehtestas laupäeval poolepäevase tööaja. Barbara sunniti loobuma mõisa valitsemisõigusest. Viimaseks omanikuks oli aastast 1902 Arthur von Wulf. Eesti Vabariigi tekkimisel mõis riigistati, kuid jäeti laiali jagamata, kuna sinna plaaniti luua põllutöökool.
Mõisa jagamine toimus lõpuks 1924. a., suure osa mõisamaadest ostis välja toonane rentnik.
Kohaliku giidiga tutvume mõisaga ja teeme tiiru ka vesiveski juurde.

2016.a. maikuus Viitina südames avatud vesiveski on koht, kus pakutakse huvilistele majutusteenust ja toodetakse keldris asuva hüdrojõujaama abil ka elektrienergiat. Viitina mõisa vesiveski ja viinavabrik, mis seisid ning lagunesid aastaid kasutult, on uue omaniku käes kiirelt muutunud kohalikuks pärliks. Ümbrus on heakorrastatud ja kena jalutusrada skulptuuridega.

Ringkäigul Veinimäe talus
– tutvutakse viinamarjasortidega (talus on neid 75!), ning kogenud agronoom tutvustab erinevaid viinamarjatehnoloogiaid,
– räägitakse veinide ja siidrite valmistamisest,
– maitstakse kohapeal valmistatud viinamarjaveine ja siidreid.
Veine ja siidreid saab kohapeal kaasa osta.

Tartus tagasi u 17.30 – 18.00

Reisi hind: 45 eurot

Hinnas sees: bussisõit, reisijuhi teenus ja kohvipaus

Lisandub: kohaliku giidi teenus ja Veinimäe talu külastus 12€

Reisi korraldaja: OÜ Est – Reisid
                             tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee