Põlvamaa käänud   18.mail, 2024

Tartust väljasõit kell 8.30 Turu tn McDonaldsi parklast.

Põlvamaal on üks tubli peremees Andi, kes oma talus kasvatab sibullilli ligikaudu 1 hektaril, millest põhiosa moodustab nartsiss (140 sorti). 300 ruutmeetril kasvatatakse liiliaid, mida on 127 sorti. Dendropark 250 taksoniga on omaette vaatamisväärsus, sest paljud liigid on toodud otse areaalist Kaug-Idast. Aia külastamiseks sobivad põhiliselt 2 perioodi: 10-20 mai, mil õitsevad nartsissid ja juuli-august, mil õitsevad liiliad. Kohapeal on võimalik osta kevadel nartsisse taimena ja augustis sibulatena (vastavalt ettetellimusena) ning liiliaid juulis-augustis. See tohutu lillemeri on väga võimas vaatepilt.

Eesti Maanteemuuseum jaguneb tinglikult kaheks osaks – teine teisel pool ajaloolist Postiteed. Ekspositsiooni loomine sai alguse kõige paremini säilinud hobupostijaama kompleksist Eestis, mille vanust on täna ligi 160 aastat. Siin avati 2005. aastal esimene püsinäitus „Tee ajalugu“, mis jutustas loo Eestimaa teede ajaloost ning liikumisviiside arengust muinasajast tänapäevani. Näitus pälvis Eesti muuseumite kõrgeima tunnustuse, Muuseumirott 2006 tiitli. Täna asub samas kompleksis uus püsinäitus „Head teed!“, lastemuuseum, suvine hobuveokite väljapanek ja ajutised näitused. Lõuna.
2010 aastal valmis maanteemuuseumi “Teeaeg”– innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond, ajalooline teeruum, laste liikluslinnak ning esinduslik tee-ehitusmasinate väljapanek. Tänaseks on see veelgi laienenud ja suveperioodil on külastajad teretulnud ka väikesesse masinahalli ehk avatud hoidlasse, kus troonivad parimad näited Eesti masinaehitajatelt ning tutvustatakse Eesti ühistranspordi kujunemise lugu.
2019 aasta suvest on avatud muuseumi uus näitusehoone. 1500 m² suurusel pinnal paiknevas ekspositsioonis “Masinate valitsemine” on välja pandud Eestimaa teid ehitanud võimsad masinad kuni aastani 1985, nende seas ka Bitvargen – 1926. aastal Rootsist Eestisse jõudnud esimene iseliikuv teehöövel. Samuti mõtestab väljapanek lahti autokasutuspraktikaid aastatel 1920-2000, rääkides, kuidas on autost kui luksusesemest saanud tänapäevane tarbevahend. Näituse ülesehitus keskendub kolmele suurele valdkonnale: autokultuuri, teemasinate ja liikluskasvatuse ekspositsioonile, mille kaudu saab külastaja tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede ja liikluse ajaloole.

Põikame sisse Andre Farmi talupoodi, mis on avatud 2017.a kevadest, kus lisaks oma juustudele pakutakse head-paremat ka teiste väiketootjate toodangust. Valikus on leivad, juustud, piim, munad, karastusjoogid, maiustused, viljatooted, magusad ja vürtsikad keedised, mesi jne. Poes saab kokku panna kingikomplekte nii jooksvalt kui ka ette tellides. Tänane farm on siin tegutsenud alates aastast 1999.a. Alguses oli laudas 20 lehma, täna on kokku 390 looma.  Lehmi lüpsavad neli Lely lüpsirobotit. Talu ajalugu ulatub aga vaarisade aega. Tänane peremees – Aivar Alviste on Andre talus viienda põlvkonna esindaja.  Uuendusmeelsus on veres. Juba esimese Eesti ajal said loomad juua automaatjootjatest ning põllul rakendati uusimaid agrotehnilisi võtteid, et parandada saagikust. Meid ootab ees põnev programm, kus räägitakse loomadest ja juustust, kogeme, kuidas piimast saab juust, näeme robotlüpsisüsteemi ja degusteerime kõiki Andre farmi tooteid.

Põlva uus keskväljak

EV100 arhitektuuriprogrammi raames valminud Põlva linna keskväljak avati 2018 aastal pidulikult maakondliku võidupüha tähistamisega. Keskväljak on kaasaegne pargi- ja puhkeala, väljakumööbli, purskkaevu, lipuväljaku ja kõnniteedega. Väljakul olevad puidust konstruktsioonid markeerivad hooneid ja on ühtlasi platsi raamistikuks.

Tartusse tagasi jõuame hiljemalt 17.00.

Reisi hind koos lõunaga on 59€

Hinnale lisandub: pääsmed ja degustatsioon kokku 20€

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ     Tartu tel. 55512921    estreisid@neti.ee

www.estreisid.ee reisitingimused