1. advendipüha Kärstna mõisas

                  1.advendipüha Kärstna mõisas 30.novembril, 2025

Tartust väljasõit kell 09:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Kärstna mõis  loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. aastast kuni 1919 aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep.
Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Tema vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis. 1900. aasta paiku lisati sellele algsega risti paiknev teine tiib, mis tegi hoone endisest pea poole suuremaks. Kogu hoonele anti selle ümberehitusega juugendlik väliskuju. Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. 1924- 2014 tegutses mõisas kool. 
Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, kuid erinevalt peahoonest on neist enamus ümber ehitatud.
Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga. Peaaegu lagunenud kabeli on taastanud Kabelimäe talu ettevõtlik perenaine Külli Kuldkepp.  
1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile malmlõvi kujuline mälestusmärk (Anrepi lõvi), mille on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Lõvikuju on identne mõne Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu.

Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kes on ka pargi rajajaks. Park ja alleed on looduskaitse all. Pargis on kolm väikest allikatoitelist tiiki, mis on truupide kaudu ühendatud. Kunagi oli igal tiigil oma otstarve: üks neist oli ravitiik sõiduhobuste jalgade raviks, teine kalatiik, kus kasvatati karpkalu ja võeti jääd jääkeldri jaoks, ning kolmas mõisarahva suplustiik. Kolmnurkne park on umbes 10 ha suur. Legendi järgi jalutas mõisahärra pargis isikliku lõviga. Kabelimäel on ka kabel- uks on avatud ja küünlad põlevad. Astume sisse ja kabel räägib oma loo. Kabeli taastamisel leiti põranda alt tinakirstud- kohalik mees oli need segasetel aegadel matnud hauarüüstajate eest liiva ja kruusa alla. Praegugi on kirstud konserveeritult kabeli all. 2010- 2013 eraalgatuslikult taastatud kabelis puhkab ka algselt kalmistupostamendil olnud, kuid 50 aastase rännaku teinud marmorlaps- see on perekonnakalmistu vanim kuju aastast 1838, mille autor on teadmata.  Ekskursioon u 1,5h. 

Advendilõuna prae, koogi ja kohvi/teega.

Esineja toob muusikalist külakosti ja selleks on seekord  Vanemuise Teatri lavastaja, näitleja, helilooja ja muusik Priit Strandberg.
Teame teda arvukatest teatrietendustest ja muusikalistest suvelavastustest “Kremli ööbik” – noor Jaak Joala,  “Ada. Rääkimata lugu” – Nisu Uno, Kaljo Kiisk, “Rohelised niidud”- Eri Klas.  

Hiljemalt 14.00 hakkame tagasi sõitma.

Reisi hind 85 eurot sisaldab bussisõitu, mõisa- ja pargiekskursiooni, advendilõunat ja muusikalist kontserti 

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ   tel 55512921

Tellimine estreisid@neti.ee

Reisikavad www.estreisid.ee/reisikalender