Silmufestival, Narva kasematid, kloostrid, Toila spa
23sepAll Day24Silmufestival, Narva kasematid, kloostrid, Toila spaal.95€
Event Details
Silmufestival Narva-Jõesuus, müstiline Ida – Virumaa ja Toila spa 23.-24.09.2017 1.päev. Tartust väljasõit kell 08.15 Turu tn. Mc Donalds’i – Statoili vahelisest parklast (enne reisi
Event Details
Silmufestival Narva-Jõesuus, müstiline Ida – Virumaa ja Toila spa 23.-24.09.2017 1.päev. Tartust väljasõit kell 08.15 Turu tn. Mc Donalds’i – Statoili vahelisest parklast (enne reisi täpsustada väljumised!). Narva jõudes külastame aasta tagasi valminud uut turismiobjekti – Victoria bastioni kasematid (pääse). Projekti raames restaureeriti ja rekonstrueeriti Victoria bastioni kasematid ja välisseinad ning avati kasemattides külaliskeskus ja ekspositsioon. Vene poolel rekonstrueeriti Ivangorodi linnuse püssirohuladu ning avati ka seal turismikeskus ja ekspositsioon, samuti konserveeriti linnuse kõige vanema (1492. a) osa seinad. Vene poolele me kahjuks ei saa minna. Victoria bastioni külastajad on läbisegi mannekeenidega. Need eksponaadid annavad aimu sellest, kes aastate kestel Victoria bastioni kasemattides elutsenud on. Näiteks 20. sajandil varjusid Narva elanikud seal pommirünnakute eest ning leidsid sealt varju ka siis, kui linn hävitatud oli. Kui veab, siis vaatame sisse Aleksandri Suurkiriku avatud uksest (sissepääsuks annetus) ja Narva Kolledži uksest. Narva – Jõesuu. Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida meie tunneme Narva-Jõesuuna. Võimalik, et just see koore-kiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiv, pargid ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga. Kuurordi ametlik staatus anti Hungerburgile 12.04.1894.a. 1.04.1934 kaotas Narva-Jõesuu iseseisvuse ja liideti Narva linnaga. Eesti taasiseseisvumisel taasiseseisvus ka Narva-Jõesuu. Nii nagu varemeis Kuursaal, ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid. on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad, pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid. Elanikke on veidi enam kui 3000. Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel aastaiks oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi otsitakse, puhkajaid lisandub, sest Narva-Jõesuu on kuurortlinn, Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Eks vaadake ja otsustage ise. Silmufestival. Silmud on väga haruldane kalaliik, kuid Narva-Jõesuus püütakse silmu juba iidsetest aegadest. Traditsioonilise silmufestivali ajal on kalurite ja asjaarmastajate jaoks korraldatud kalalaat, kust saab osta nii värsket kui erineval viisil valmistatud kalatooteid. Saab proovida erinevaid silmudest valmistatud toite. Silmusuppi on jagatud tasuta! Kultuuriprogramm ja kõik muud laadakaubad. Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo ja kauni maastikuga. Kuigi Oru loss ootab endiselt ülesehitamist, ei jää nüüdisaegne Oru park alla kunagistele hiilgeaegadele 19. sajandi lõpul ning enne Teist maailmasõda. Kaunis promenaad, hoolitsetud pargirajad, taastatud lillepeenrad ja purskkaevud väärivad vaatamist. Kui ka varem käidud, tasub alati uuesti tulla, sest midagi on ehk muutunud…. Kui Grigori Jelissejev 1897. aastal omandas Pühajõe suudmes kõrgel Soome lahe kaldal maad, siis oli tal tahtmine rajada siia luksuslik suvitusvilla, mis suudaks võistelda kuulsate puhkajate Mekadega nii Prantsuse Rivieral kui ka Itaalias. Itaalia mägistest vaadetest inspireerituna laskis suurkaupmees projekteerida renessanssvillasid jäljendava maja, mis oma suuruse ja toretseva laadi tõttu teenis endale lossi nime. Räägitakse, et Pühajõgi, mille suudmes asub tänapäeval Toila sadam, sai oma nime järgnevalt: kui tütarlapsel polnud noormeestega õnne, siis pidi ta jõe äärde minema ja täiskuu ajal selle voogudes suplema, et muutuda silmipimestavaks kaunitariks. Niipalju legendist. Lossi kolmekorruseline kivihoone valmis 1899. Ent ükski hiilgeaeg ei kesta enamasti kuigi pikalt. Nii juhtus ka Oru lossi ja pargiga. Oktoobrirevolutsiooni järel emigreerus Jelissejev Prantsusmaale ning jättis Oru lossi koos pargiga oma volinikule valvata. Seejärel aga hakkas loss lagunema ning park metsistuma. Kurvad teated mahajäetud lossi kohta ilmusid tolleaegses ajakirjanduses korduvalt, juhtides üldsuse tähelepanu unustatud, kuid siiski ühele kaunimale kohale Eestimaal. Nii otsustasid Eesti suurtöösturid 1934. aastal teha žesti ning ostsid Oru lossi koos kõrvalhoonete ja pargiga ning kinkisid vabariigi presidendile suveresidentsiks. Seegi aeg jäi lühikeseks kauniks viivuks sajandivanuses Teise maailmasõja käigus, 13. augustil 1941 süütasid taganevad hävituspataljonlased Stalini käsku täites Oru lossi koos kõrvalhoonetega. Hävis enamik hooneid. Kaevikute ja kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha paljud vanad ja väärtuslikud puud, tugevalt sai kannatada park. Hind: a’ 95 €, kuni 30.04.2017 Hinna sisse kuulub: Reisitingimused www.estreisid.ee Reisikorraldaja: EST – Reisid Raatuse 20 Tartu, tel. 7441666 estreisid@neti.ee
|
Time
23/09/2017 - 24/09/2017 (All Day)(GMT+00:00)