Järvamaa –  kevade  südames  26. mail, 2023

 Tartust väljasõit kell 8.30 Turu tn McDonalds’i parklast. Kohal olla 10 min varem.

Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna mõisapark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Maapinna geoloogiliste kaartide järgi on kindlaks tehtud, et Kirna mõis ja park asuvad suure murrangulõhe kohal. Kuuldused Kirna mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist.
      Tänapäeva inimese kõige levinumaks probleemiks on stress, mis põhjustab ka palju muid haigusi. Just stressi leevendamisel on Kirna mõisapargis viibimine näidanud häid tulemusi. Kuigi Kirna mõisapargi positiivne mõju pole alati lõpuni seletatav, nõustume ilmselt sellega, et teatud kohtadel on inimese tervisele eriliselt hea toime. Usume, et Kirna mõisapargi mõju kogemiseks saab ka inimene ise palju ära teha. Soov ja valmisolek oma probleeme lahendada ning usaldus looduselt pakutav abi vastu võtta peaks pargis viibimise mõju suurendama. Kasuks tuleb ka kannatlikkus: kontakt loodusega ei pruugi taastuda kiiresti, kuid seda püsivamad on tulemused. Kasutagem siis seda, mida meie oma loodus meile pakub! Külastus u 2.5 h, s.h tasuline, ettetellitud ekskursioon 45 min.
Kirna mõisa pargis on õide puhkemas 200 000 tulpi, mis istutati mulda 2019 aasta sügisel talgute korras. Kirna tulbimeri valiti Järvamaa Aasta Teoks 2020. Mõisahoone teise korruse saalis on tulbinäitus. Avatud kohvik. Tulbisibulate kaasaostmise võimalus.

Paide Wittensteini Tegevusmuuseum avati 2022 a suvel ja see  tutvustab väikelinna eluolu läbi kaasahaaravate tegevuste, töötubade ja 19. sajandist pärit esemete lugude jutustamise.  Tegevusmuuseumi 1. korrusel avatud rohupood, apteeginäitus, nukunäitus ja magusakoda. Giidiga ringkäik. Tutvuda saab sadade mänguasjadega möödunud sajandist, mis pärinevad kollektsionääri Heli Männi kogust.

Lõuna Tegevusmuuseumi kõrtsisaalis.

Kabala mõis.
 Peahoone ehitamist alustati 18. sajandi II poolel parun Hans von Uexkülli poolt. 19. sajandi algul läks Kabala Raadi majoraathärrale, kreisimarssal R.W. von Liphardtile, kes oli ka Liivimaa Ökonoomilise Seltsi president ja alusepanija Raadi hinnalistele kunstikogudele. Samuti on Kabala omanikeks olnud von Taubed ja von Vietinghoffid.
Esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Peahoone on kahekordne, keskrisaliidi kohal pealisehituse tõttu kolmekordne. Alakorrusel on võlvitud majandusruumid, ülal olid esindus- ja eluruumid. Paljud sisekujunduse detailid on ainulaadsed. Näiteks baroksed, reljeefsetest ja värvilistest kahhelkividest ahjud. Suure kunstiväärtusega on mõisniku kabinet, mida kaunistavad neobarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsed aaderdatud vapikilbid ja seina puitpaneelid.
Kõrvalhooneid on arvukalt, asuvad funktsionaalsetes rühmades poolkaares ümber pargi. Olulisemad on valitsejamaja, teenijatemaja, laudad. 18. sajandi lõpul rajati algne barokkstiilis park avara ovaalse esiväljakuga. Peahoone taga oli suur barokkaed, mida ümbritses pärnaallee. Inglise ehk vabakujunduslikus stiilis park rajati Kabalas pärast peahoone valmimist. Praegu on park heas korras. Pargi teevad eriti meeldejäävaks 2 tamme peahoone ees. Mõisa liigirikas park on paljude kultuuriürituste toimumise kohaks.
1923. aastast asub mõisahoones kool, praegu Kabala Põhikool.
Kabala mõisast on pärit 1920. aasta Antverpeni olümpiamängude hõbemedalimees maratonijooksus Jüri Lossmann.

Reisi hind koos lõunaga on 56 eurot
Lisatasu eest Kirna ja Kabala mõisa ning Tegevusmuuseumi külastused (26€ korjame bussis)

Reisikorraldaja Est – Reisid OÜ   tel 55512921     estreisid@neti.ee  www.estreisid.ee