Põlvamaa käänud   18.mail, 2024

Tartust väljasõit kell 8.30 Turu tn McDonaldsi parklast.

Põlvamaal on üks tubli peremees Andi, kes oma talus kasvatab sibullilli ligikaudu 1 hektaril, millest põhiosa moodustab nartsiss (140 sorti). 300 ruutmeetril kasvatatakse liiliaid, mida on 127 sorti. Dendropark 250 taksoniga on omaette vaatamisväärsus, sest paljud liigid on toodud otse areaalist Kaug-Idast. Aia külastamiseks sobivad põhiliselt 2 perioodi: 10-20 mai, mil õitsevad nartsissid ja juuli-august, mil õitsevad liiliad. Kohapeal on võimalik osta kevadel nartsisse taimena ja augustis sibulatena (vastavalt ettetellimusena) ning liiliaid juulis-augustis. See tohutu lillemeri on väga võimas vaatepilt.

Eesti Maanteemuuseum jaguneb tinglikult kaheks osaks – teine teisel pool ajaloolist Postiteed. Ekspositsiooni loomine sai alguse kõige paremini säilinud hobupostijaama kompleksist Eestis, mille vanust on täna ligi 160 aastat. Siin avati 2005. aastal esimene püsinäitus „Tee ajalugu“, mis jutustas loo Eestimaa teede ajaloost ning liikumisviiside arengust muinasajast tänapäevani. Näitus pälvis Eesti muuseumite kõrgeima tunnustuse, Muuseumirott 2006 tiitli. Täna asub samas kompleksis uus püsinäitus „Head teed!“, lastemuuseum, suvine hobuveokite väljapanek ja ajutised näitused. Lõuna.
2010 aastal valmis maanteemuuseumi “Teeaeg”– innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond, ajalooline teeruum, laste liikluslinnak ning esinduslik tee-ehitusmasinate väljapanek. Tänaseks on see veelgi laienenud ja suveperioodil on külastajad teretulnud ka väikesesse masinahalli ehk avatud hoidlasse, kus troonivad parimad näited Eesti masinaehitajatelt ning tutvustatakse Eesti ühistranspordi kujunemise lugu.
2019 aasta suvest on avatud muuseumi uus näitusehoone. 1500 m² suurusel pinnal paiknevas ekspositsioonis “Masinate valitsemine” on välja pandud Eestimaa teid ehitanud võimsad masinad kuni aastani 1985, nende seas ka Bitvargen – 1926. aastal Rootsist Eestisse jõudnud esimene iseliikuv teehöövel. Samuti mõtestab väljapanek lahti autokasutuspraktikaid aastatel 1920-2000, rääkides, kuidas on autost kui luksusesemest saanud tänapäevane tarbevahend. Näituse ülesehitus keskendub kolmele suurele valdkonnale: autokultuuri, teemasinate ja liikluskasvatuse ekspositsioonile, mille kaudu saab külastaja tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede ja liikluse ajaloole.

Põikame sisse Andre Farmi talupoodi, mis on avatud 2017.a kevadest, kus lisaks oma juustudele pakutakse head-paremat ka teiste väiketootjate toodangust. Valikus on leivad, juustud, piim, munad, karastusjoogid, maiustused, viljatooted, magusad ja vürtsikad keedised, mesi jne. Poes saab kokku panna kingikomplekte nii jooksvalt kui ka ette tellides. Tänane farm on siin tegutsenud alates aastast 1999.a. Alguses oli laudas 20 lehma, täna on kokku 390 looma.  Lehmi lüpsavad neli Lely lüpsirobotit. Talu ajalugu ulatub aga vaarisade aega. Tänane peremees – Aivar Alviste on Andre talus viienda põlvkonna esindaja.  Uuendusmeelsus on veres. Juba esimese Eesti ajal said loomad juua automaatjootjatest ning põllul rakendati uusimaid agrotehnilisi võtteid, et parandada saagikust. Meid ootab ees põnev programm, kus räägitakse loomadest ja juustust, kogeme, kuidas piimast saab juust, näeme robotlüpsisüsteemi ja degusteerime kõiki Andre farmi tooteid.

Põlva uus keskväljak

EV100 arhitektuuriprogrammi raames valminud Põlva linna keskväljak avati 2018 aastal pidulikult maakondliku võidupüha tähistamisega. Keskväljak on kaasaegne pargi- ja puhkeala, väljakumööbli, purskkaevu, lipuväljaku ja kõnniteedega. Väljakul olevad puidust konstruktsioonid markeerivad hooneid ja on ühtlasi platsi raamistikuks.

Tartusse tagasi jõuame hiljemalt 17.00.

Reisi hind koos lõunaga on 59€

Hinnale lisandub: pääsmed ja degustatsioon (2024 a hinnad täpsustamisel)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ     Tartu tel. 55512921    estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee reisitingimused     

              Riia korvilaat ja botaanikaaed troopiliste liblikatega       01.06.2024

Tartust väljasõit kell 7:30  Turu tn. McDonalds’i parklast. 

Riia äärelinnas, Jugla järve ääres asub Läti Etnograafiamuuseum (ka Riia vabaõhumuuseum), mis loodi 1924. aastal ja  külastajatele avati 1932. aastal. Alates selle loomisest 1924. aastal on muuseum kogunud kokku 118 ajaloolist hoonet kogu Lätist. Siin on esindatud Riia ja kõik Läti piirkonnad, Kurzeme, Vidzeme, Zemgale ja Latgale. Ehitised on loodud selleks, et anda külastajatele ülevaade Läti maapiirkondade elu – olustikust.
Vabaõhumuuseumis leiate Läti talupidajate, käsitööliste ja kalurite külasid. Kõik nad sisaldavad väljapanekuid majapidamis- ja tööriistadest, sisustustarbeid, mis iseloomustavad antud aega ja piirkonda.
Maist septembrini töötavad vabaõhumuuseumis käsitöölised, nagu näiteks pottsepad, kudujad, sepad, puidutöölised.

Samal ajal peetakse kuulsat „korvilaata“, mis on suurim käsitöö mess ja üritus kogu Lätis. Etnograafia muuseumis müüb kodus valmistatud kaupu, sajad käsitöölised üle kogu riigi on kokku tulnud. Üritusel osalevad tavaliselt tuhanded inimesed, kes ei tule mitte ainult ostude tegemiseks, vaid ka kuulama elavat rahvamuusikat ja vaatama rahvatantsijaid ning nautima rohkesti Läti sööke ja jooke.  See oleks nagu „kolm ühes“ – käsitöölaat, folkloorifestival ja toidufestival.  Arveldamine toimub sularahas. Meil on aega u 2,5 tundi.

Läti Ülikooli Botaanikaaed asutati 1922. aastal, paikneb Wolfschmidti mõisa maadel. 15 hektaril kasvab ligi 6000 erinevat taimeliiki, Läti Ülikooli Botaanikaaias asub samuti uhke troopiliste liblikate maja. Läti Ülikooli Botaanikaaed on Riia üks hinnatumaid lõõgastumispaiku – aegamisi võib jalutada läbi botaanikaaia kompaktse territooriumi, mis pakub küllaldaselt uut teavet, tutvuda kogu maailmast kogutud taimedega, Taimede majaga. Asaleade majaga ja Troopiliste liblikate maja asukatega, samuti nautida loodust otse pealinna südames. Aiandushuvilised, kaunis keskkonnas lõõgastujad võivad leida midagi endale huvitavat, lisaks saadakse teada palju uutki. Läti Ülikooli Botaanikaaia kollektsioon on väga mahukas ning hoolega loodud – võib tutvuda kaitsealuste taimeliikidega, ravimtaimedega ja Lätis kasvavate mürgiste taimede liikidega. Lõviosa dendraariumis olevatest puu – ja taimeliigid pole Läti jaoks iseloomulikud, näiteks nõiapuud, seedrid, sirelid, kreeka pähklipuud, hõlmikpuud, mooruspuud, roosid, korgipuud ja söödavad kastanid. Botaanikaaias on rikkalik talvekindlate taimeliikide, liiliate, daaliate, talvekindlate rohttaimede jm. ilutaimede kollektsioon. Spetsiaalne väljapanek võimaldab tutvuda sootaimedega, samuti mitmesuguste sammalde ja samblikega. Taimede majas võib tutvuda mitmesuguste troopiliste ja subtroopiliste taimedega, samuti kõrbetaimedega, sealhulgas kaktustega. Aega 2 h.

Meel rõõmus kordaläinud suvepäevast! Kojusõit. Tartusse jõuame u 21 paiku.

Reisi hind: 55 eurot

Lisatasu eest: korvilaada pääsme (täisk.4€, pensionär 2,50€, üliõpil. 2€ ja õpilane 1,40€)
                         botaanikaaia pääse täisk. 5€, pensionär, tudeng 4€ ja õpilane 3€
Piletite hinnad võivad muutuda meist mitteolenevatel põhjustel.

