Piibe mõis, Anija mõis jm

Ilus oled isamaa…2 krooni   15.mai,  2021

Tartust väljasõit kell  8.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Piibe mõis kuulus 17. sajandil ja 18. sajandi esimesel poolel Stackelbergidele. 18. sajandi teisel poolel läks mõis v. Baeride valdusse. 1776. a. suri siin Heinrich Johann v. Baer (K. E. v. Baeri vanaisa) ja maeti Piibesse, tõenäoliselt mõisasüdamest pisut lääne pool asuvale Toodamäele. Tänapäeval pole Toodamäe kuusikus kalmistust enam mingit jälge, kuid rahva seas liigub jutte, nagu oleks Toodamäelt leitud hauaplaatide tükke. Muistsele matmispaigale viitab ka Toodamäe nimi (Tod – sks. k. surm). Piibe mõisas sündis Karl Ernst v. Baer (28.02.1792), maailmakuulus loodusteadlane. Teadlase isa Magnus Baer abiellus oma lelletütre Julie Baeriga. Sellest abielust sündis 1792. a. Karl Ernst. Juba esimesel eluaastal anti Karl Ernst lastetuks jäänud lelle perekonda kasvatada. Lellele kuulunud Lasila mõisas möödusid K. E. v. Baeri esimesed 7 eluaastat. Siis toodi ta tagasi Piibesse, kus algas süstemaatiline õppetöö kodukooliõpetajate juhatusel. Suurt rõhku pandi matemaatiliste õppeainete, aga ka geograafia, ajaloo, prantsuse, ladina, inglise ja isegi itaalia keele õppimisele. Kui esimene õpetaja andis algteadmisi ka maalikunstist, siis hiljem saabunud teine õpetaja tutvustas kasvandikule viiuli- ja harfimängu saladusi. Meditsiinilise haridusega kodukooliõpetaja äratas poisis suurt huvi ka arstiteaduse vastu, nii et varsti võis teda näha lähedastes külades haigeid ravitsemas. Samalt õpetajalt sai ta ka äratuse süstemaatilisteks loodusvaatlusteks. Õpetaja juhendamisel ja raamatu abiga hakkas ta Piibe ümbruse taimi määrama. Oma mälestustes meenutab ta noorusmaa maastikke Piibe ja Preedi vahel, Seljamäge, kust leiti lisa botaanilistele ja zooloogilistele kollektsioonidele.Piibega säilis teadlasel tihe side kogu elu. Aastatel 1834 -1866 pidi K. E. v. Baer lisaks pingelisele teaduslikule tööle juhtima ka Piibe mõisamajandust. Viimase reisi tegi teadlane oma sünnikohta 1876. a., mõni kuu enne oma surma. Kuulus akadeemik suri 28.11.1876. a. Tartus.
Pikva mõis on eraldatud Alaverest 1849. aastal ja pärast seda algas ka mõisasüdame suurejoonelisem väljaehitamine. Sel perioodil oli mõis Ungern-Sternbergide perekonna käes. 19. sajandi lõpul läks see Thürmannite perekonna valdusse. Mõisa omanikule Thürmannile oli jäetud alles mõisasüda, kuna ta oli osalenud Vabadussõjas. Nad lahkusid siit 1939. aastal. Mõisa peahoone, historitsistlik ühe-, osalt kahekorruseline ehitis, on püstitatud 19. sajandi II poolel. Alates 1998. aastast on mõis eravalduses ja hooneid on hoolikalt renoveeritud. Mõisaomanik päästis hävingust Tallinnas paiknenud Diakonissi haigla 1891. aastal valminud puust neogooti stiilis kabeli, mis  2005 aastal võeti koost lahti ning ehitati üles mõisa parki, kus see toimib Kose kiriku abikirikuna. Peale restaureerimist on Püha Miikaeli kabelis on altar, altaripilt (2006 aastast, autor Lauri Sillak), kantsel, kapp-orel (Rakveres  1856 a ehitatud) ja kaunid vanad pingid, mis on toodud ühelt Rootsi väikesaarelt ja on kaks aastat vanemad. Kellatornist (ehitatud aastal 2011) avaneb ümbrusele mõjuv vaade.
Anija mõis on Põhja-Eesti üks ilusamaid ja terviklikumaid mõisaid, mille ajalugu on 600 aastat arengut ja muutuseid ning kus ajastute erinevad kihistused on jälgitavad eriti peale suurt restaureerimist. Keldrikorrusel on hubane käsitöökamber. Anija mõisa härrastemaja kahte korrust läbiv unikaalne elamuslik püsinäitus on värav mõisaajastusse. Siin saab kogeda mõisaolustikku endisaegsena – justkui härrasrahvas oleks äsja söögilauast tõusnud ja jalutuskäigule suundunud. Kõrvu kostub mõisaelu hääli ja saab tunnetada kadunud ajastute hõngu. Teekond läbi mõisa kulgeb külastusjuhi abil, kes jutustab möödunud aegadest ning näitab asju, mis muidu märkamata jääks. Härrastemaja taga laiub Prantsuse ja Inglise stiilis mõisapark, mis on ainulaadne võõrpuuliikide rohkuse poolest, kuhu on loodud hariv õpperada “Meelte ja kogemuste tee”.
Kadrinas, eestiaegses siirupivabrikus, on nüüd pood-muuseumis, keldrist katuseni vanavara, mis ootab uusi omanikke. Vanavara Lao pidajad ütlevad: leida võib kõike roosast nööbist kuni rohelise traktorini (tasuline).

Bussireisi hind: 49 eurot. Hinnas sees lõuna.

Lisatasu eest külastused ja pääsmed pensionärid/õpilased 15€, teised 18€ (kogume bussis)

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ, tel. 7441666 estreisid@neti.ee