HARHUMAA MÕISAD 3.                                 7.7.2018     

Tartust väljasõit kell 7:30 (nädal enne kontrollida kellaaeg) Turu tn. McDonalds’i parklast.

JÕELÄHTME AJAVESKI. Kunagi kuulus see Hollandi tüüpi tuuleveski Kostivere mõisale. 19. sajandi lõpus ehitatud veski jahvatas vilja mõisale ja talumeestele. Ta sai töötada siiski ainult paar-kolmkümmend aastat ja põles siis maha. Kuidas ta põlema läks, seda ei tea keegi enam rääkida. Üles seda enam ei ehitatud, varemeis said varju lambad, heinad jm. Veski oli varemetes 70–80 aastat. Varakevadised ilmad tegid kõige rohkem kahju lõunaseinale ja nii juhtus, et 1980ndate keskel kukkus lõunasein korraga mürinal alla. Aeg on Loo küla veski jaoks olnud armutu ja armuline – maha jäetud, põlenud, sisselangenud seinaga paljas müür ootas kannatlikult, mida aeg talle veel pakub. Ühel päeval tõi aeg minu tema juurde koos uue aja mõtetega ja nii sündiski vanast ja uuest kokku Ajaveski, et ajaga ikka sammu pidada ja inimestele kasulik olla. Üks aeg on veskil otsa saanud ja teine aeg on alanud.
SAHA KABEL. 1895. aastal kirjutab Jõelähtme kiriku vöörmünder Jüri Vitismann: „Ennevanal ajal, kui meie rahvas olnud veel paganad, olnud üks laev mere peal tormi käes hädas. Laevamehed enam ei lootnud eluga pääseda… Surmakartuses tõotasid laevamehed, kui nad eluga peaksid pääsema … kiriku ehitada. Laevamehed pääsesid eluga randa ja hakkasid, et hädas antud tõotust täita … kirikut ehitama…”. Saha kabeli kohta on mainitud 1241. a. Taani hindamisraamatus. Tõenäoliselt oli kabel rajatud eestlaste muistse pühapaiga kohale. Saha kabel oli üks esimesi ristiusu kantse Eestimaal. Puukirik põletati maha 1223. a. ülestõusu päevil. Praegune kabel on ehitatud 15. sajandi I poolel, üheaegselt Pirita kloostriga ja on ehituslikult silmatorkavalt sarnane kloostri kirikuga. Tähelepanu väärib ka Saha kabeli suurus. Kabeli peaportaali kõrval seinas on ainulaadne orv pühitsetud vee vaagnale ja eripärane on ka kabeli põhiplaan, mitte ristkülik, vaid romb. Kabeli lõunauks on alati külastajale avatud.
Nii on rahvasuus talletatud Saha kabeli algus.
Siin, suursuguses KOLGA MÕISAS, saate tunnetada salapärasust ja iidset hõngu. 1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule.1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie’le. Kolga mõis sai oma praeguse väliskuju 1820. aastatel, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks. 17. sajandi lõpust 2014 aasta suveni on mõis kuulunud ühele ja samale aadlisuguvõsale –  Stenbockidele.   2007. aastal pani soomerootslasest krahvihärra Anders Stenbock laguneva Kolga mõisa müüki 29 miljoni Eesti krooniga. Stenbocki Perekonna Fondi esindava Ulvi Meier sõnul langes müügihind 14 miljoni kroonini, siis 12, edasi 6 miljoni peale. Kui kroon kadus, oli hinnast järele jäänud 280 000 eurot. Aastate jooksul on olnud huvilisi paarikümne ringis, peamiselt Eestist, aga ka Jaapanist, Norrast, Soomest, Hollandist ja Šotimaalt. Müügi venimise ja hoonete armetu olukorra tõttu üritasid Stenbockid 2013. aasta kevadel mõisa isegi Eesti vabariigile kinkida, kuid riik polevat huvi tundnud. Aastaid kestnud Kolga mõisa müügisaaga sai 17. juunil 2014.a. lõppakordi, kui uueks omanikuks sai Adelberg Kinnisvara OÜ juhataja Anu Koppel.
Vaatamata sellele, et suur osa hooneid on veel renoveerimata, jätab mõisakompleks praegugi suursuguse mulje. Mõisakompleksi valitsejamajas asuvas KOLGA MUUSEUMIS saad tutvuda Kuusalu kihelkonna ajaloo ja rikkaliku kultuuripärandiga. Lisaks püsinäitusele on avatud hooajanäitused. Külasteme neist mõlemat. Lõuna aeg.
JÄGALA JUGA asub Jägala jõe alamjooksul, ligi 4 kilomeetrit enne Soome lahte suubumist. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige laiema loodusliku joaga Eestis.
Omapärane on juga ka talvel, kui külmadega tardunud veemass muutub suurte jääpurikatega sillerdavaks jääseinaks. Joa servast allarippuva jää ja joaseina vahele võib moodustuda mõlemalt poolt jääga piiratud tunnelikäik.

