Kilplased vaatavad seepe  4.4.2021

Tartust väljasõitu ei toimu meist mitteolenevatel põhjustel, sest Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud koroona leviku tõkestamise meetmed ei lase meil seda reisi korraldada.

Peame selle reisi edasi lükkama suvesse-sügisesse, siis küll mitte enam munadepüha reis aga kilplased ja mõisad on ikka alles.

Muna ja jänes on lihavõtte- ehk kevadpühade sümbolid. Muna tähendab uue elu algust nii nagu kevadel ärkab loodus talveunest ja sünnib uuesti. Jänes on sümbolina selle poolest eriline, et ta poegib väga sageli ja nii on temagi nagu uue elu sümbol.

KILPLASTE  HUMOORIKAS ELAMUSRETK

• teeme kõigepealt tuju heaks, elamusretkel saame teada, miks kilplased jäneseid kartsid, mängime munagolfi, viskame vildist munadega täpsust, mängime munade veeretamise mängu, võitjatele auhinnad, tutvume kilplaste söögikommete ja söögiriistadega, vaatame kilplaste leiutisi ja tutvume kilplaste elu-oluga
• väike näidend ”Kuidas kilplased munadega turul käisid”

Lõuna, söö nii palju kui mahub aga mitte rohkem!

KÄSITÖÖTOAS MEISTERDAMINE:  Kilplased vaatavad seepe

Sulatatud valmismassist nahasõbraliku seebi tegemine erikujuliste vormidega, saab fantaasiat rakendada erivärvi massi kokkupanemisel. Valmis glütseriinseebimassi tegemiseks on kasutatud taimset glütseriini, mille tooraineks on taimsed rasvad, valge glütseriinseebi-mass on kitsepiimaga, mis teeb naha pehmeks.  Seepide sisse võib panna  kaerahelbeid, meegraanuleid, kohvipuru, ravimtaimi, lilleõisi, eeterlikke õlisid paar tilka jm. (Eeterlikud õlid on taimedest või taimeosadest pressitud või destilleeritud aromaatsed õlid, millel on palju häid omadusi nii nahale kui meelele). Omatehtud seebi võtab igaüks kaasa.

Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned – töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud.

Koigi mõis.
Johann Adam von Grünewaldt alustas 18. saj. II poolel mõisasüdame ümberkujundamist vastavalt majanduslikele võimalustele ja tolleaegsetele arhitektuurisuundumustele. Baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal. Mõis oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. Hiljem toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad. Koigi mõisa peamaja renoveeriti 2008-2009 Euroopa Finantsmehhanismide ja Koigi valla toel, mille tulemusena on täna Sinu päralt ajatu hoone kaasaegsete võimalustega.

Tartus tagasi 16-16.30

Reisi hind koos lõunaga 45 eurot

Lisatasu eest pääsmed (selguvad hiljem, korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid Tel. 7441666   estreisid@neti.ee 
                                                         www.estreisid.ee reisitingimused- ja programmi