Reisitingimused, reisikavad jm info www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee 

                                     Kreisilinna Rakvere päevad  8.6.24

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum (pääsmega) Tule ja vaata, kuidas elati 100 aastat tagasi!

Elu ilma elektrita, kanalisatsioonita ja internetita – tundub võimatuna? 18. sajandist pärinevas elamus elanud käsitöömeistrid said selleta hakkama! Kohapeal saab tutvuda 100 aasta taguse elutoa, magamistoa, söögitoa ning köögiga ja maja teisel pool asuvas 1930. aastate korteri sisustusega. Hoovimajas asub kingsepa töökoda, kus on võimalik õppida kingsepatööd ning pesuköögis pesupesemist ilma pesumasinata.
Muuseumi teisel korrusel ootavad Musta kassi pööning ja Karupoeg Otto töökoda, kus on võimalik pidada sünnipäevi ja seminare. Linnakodaniku maja 1930.aastate elutoas on näitus „Arvo Pärt Rakveres“ ja eksponeeritud esimene heliloojale kuulunud klaver. Eesti tuntuim helilooja on küll sündinud Paides 1935.a., kuid juba õige varsti kolis ema koos väikese poisiga Rakveresse, kus Arvo Pärt käis lasteaias ja koolis ning alustas oma muusikaõpinguid laste muusikakoolis. Väike näitus tutvustab Arvo Pärdi lapsepõlve- ja kooliaastaid ning klaveri kohal on eksponeeritud maailma erinevates paikades toimunud kontsertide plakateid. Eksponeeritud on Rakvere legendaarse muusikaõpetaja Jaan Paku (1901 – 1979) viiul, mille Rakvere linn kinkis Arvo Pärdile helilooja 70. sünnipäevaks.

Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile kuulunud ja hiljem linnavalitsuse ametihoone rolli täitnud majast on saanud uhke ja huvitav näitustemaja (pääsmega)! Rakvere kesklinnas asuv varaklassitsistlik aadlielamu – krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi linnamaja – valmis 1793. aastal. Juba aastaid on käimas remondi- ja renoveerimistööd. Loodeti, et ajaloolise hoone 230. sünnipäeva-aastal avatakse hoone peakorrusel püsinäituse Eesti mööbliajaloost. Järgmises etapis  soklikorrusele näituse Virumaa ajaloo teemadel.
Mööbliajaloo näitus on Eestis ja meie naaberriikides ainus omataoline ja võimaldab tundma õppida läbi aastasadade siinmail kasutatud mööblit ja tutvuda seeläbi ka muutustega elustiilis ja olmes.
Rakverre näitusele jõuavad ka mitmed esemed Alatskivi ja Luunja mõisatest, mis on hoiul Lüneburgis Ostpreußische Landesmuseumis. Viljar Vissel ja Andrus Eesmaa juhtimisel käidi veebruaris 2023 Lüneburgis ja toodi koostöö raames Eestisse hulk museaale, et neid eksponeerida nii Palmses kui ka mööbliajaloo muuseumis. Neid esemeid ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud. Loodetakse avada mööbliajaloo näituse 2024. aasta kevadel ja loodetavasti linnapäevadeks on kõik korras! Loomulikult maja ise, seintel väljapuhastatud seinamaalingud ja maja põnev ajalugu giidi juhendamisel.

Linnapäevade raames on linnas palju melu, millest osa võtta ja nautida.

Vallimäe Vabaõhukeskus

Rakvere Vallimäel valmis 2020. aasta suvel unikaalne, ligi seitsmel hektaril laiuv Eesti oludes suurejooneline vabaõhu meelelahutuskeskus, mis avapidu peeti 1. augustil 2020. 2019 aasta kevadel alanud ehituse käigus rajati Rakvere Vallimäe nõlvade vahele unikaalne esinemispaik – tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ning 800 istekohaga foorumlava. Linnakodanike seas on see saanud armastatuks paigaks, mida külastada, ka siis, kui pole kontserte või muid suuri üritusi. Siin on ruumi, kus jalutada, istuda, vaadata või niisama mõtiskleda. Eesti mõistes väga suursugune ehitis ühes väikelinnas. Seda peab nägema.

 Reisi hind koos lõunaga  63€
Lisatasu eest pääsmed:…€ tava, ….€ pensionär/õpilane (korjame bussis)

Reisi korraldaja: Est – Reisid OÜ    Tartu, tel. 55512921  estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee

                    Kuulus ja kummaline Ida – Virumaa  29.juuni  2024

Tartust väljasõit kell 8.20 Turu tn McDonalds’i parklast (10 min varem kohal olla).

    Narva Aleksandri kirik on keerulise ajalooga objekt, mille taasavamiseks otsiti pikka aega ideed. Kirikut iseloomustas keeruline ruumiolukord, väike kogudus ja piiratud kasvuvõimalused, samas oli soov silma paista ja täita kirik külaliste vooga, kuid see näis võimatu missioonina. Idee luua hoonesse videoinstallatsioon osutus aga kõigi piirangute kiuste suureks edulooks. Sündis „Taevas Narva kohal“ – kogu Ida-Euroopa suurim videoprojektsiooni püsiinstallatsioon, millega on kaetud 520 m² suuruse kupli pind. Logo ja graafiline stiil on inspireeritud kiriku kupli arhitektuurist.
    15-minutiline videoinstallatsioon kiriku kupli all räägib loo Narvast kui omaaegsest baroksest pärlist, sõjapurustustest, Narvast muutuvas ajas. Mineviku peatüki sulgenud Narva ärkab ja tärkab taas elule. Vesi – eluallikas avaldub nii loodusjõuna kui peenemate struktuuride kaudu. Vesi on mõjutatav, ta reageerib ja mäletab. Mõningaid vihjeid inimeste hingesuurusest toovad meieni pühakute heateod, kes on kõik kunagi olnud tavalised inimesed meie endi seast. Meie jälgime seda pikutades! Võimalus sõita liftiga VI korrusele ja sealt avaneb võrratu vaade linnale.

Lõuna Narvas.

Juunist 2023 on Narva raekoda jälle avatud pärast 24-aastast vaheaega! Nüüd asub raekoja hoones muu hulgas ka Narva turismiinfokeskus. XVII sajandist pärit linna hollandi barokkstiilis raekoja hoones (arhitekt G. Teuffel) on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mõjud. Raekoja platsi arhitektuurilisse ansamblisse kuulusid raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad. Kahjuks on tänapäevani säilinud üksnes raekoda, muud hooned hävisid II maailmasõjas. Majatuuri käigus näed Narva linnapea esinduskabinetti, linnavolikogu istungite saali, pidulike tseremooniate saali ja konverentsikeskust ning tulevaste restorani ja martsipani töötoa/kohviku ruume. Ekskursioonil räägib giid ka linna ajaloost ja legendidest.  Piilume koos giidiga maja salajastesse nurkadesse!

Narva Raekoja kõrval asuv Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone ehitati 2012. aastal kunagise Narva Börsihoone kohale. Hoone ehitati valmis julge projekti “Vihm” järgi ning ühendab endas Narva olevikku ja minevikku. Kolledžihoone esifasaad jäljendab Teises maailmasõjas hävinud börsihoone oma. Börsihoonest säilisid võlvitud lagedega keldriruumid, kus asuvad praegu kolledži näitusesaalid. Raamatukogu 20 arvutikohaga lugemissaalist avaneb inspireeriv vaade Narva linnale.

Laevasõit Narva jõel  Narva-Jõesuusse jõetrammiga – mugava ja moodsa, kahekorruselise ning ruumika reisilaeva “Caroline”. Sõiduaeg on 1 h  20 minutit. Laeva esimene korrus on suurte akendega ning küttega, et ka jahedama ilmaga oleks salongis soe ja sõit nauditav. Laeva teine korrus on aga avatud seintega ning kokkupandava katusega, kus on mõnus peesitada soojal suvepäeval. Laeva pardal on avatud kohvik.

PS! Kuna tegemist on piiriveekoguga, peab reisijatel kaasas olema isikut tõendav dokument!

Me oleme veetnud ühe suurepärase päeva kuulsal ja kummalisel Ida – Virumaal

Reisi hind koos lõunaga  63€

Lisatasu eest pääsmed: …€-tavahind ja …€ soodushind (õpilased ja pensionärid) korjame bussis

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee 
                                                         www.estreisid.ee reisikalender, -tingimused jm

                           28.juulil 2024 a Kiidjärvel suvelavastus „Rohelised niidud“

Tartust väljasõit kell 17:00 Turu tn McDonalds’i parklast (kohal olla 10-15 min varem).

Maalilise Kiidjärve kaldal asuvas endises mõisapargis etendatakse muusikalist lavastust „Rohelised niidud“ , mis on kuuekümnendatel loodud armastatud muusikutest koosnenud EESTI RAADIO MEESKVARTETI lugu.

