july, 2021

22julAll DayKadrioru pargi sünnipäev. Madalmaade näitus Memlingist Rubensini

Event Details

Kadrioru pargi sünnipäev. Suurejooneline näitus Kadrioru Kunstimuuseumis Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu   22.juulil, 2021

Tartust väljasõit kell 9.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Kadrioru park on üks kaunimaid ajaloolisi parke kogu Põhja-Euroopas ja väga armastatud osa Tallinna linnaruumist. See on üks külastatavamaid piirkondi nii tallinlaste, eestimaalaste kui ka välisturistide seas. Paiga identiteedi kandvaim keskpunkt on mõistagi täielikult restaureeritud Kadrioru loss koos ülemise-alumise aiaga. Lossis ja mitmetes selle ajaloolistes kõrvalhoonetes asuvad erinevad muuseumid.
1718. a alustati Vene tsaari Peeter I käsul Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. Itaallasest peaarhitekti Nicola Michetti juhendamisel kavandati kolmetasandilist itaaliapärast ansamblit. Koos lossiansambliga alustati kohe ka regulaarpargi rajamist. Tänu oma asukoha looduslikele võimalustele on pargis avaldunud nii Itaalia, Prantsusmaa kui ka Hollandi barokkparkidele iseloomulikke jooni.  
Lossi- ja pargiansambel nimetati Peeter I abikaasa Katariina I auks Katharinenthaliks (vene k Екатериненталь). Eestipäraseks muudetud nime Kadriorg hakati kasutama juba 19. sajandil ning alates 1920. aastatest muutus see lossi ja pargi ametlikuks nimetuseks.
Sünnipäeva puhul erinevad üritused (päevakava valmib veel).

Kadrioru Kunstimuuseumis olev näitus Memlingist Rubensini tutvustab rikkalikku valikut The Phoebus Foundationi 15.–17. sajandi flaami kunsti kollektsioonist ja toob vaatajani läbilõike Belgia selle perioodi kunstikultuuri mitmekesisusest. Näitusel on pika traditsiooniga religioosne kunst, üksikindiviidi tähtsust ja kasvavat eneseteadvust kajastavad portreed eksponeeritud kõrvuti moraliseeriva satiiri ja poliitiliste kommentaaridega. Ajastu rikkust ja uudishimu peegeldab kunstikabinet ning graafikakabinetis on fookuses uute avastuste ja teadmiste levitamise teema.
Näha saab nii oma aja vaimu- ja võimueliiti, aga samuti kuulsat kojanarri Eliisabeti, hinnalisi kunstiajaloo šedöövreid sellistelt tähtnimedelt nagu Hans Memling, Catharina van Hemessen, Frans Floris, Peter Paul Rubens ja Anthony van Dyck. 15.–17. sajand oli Flandria – praegune Belgia põhjapoolne osa – ajaloos majandusliku ja kultuurilise õitsengu periood, mille üheks ilmekamaks tõenduseks on säilinud kunstipärand. Erakapitalil rajaneva The Phoebus Foundationi missioon on seda pärandit säilitada ning ühtlasi maailmas laiemalt tutvustada.

Mikkeli muuseum asub endises lossi köögi hoones.
Köögimaja ajalugu ulatub lossi- ja pargiansambli rajamisaegadesse 1721. aastasse. Lisaks köögile kuulus hoonete ansamblisse veel jääkelder, leivaait ja laudlinade ait. Säilinud on nendest vaid jääkelder. Köögimaja on mitmeid kordi ümberehitatud. 1782.a., mil lossi-arhitektiks oli Johann Schultz, lammutati senine, 1754. a. pärinev puust köögimaja, jättes alles vaid kivist südamiku koldealuste ja leivaküpsetusahjudega. Uus barokse krohviviimistlusega hoone oli pikliku kuju ja kelpkatusega. Aknaavadesse paigaldati väikeseruudulised aknad.
Hoone klassitsistlik väliskujundus restaureeriti 1990. keskel. 1996. aastal kinkis Johannes Mikkel olulise osa oma kunstikogust Eesti Kunstimuuseumile. Kollektsiooni terviklikuks ning püsivaks eksponeerimiseks võeti kasutusele endine lossiköögi hoone. Mikkeli muuseum avati selles 25. juunil 1997. J. Mikkeli kogu tuumiku moodustab Euroopa, Vene, Hiina ja Jaapani portselan, lisaks 17. – 18. sajandi Euroopa kunstnike maalid ja rikkalik graafikakogu.

Pargi muuseum-raamatukogu asub keiser Nikolai I käsul 1828. aastal ehitatud Kadrioru lossi uues vahimaja hoones alates 2006. aastast ning siin saab tutvuda pargi ajaloo väljapanekuga. Siinses arhiivis säilitatakse pargi vanu plaane, fotosid, ajalehti, mälestusi jms. Erialaraamatukogu keskendub maastiku-, pargi- ja aiaarhitektuurile ning botaanikale ja aiandusele.

Hoone esimesel korrusel saab tutvuda näitusega „Kadrioru park 1918 – 1940″, mis annab ülevaate pargi arengust Eesti Vabariigi algusaastatel.

Kadrioru lossi ehitamiseks palkas Peeter I meistreid kogu Euroopast. Lisaks itaallasest peaarhitektile Nicola Michettile (1675­ -1743) töötas siin veel teisigi itaalia, saksa, rootsi ja vene arhitekte ja stukimeistreid. Pärast Michetti naasmist kodumaale jätkas ehitustööde juhatajana Mihhail Zemtsov, hilisem Peterburi peaarhitekt. Töölisbrigaadid telliti Venemaalt, raskematel töödel kasutati Tallinna garnisoni sõdureid, aga ka sunnitöölisi. Peaaegu inimtühjas ja sõjas kannatanud Tallinnas pidi ennenägematult uhke ja piduliku lossi kerkimine kohalike tagasihoidlike suvemõisate, mereranna kivirahnude ja kadakate kõrval mõjuma kui ime.

Meie veedame Kadrioru pargis kauni suvepäeva, külastades muuseume ja saades osa pargi pidustustest.

Kohapeal on erinevaid einestamise võimalusi.

Reisi hind: 28 eurot

Lisatasu eest kohapeal pääsmed:
Kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi ühispääse  tavahind 10€ ja pensionärile 7€
represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele sissepääs tasuta (vastav tõend kaasa)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ, tel. 7441666 estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

Saada päring siit!

 

Time

All Day (Thursday)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga