Harjumaa mõisad, Tauno Kangro Graniitvilla ja Paldiski linn 20.mail, 2023.a.

Tartust väljasõit kell 7:30 Turu tn. McDonalds’i parklast.

Põhja-Eestisse püstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik tänaseni säilinud mõisahoonetest. Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. 16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park. Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist. Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväjakutel, vabalt rühmitatud puudel – põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad skulptuurid – Herakles, kes tõi pimeduseriigist päevavalgele põrgukoer Kerberose, ning imekauni Leda ja luige skulptuur.
Laitse loss. Elas kord kuningas koos kolme pojaga kaugel maal, mitme mäe ja mere taga. Ühek päeval, kui kuningapojad olid suureks kasvanud, saatis kuningas nad suurde ilma elutarkust koguma. Läksid pojad igaüks ise suunas. Vanem õppis tapluse saladusi draakonite maal, keskmine jäi Lapi nõia juurde õpipoisiks ja noorem rändas üle maade ja mägede, hing ei andnud rahu. Käis Nuustakul ja Revelis, tagasiteel jäi keerdus kadaka lähedale magama. Ärkas öösel üles, nägi imeilusat tähistaevast ning otsustas: siia ma jään, siin on unistamiseks kõige õigem paik.
Laskis kuningapoeg sinnasamma endale lossi ehitada. Ja mitte lihtsalt lossi, vaid rüütlilossi, sellise nagu suures ilmas. Kohanimeks sai Laitse ja lossis on kõik teretulnud:teelised, kaupmehed, käsitöölised ja linnavurled. Kõigile jätkus süüa-juua, kes väga ära väsinud, sai ka sõba silmale lasta.
Aeg möödus, vahepeal toimusid suured üleujutused, suured segadused ja sõjad käisid üle maa, valitsejad vahetusid, kuningapoeg oli ammu manala tele läinud, Laitse Lossis hakkasid tasapisi kivid seinast kukkuma, palk kõdunema. Siis juhtus lossis mööda minema õuenarr koos ustava prouaga, kaks armunut, kes ostsisid kohta unistamiseks ja seda kohta nähes otsustasid nad paigaliseks hakata. Uue pererahva, Marju ja Sulo Muldia käe alla hakkas lossi väljanägemini tasapisi taastuma. Ja jälle on lossis kõik teretulnud! Meil on ekskursioon koos kohvipausiga.
Laitse Graniitvilla. Kui me juba siinkandis oleme, külastame skulptor Tauno Kangro omanduses olevat Laitse Graniitvillat. Laitse graniitvillat on teleekraanilt näinud iga eestlane. Just sinna koondusid telesarjas “Laula mu laulu” Eesti artistid, et esitada üksteise laule, valada paar pisarat ning üksteist kiita. Kohtume Tauno Kangroga ka, kui meil veab!

Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn. Paldiski suurimaid vaatamisväärsusi on pankrannik. Suursugune klindiastang ja sellelt avanevad vaated meelitavad linnaelanikke jalutama ning rändureid uudistama. Pankranniku serval ja all liikujatel tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik – paekaldal on sageli ohtlikke varinguid. Nurmenukud peaks õitsema. Meie ekskursioon kohaliku giidiga kestab 2 h. Lõuna koos ajalooliste esemete näituse ja tutvustusega.
Räägime ka Paldiskiga seotud Amandus Adamsonist, kes ostis Paldiskisse krundi elumaja ja suveateljee ehituseks 1896. aastal ning asus sinna koheselt atejeehoonet rajama. Ants Laikmaa mälestuste kohaselt võttis Adamson ka ise maja ehitus-töödest osa. Suveateljee valmis 1899. aastal. Amandus Adamson kasutas ateljeed algselt tõenäoliselt suvekuudel pisemate kujude modelleerimise, maalimise ja suvituspaigana aga kolis perega jäädavalt Paldiskisse 1918. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka kahekorruseline elumaja. Kujur suri oma kodus Paldiskis 1929. aastal, kuid tema pere jäi sinna edasi elama. Pärast II maailmasõda kasutas perekond suveateljeed eluhoonena, sest elumaja põletati sõjaväelaste poolt 1944. aastal maha. Maja  ateljeeruumis püüti 1960-70. aastatel  käivitada Amandus Adamsoni muuseumituba. Amandus Adamsoni tütar Corinna elas hoones 1981. aastani.  2005. aastal kinkis Amandus Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson maja Eesti riigile ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal – Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Euroopa Liidu toel restaureeritud maja on muuseumina külastajatele avatud alates 13. novembrist 2010. Muuseumihoone külastust ei toimu.

Kirjapandud kohad pole külastusjärjekorras.

Päev hakkab lõppema ja meil ees pikk kodutee. Nähtud ja kuuldud on palju huvitavat.

Reisitingimused www.estreisid.ee

 

Reisi hind: 59 eurot
Hinnas sees: bussisõit, giiditeenus teepeal ja lõuna
Lisatasu eest: külastuskohtade- ja kohaliku giidi tasud korjame bussis (täisk. ….€ )

Reisikorraldaja: EST – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee  poltsamaa.estreisid@neti.ee

If you are human, leave this field blank.

Saada päring siit!

Inimeste arv *

Kõigi reisijate (ees- ja perenimed, isikukoodid): *

Reisi alguspunkt *

Reisi sihtpunkt *

Telefon *

E-post *

Kuupäev alates

Kuupäev kuni

Soovid ja ettepanekud

reCAPTCHA is required.

Saada

kõik * kastid peavad olema täidetud