Kvartett koosseisus UNO LOOP, ERI KLAS, ARVED HAUG ja KALJU TERASMAA tegutses aastatel 1960-1964 ja sai oma üsnagi lühikese tegutsemisperioodi jooksul ääretult populaarseks ja armastatuks.
Tänu neile sai Eesti rahvas kuulda selliseid laule nagu „Romantika“, „Viljandi serenaad“, „Imeilus suvepäev“, „Sügisesed kirjad“ ja muidugi „Rohelised niidud“. Neis lauludes ei räägitud sõnagi nõukogulikust ülesehitustööst ega viisaastakuplaani täitmisest, vaid kaunist Eesti loodusest, suhetest ja armastusest.
Need laulud kõlasid legendaarsetes Tallinna restoranides, kus elu algas alles peale keskööd, gastrollidel üle laia Nõukogude Liidu, kus kvartetipoisse peeti enamasti välismaalasteks ja muidugi kõikjal üle Eestimaa laululavadel ja kultuurimajades. See oli nelja andeka mehe noorusaeg täis pööraseid seiklusi, armumisi ja eneseleidmist.

Autorid: Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere
Lavastaja: Priit Võigemast
Teksti autor: Ott Kilusk
Muusikajuht: Siim Aimla
Etenduses osalevad: Ott Lepland, Priit Võigemast, Kalle Sepp, Priit Strandberg, Sepo Seeman, Birgit Sarrap, Jan Uuspõld jpt.

Mõisakeskus paiknes Kiidjärve ääres. Mõisasüdame hooned ehitati 18. sajandi teisel poolel. 1907. aastast oli mõisa omanik Erich von Maydell, kes 1914. aastal ehitas Ahja jõele Kiidjärve vesiveski, mis ehitatud mõisa tellisetehases valminud punastest tellistest. Samal ajal rajati tõenäoliselt ka Kiidjärve mõisa park, mis on 1972. aastast võetud looduskaitse alla koos Akste–Häätaru tee äärde jääva 250 meetri pikkuse pärnaalleega. Mõis võõrandati 1919. aastal.
Mõisa härrastemaja oli ühekorruseline viilkatusega klassitsistlike elementidega palkhoone, mille esifassaad avanes järve poole. Nõukogude perioodil tegutses endises mõisa härrastemajas rahvamaja.  Hoone hävis 1950. aastal tulekahjus. Säilinud on kõrvalhooneid (teenijatemaja, kupjamaja, lauda müürid ja punase telliskorstnaga ait-kuivati) ning 1914. aastal ehitatud Kiidjärve vesiveski. 1921. aastal eraldati mõisa südamest 57 ha suurune talukoht Vabadussõja teenete eest kolonel Victor Mutile.
Vesiveski ja ait-kuivati on ehitismälestistena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Toitlustuskohad on avatud enne etendust ja vaheajal. Vihmavarjud pole lubatud. Kui tahad, võta vihmakeep kaasa ja tooli põhja väike padi. Jälgi ilma ja riietu vastavalt!

Etendus kestab üle 3 tunni, ühe vaheajaga. 15 min peale lõppu ärasõit.

Reisi hind koos piletiga :  välja müüdud

Piletid jagame bussis.

Ainult bussisõit 25€ (5 vaba kohta, eeldab (oma) etenduse piletit)

Piletisoovist kirjuta estreisid@neti.ee või helista tel 55512921

Reisi korraldab: OÜ Est – Reisid   www.estreisid.ee

                               Seto Kuningriigipäev Obinitsas 3.augustil

Tartust väljasõit kell 11:00 Turu tn McDonaldsi ja Circle – K vahelisest parklast.

    Obinitsas peetakse  Seto kuningriigipäeva (meie oleme u 3h). Sel tähtsal päeval otsustab Setomaa rahvas, kes on järgmisel aastal seto kuninga Peko asemik ehk Setomaa ülembsootska. 
    Seto Kuningriigipäiv toimub juba XXXI korda, tavapärases hiilguses ja välja kujunenud rütmi järgi: lauldakse seto hümni, rahvas valib meistrid ja ülembsootska. Meistrite tiitlile võistlevad sõnolised ja karguse tantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd. Viisa lisatasu eest kohapeal 15€.
    Seto muuseumi külastus (1 h). Läbi seto naiste lugude ja seto keele räägitakse siin muuseumimajas just leelost ning selle olulisusest läbi sajandite. Gruppide hulgas on väga populaarne Rõivile panemise programm, mille käigus üks või kaks grupiliiget saavad end hetkeks tunda setona. Nii saab teada, kuidas seto naine ja mees peaksid traditsioonide kohaselt rõivil ehk riides käima (lisatasu eest). Obinitsa muuseumi kõrval asub ka tsässon, väike külakabel, kuhu võimalik samuti sisse astuda.
Obinitsas asub ka Kauksi, Ülle ObiNizza lokaal, kus oodatakse oma vanu ja uusi kundesid, pakutakse unustatud ja uneski nägemata maitseid, lauldakse nii uusi kui hästiunustatud vanu hitte. Pakutakse igavese nooruse eliksiiri. Setomaalt ei minda ära tühja kotiga ja sellepärast on neil Kunstizaalis müügil suur valik pildiga trükitud  kotte ja Kohvikumajas kaasaostmiseks sobiva kauba lett.
Kunsti ja käsitöö  huviliste jaoks avatakse KUNSTIZAAL, mille peremees on ehtekunstnik Riitsaare, Evar.
 Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks. Lenna Kuurmaa on avanud vanas kool-kirikus (1904) sündmus- ja majutuselamus-keskuse „Ilmaveeren“. Seal on avatud restoran, mis on igati väärt sisse põikamist.

 Taarka Tarõ Köögikõnõ, on üks kodune ja hubase interjööriga söögikoht, tõeline seto kultuuri süda. Tarõ pererahvas, Rieka ja Aare Hõrn, on seto kultuuri kauased eestvedajad ning nende kaudu saab iga külaline osa elavast seto kultuurist. Tarõ pakub ehedat seto toitu, lisaks leidub valikus soome-ugri ja ukraina sööke. Sõira, pirukaid, leiba ja sooja jooki saab kaasa osta.
Veedetud on üks tore päev. Kojusõit. Tartusse jõuame u 18’paiku

Reisi hind: 37€/in

Hinnas sees: bussisõit, teepeal giiditeenus
Lisatasu eest: Kuningriigi viisa ja muuseumi pääsmed vastavalt vanusele.
                              Toitlustus igaühe soovide ja maitsete järgi

Reisikorraldaja: Est – Reisid  tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee reisitingimused jm info

             Suvelavastus „Kõik roosid…“ ja kultuurilooline Peipsiäär 10.08.2024

Tartust väljasõit kell 12.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Muusikaline komöödia Vanemuise näitleja Helend Peebu näitlejatee esimestest sammudest kuni tema igihalja hiti “Kõik roosid ma kingiksin sulle…” laulmiseni hulludel aegadel Vanemuise Teatris.
Näitleja Helend Peep rõõmustas pea terve sajandi teatripublikut oma laulude ja rollidega. Pärit on ta aga Iisakust, Ida – Virumaalt. Kuidas kujunes lihtsast talupoisist teatrimees ja kellega viis teda saatus kokku Eesti jaoks hulludel aegadel kodumail ja Vanemuises, näeb muusikalises komöödias

 Kõik roosid… 
Suvelavastust mängime vabas õhus ja vaid neljal õhtul augustikuus Iisaku Lauluväljakul kell 18.00. Etendus kestab 3 h ja 35 min. 15 min peale etenduse lõppu kojusõit. Tartus tagasi u 23.30.

Lavateksti autor ja lavastaja on Rednar Annus, kunstnikutöö Riina Vanhaselt. Lisaks Maarius Pärnale nimiosas löövad kaasa Henrik Normann, Tiina Tõnis, Triin Lellep, Hellar Bergmann, Allar Kress ja hulk näitlejaid Alutaguselt ja Tallinnast.

Alatskivi loss ja sõiduhobuste tall.