Huvitav teada: Jägala jõe alamjooks joast kuni suudmeni on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis – siin leiduvad suured forelli ja lõhevarud.

KIIU MÕIS, vana nimega Kida mõis, kohta on kirjalikke teateid 1418. aastast. 16 sajandil kuulus mõis poolsada aastat Fabian von Tiesenhausenile. Tema laskis Kolga ilmikvendade abiga Kiiule ehitada vasall-linnuse.  Alates aastast 1614, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas Kiiu vabahäraa Jakob de la Gardiele, olid Kiiu ja Kolga mõisal ühised omanikud, kes ise Kiiul ei elanud, vaid andsid mõisa rendile. Ajavahemikul 1699-1907 moodustas Kolga mõis koos Kiiu, Kõnnu ja Loo mõisaga fideikomissi.1907. aastal fideikomiss lõpetati ja Kiiu mõis müüdi Talurahva Põllupangale ja maad müüdi taludeks.
18. sajandi lõpul rajati torni lähistele lihtne kivist peahoone, millele anti 20. sajandi algul uus, juugendliku baroki vaimust lähtuv ilme. Tema väliskujunduses on kasutatud vahelduvalt neobaroklikke ja –klassitsistlikke elemente (lillepärjad, vanikud). Mõisamaja-esine väljak oli algselt raamitud tall-tõllakuuri ning tänaseks hävinud aidahoonega. Peahoone trepi ette viib klassikaline ringtee. Ansambli kujunduslikuks teljeks oli vanale Narva maanteele suunduv puiestee (umbes pool km pikk, möödub ka Kiiu tornlinnusest). Uue maantee suhtes paikneb Kiiu mõisahoone aga nö. “seljaga”. Mõisahoone taga on väike vabakujunduslik park.

Keskaegne KIIU VASALLLINNUS ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub samanimelises mõisapargis ja valmis arvatavasti 16. sajandi algusepoole. See kunagine tornelamu on kõige väiksem säilinud keskaegne kaitseehitis Baltimaades. Tornis on neli korrust, müüride paksus 1,8 ja torni sisemine läbimõõt 4,3 meetrit. Kitsad aknad olid laskeavadeks, ringrõdu aga kaitse-käiguks. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, ülejäänu oli kaitseotstarbeline. Unikaalne on Baltimaades erandlik III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik. Eemalt Hollandi tüüpi tuuleveskile sarnanev kaitserajatis restaureeriti V. Raami juhatuse järgi 1974.a.
Tornis on ka kohvik, kus pakutakse meile degusteerimiseks pitsike likööri.
Kaasa saab osta muna-, šokolaadi- ja koorelikööri (olenevalt mahust 5€/8€/10€).

 Reisi hind: 39 eurot
Hinnas sees: bussisõit, teepealse reisisaatja teenus ja lõuna

Lisatasu eest: külastatavate kohtade pääsmed (pensionärid 8€ ja teised 9€)

Reisikorraldaja: Est – Reisid   Raatuse 20 Tartu  tel. 7441666   estreisid@neti.ee
                                                    Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee
www.estreisid.ee