Silmufestival, Narva kasematid, kloostrid, Toila spa

 Silmufestival Narva-Jõesuus, müstiline Ida – Virumaa ja Toila spa
23.-24.09.2017

1.päev. Tartust väljasõit kell 08.15 Turu tn. Mc Donalds’i – Statoili vahelisest parklast (enne reisi täpsustada väljumised!). Narva jõudes külastame aasta tagasi valminud uut turismiobjekti – Victoria  bastioni kasematid (pääse).  Projekti raames restaureeriti ja rekonstrueeriti Victoria bastioni kasematid ja välisseinad ning avati kasemattides külaliskeskus ja ekspositsioon. Vene poolel rekonstrueeriti Ivangorodi linnuse püssirohuladu ning avati ka seal turismikeskus ja ekspositsioon, samuti konserveeriti linnuse kõige vanema (1492. a) osa seinad. Vene poolele me kahjuks ei saa minna. Victoria bastioni külastajad on läbisegi mannekeenidega. Need eksponaadid annavad aimu sellest, kes aastate kestel Victoria bastioni kasemattides elutsenud on. Näiteks 20. sajandil varjusid Narva elanikud seal pommirünnakute eest ning leidsid sealt varju ka siis, kui linn hävitatud oli. Kui veab, siis vaatame sisse Aleksandri Suurkiriku avatud uksest (sissepääsuks annetus) ja Narva Kolledži uksest.   Narva – Jõesuu. Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida meie tunneme Narva-Jõesuuna. Võimalik, et just see koore-kiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiv, pargid ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga. Kuurordi ametlik staatus anti Hungerburgile 12.04.1894.a. 1.04.1934 kaotas Narva-Jõesuu iseseisvuse ja liideti Narva linnaga. Eesti taasiseseisvumisel taasiseseisvus ka Narva-Jõesuu. Nii nagu varemeis Kuursaal,  ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid. on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad, pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid.  Elanikke on veidi enam kui 3000. Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel aastaiks oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi otsitakse, puhkajaid lisandub, sest  Narva-Jõesuu on kuurortlinn, Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Eks vaadake ja otsustage ise.  Silmufestival. Silmud on väga haruldane kalaliik, kuid Narva-Jõesuus püütakse silmu juba iidsetest aegadest. Traditsioonilise silmufestivali ajal on kalurite ja asjaarmastajate jaoks korraldatud  kalalaat, kust saab osta nii värsket kui erineval viisil valmistatud kalatooteid. Saab proovida erinevaid silmudest valmistatud toite. Silmusuppi on jagatud tasuta!  Kultuuriprogramm ja kõik muud laadakaubad. Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo ja kauni maastikuga. Kuigi Oru loss ootab endiselt ülesehitamist, ei jää nüüdisaegne Oru park alla kunagistele hiilgeaegadele 19. sajandi lõpul ning enne Teist maailmasõda. Kaunis promenaad, hoolitsetud pargirajad, taastatud lillepeenrad ja purskkaevud väärivad vaatamist. Kui ka varem käidud, tasub alati uuesti tulla, sest midagi on ehk muutunud…. Kui Grigori Jelissejev 1897. aastal omandas Pühajõe suudmes kõrgel Soome lahe kaldal maad, siis oli tal tahtmine rajada siia luksuslik suvitusvilla, mis suudaks võistelda kuulsate puhkajate Mekadega nii Prantsuse Rivieral kui ka Itaalias. Itaalia mägistest vaadetest inspireerituna laskis suurkaupmees projekteerida renessanssvillasid jäljendava maja, mis oma suuruse ja toretseva laadi tõttu teenis endale lossi nime. Räägitakse, et Pühajõgi, mille suudmes asub tänapäeval Toila sadam, sai oma nime järgnevalt: kui tütarlapsel polnud noormeestega õnne, siis pidi ta jõe äärde minema ja täiskuu ajal selle voogudes suplema, et muutuda silmipimestavaks kaunitariks. Niipalju legendist. Lossi kolmekorruseline kivihoone valmis 1899. Ent ükski hiilgeaeg ei kesta enamasti kuigi pikalt.

 Nii juhtus ka Oru lossi ja pargiga. Oktoobrirevolutsiooni järel emigreerus Jelissejev Prantsusmaale ning jättis Oru lossi koos pargiga oma volinikule valvata. Seejärel aga hakkas loss lagunema ning park metsistuma.  Kurvad teated mahajäetud lossi kohta ilmusid tolleaegses ajakirjanduses korduvalt, juhtides üldsuse tähelepanu unustatud, kuid siiski ühele kaunimale kohale Eestimaal. Nii otsustasid Eesti suurtöösturid 1934. aastal teha žesti ning ostsid Oru lossi koos kõrvalhoonete ja pargiga ning kinkisid vabariigi presidendile suveresidentsiks. Seegi aeg jäi lühikeseks kauniks viivuks sajandivanuses Teise maailmasõja käigus, 13. augustil 1941 süütasid taganevad hävituspataljonlased Stalini käsku täites Oru lossi koos kõrvalhoonetega. Hävis enamik hooneid. Kaevikute ja kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha paljud vanad ja väärtuslikud puud, tugevalt sai kannatada park.
Meid ootab õhtusöök rootsilauas.
Soovijad saavad  oma keha ja vaimu turgutada Toila kuulsates termides.
Majutus 2-k. mug. tubades.
2.päev. Hommikusöök  rootsi lauas. Termide uksed on veemõnude ja saunarõõmude nautijatele avatud  al.10.00
Kiiremad jõuavad  käia veel ujumas ja võtta hommikusauna, sest kell 12 peame lahkuma hotellist.
Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saad soovi korral ka kümmelda. Kui aga mitte, siis võta tühi pudel kaasa ja ammuta see täis. Kloostri väravad on avatud ja saame ringi jalutades näha kloostri elu-olu (soovitav annetus).
Vasknarvas asub Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873) ning klooster, kus elab kümmekond Kuremäe kloostri nunna. Nemad kannavad hoolt kloostri siseaia ja ümbruse eest. Sissepääsu tasu. Tegemist on Kuremäe kloostri eraklaga. Vasknarvas on veel üks koht, mida me tahame külastada. See on piirivalve kordoni vahitorn. Kuuleme jutte piirivalvurite igapäevatööst

Hind:  a’ 95 €,  kuni 30.04.2017
a’ 99€,  al. 01.05.2017
Hind kehtib, kui reisigrupis on min. 42 reisijat

Hinna sisse kuulub:
bussisõit, giiditeenus, (majutus 2-k.mug. toas (eeldab 2 inimest toas), saabumise päeval õhtusöök, termid (külastusaeg kuni sulgemiseni), 25 m ujula (külastusaeg piiramata), jõusaal (külastusaeg piiramata), hommikumantli kasutamine, hommikusaun 06.00-08.00 ja termide külastus 10.00 – 11:30,  toa vabastamise päeval hommikusöök rootsi lauas

Lisatasu eest pääsmed:
… € ja 1-kohalise toa juurdemaks, kui ei leita endale kaaslast…€

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: EST – Reisid  Raatuse 20 Tartu, tel. 7441666   estreisid@neti.ee
Lossi 13  Põltsamaa, tel. 55512921  poltsamaa.estreisid@neti.ee

Saada päring siit!

 

 

EST-REISID OÜ krediidireiting