Mõisaid on Eestimaal olnud väga palju. Alatskivi identiteet seisneb suuresti ajaloos – legendides ja müütides, mida räägitakse nii lossi kui kogu ümbruse kohta. Kogu mõisakompleks, mida küll algsel kujul enam ei ole, võimaldab tunnetada aja kulgemist. Paljud hooned on hävinud, mitmed saanud uue sisu ja funktsioonid, kuid mõisa peahoone lossi näol viib meid ajas tagasi XIX sajandisse.
Mõis moodustab hoonete, maade, objektide ja legendide kogumi, mille hingust on tunda tänasel päevalgi. Alatskivi mõisa hoonestuse ja ilmestavad objektid saab jagada tinglikult nelja ringi, mida seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41.
Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus – tõllakuurid, juustukelder, jääkelder.
Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik.
Alatskivi mõisa sõiduhobuste tall on saanud uue elu. Nüüd on siin näitusetall.
Alatskivi lossi külastajad on ikka teada soovinud, kuidas siinne baltisakslasest aadlik parun von Nolcken suutis mõisat nii majandada, et sai oma perele koduks nõnda uhke eluhoone ehitada, lisaks veel palju reisida ja oma harrastustega tegeleda. Ehkki toonane mõisniku elustiil sarnanes tänapäevasega, oli muu elu-olu 150 aastat tagasi sootuks teistsugune.
Ekspositsioon püüab anda pisukese ülevaate Alatskivi mõisa elust, mil selle omanikud olid von Nolckenid ja kui siia ehitati imeline loss koos suure hulga majapidamishoonetega.
Juhan Liiv, siin kandis sündinud armastatud poeet, on öelnud: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Minevikumälu alalhoidmisega on vaja järjekindlalt tegeleda. Juba täna on raske maastikul leida lagunenud mõisahoonete asukohti, mäletada sündmuste toimumisaega ja detaile, rääkimata veelgi varasemast ajast. Kirjalikud allikad sageli puuduvad või on vastuolulised ja neid, kes võiksid mäletada, enam pole.
Olgu siia sõiduhobuste talli loodud ajalookild see, mis aitab hoida ühist ajaloomälu. Nii seda, et mõisad ja baltisakslased on pikka aega olnud suur osa meie kultuuriruumist kui ka seda, et ajaloo keerdkäikude hammasrataste vahelt ei ole pääsenud ei pärisorjad ega aadlikud. Tunnike vaba aega.

Kaasa võtta ilmastikule vastav riietus, vajadusel vihmakeep ja ehk väike istepadi.

Reisi hind koos teatripiletiga on 54€

Lisatasu eest Alatskivi lossi- ja sõiduhobuste talli giidiekskursiooniga …€ (hind selgub, korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid   tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee reisikalender, reisitingimused jm info

                                               1.novembril Pühakute päeva reis Tallinna

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Niguliste muuseum tähistab 1. novembril traditsioonilist kõigi pühakute päeva! Sel puhul on Niguliste kiriku peaaltari retaabel avatud terve päeva kõige pidulikumas vaates. Seda saab vaadata ainult kolm päeva aastas: pühakutepäeval ja lisaks kaks korda aastas püha Nikolause mälestuspäeva ehk nigulapäeva: 6. detsembril, kui on pühaku surmapäev ja 9. mail, kui tema säilmed jõudsid Barisse.
Niguliste kiriku peaaltari retaabel (1478‒1481) on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Lübeckist meister Hermen Rode töökojast tellitud retaabel on kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Selle täielikult avatud pidulikus asendis avaneb vaade neljakümnele nais- ja meespühakule ning piiblitegelasele, kelle hulgas on ka kiriku patroon püha Nikolaus ja Tallinna kaitsepühak Viktor.
Püha Nikolausega seotud legende ja lugusid tutvustab uhke kunstiteose kaudu Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret või muuseumigiid. Ekskursiooni käigus avab ja sulgeb ta retaablit, selgitades selle erinevaid positsioone.
Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansa-linnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest.
Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonda, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud.
Avatud kappaltar. Kappaltari täielikult avatud, kõige pidulikumas asendis on kujutatud kahes reas kullatud ja värvitud pühakuskulptuure. Kolmkümmend kolm suurt figuuri paiknevad tähtsuse järjekorras – olulisemad pühakud on asetatud keskossa ja ülemisse ritta. Ülemise rea keskel õnnistab Kristus kroonitud neitsi Maarjat. Alumise rea keskel istuvad püha Anna ja neitsi Maarja koos Kristuslapsega.
Niguliste muuseumi ajalooline kirikutorn on avatud külastuseks – läbi nelja korruse kulgev klaaslift viib 50 meetri kõrgusel asuvale taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Torni teisel korrusel on avatud kirikukellade ekspositsioon ja kolmas korrus on ajutiste näituste päralt. Vaateplatvormidele ‒ kus tuul kunagi ei puhu ja külm ei näpista ‒ pääseb aastaringselt muuseumipiletiga. Klaasliftiga aeglaselt läbi erinevate korruste sõita ja muuseumi sisevaateid kogeda on omaette elamus. Torni arhitektuuri ja detailide põhjalikumaks avastamiseks saab korruste vahel liikuda taastatud ajaloolisest tornitrepist.

Retk vanalinnas. Milline oli Tallinn sajandeid tagasi ja mis on sellest ajast säilinud?

Söögikoha soovitus St. Patricku pubi Narva mnt, 5. Püha Patrick oli katoliku pühak ja Iirimaa kaitsepühak. Teda peetakse Iirimaale ristiusu toojaks.

Reisi hind 38€

Lisaks: Nigulite muuseumi pääseme hind: 9€ soodushind pensionär ja 14€ tavahind. Tasuta külastusõigus vastava dokumendi ettenäitamisel: sügava või raske puudega 16-aastane ja vanem isik (tõendi alusel) ja tema saatja;  represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud; Eesti Vabariigi muuseumitöötajad töötõendi esitamisel
Vanalinnatuur: …€

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee 
                                                                                                                       reisitingimused jm info

Programm koostamisel. Jälgige meid!

estreisid@neti.ee

tel 55512921

Kaks  jõuluehtes linna –  Helsingi ja Porvoo. Fazeri kommitehas     14.12.2024

Tartust väljasõit kell 03:20 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast. Ebameeldivuste vältimiseks (sõidukellaaja muudatus) palume väljumisajad hiljemalt 2 nädal enne reisi üle kontrollida. Tallinnlastega kohtume kell 6.00 Tallinna sadama A-terminali bussiparklas. Koguneme bussi juurde, kus jagame välja pardakaardid ja seejärel suundub igaüks ise laeva. 07.00 VIKING LINE laev XPRS väljub Tallinnast. Meid ootab rikkalik jõuluaja hommikusöök rootsilauas.
9.40 laev saabub Helsingisse (KATAJANOKKA  TERMINAL ).
9.50  kogunemine bussi ja algab ekskursioon Helsingis: Katajanokka – Soome presidendi palee – Kalaturg koos keisrinna kiviga, jõululaada ja vana turuhoonega – Rootsi teater – Mannerheimi tee – Rahvusooperi hoone – Finlandiatalo – Rahvusmuuseum – Parlamendihoone – Senati väljaku jõululaat jne., jne. Nähtavad kohad pole antud järjekorras. Külastame Helsingi Talveaeda, kus õitsevad paljud selle aja kohta eksootilised lilled (jõulutähed, jõulukaktused, erinevate maade jõululilled jm.). Fazeri kommivabriku  kommipoes võimalus soodsalt varusid täiendada.
Edasi sõidame Porvoosse – linna, kust kaudu kulges Kuningate tee Viiburisse ja Peterburgi. Porvoo jõe kallastel paiknev, aegu näinud idülliline vanalinn köidab nii kodu, kui välisturiste. Jalutame kitsastel jõuluehtes tänavatel, käime kirikus ja vaatleme sillalt endisi võrgukuure ja paadisadamaid. Pisut vaba aega kohvi joomiseks, või ostelda käsitööpoodides  kingikoti täiendamiseks. Seejärel jätkame teed Helsingisse tagasi, sest vaatame ka seal veel ringi enne laeva peale minemist.
19:30 ollakse tagasi sadamas – KATAJANOKKA  TERMINAL’is. Laevale asumine.
20:30 laev lahkub Helsingist. Kes soovib süüa jõuluaja õhtusööki- rikkaliku valikuga rootsilauas (täiskasvanutele on hinnas punane ja valge vein, õlu aga lastele karastusjoogid), siis ette ostes odavam, kui laevas!  Laevas vaba aeg.
23.30  saabub laev Tallinna. Koguneme terminali ette parklasse (kus olime hommikul). Tallinnlastega jätame hüvasti ja tartlastega algab kodutee. Reis lõpeb seal, kus algas.
Reisiprogrammis täheldatud kohad ei ole kirjas külastamise järjekorras. Neis võib tulla muudatusi,  sõltuvalt kohalikest  oludest. Selga- ja jalga palun panna ilmale vastav soe riietus ja jalanõud.  Igal reisijal peab olema kaasas ID-kaart või pass, mis kehtib ka peale reisi.

Reisitingimused www.estreisid.ee

Hind: täiskasvanud   97€
             lapsed 6 -17a.  86€
             alla 6a               40€

Lisatasu eest (ettemakstes): õhtusöök… €

Hinnas sees: bussisõit, reisisaatjateenus, laevapiletid Tal-Hel-Tal ja laevas rikkalik jõuluaja hommikusöök

Reisikorraldaja: OÜ EST – Reisid    tel 55512921  estreisid@neti.ee