Kultuurilooline Lääne – Virumaa 5.   3. septembril

Tartust väljasõit kell 8.30 Turu tn McDonaldsi parklast (10 min olla varem kohal).

  Moe Peenviinatehas. 1500. a esmamainitakse Moe Mõisa (Muddis). 1688. a rajatakse Moe Mõisa õlleköök. 15.10.1971. a avati Viktor Kirsilo eestvedamisel Moe Muuseum vanas viinaköögis. 2021. a kevadel toimus, 1887. a Jakob Kurbergi poolt rajatud piiritusvabriku hoones, renoveeritud Moe Muuseumi taasavamine. Muuseumis on ülevaade Eesti piirituse ja viinatööstuse arengust 500 aasta jooksul. Moe Piiritusetööstuse Muuseum on ainus Eestis.   Muuseumi ringkäigul kuuleme piiritusetööstuse ajalugu ammustel aegadel ja tänapäeval nii Moel, kui Eestis. Võimalus on näha ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba ja sõita keedutõrres liftiga ning veel palju põnevat. Vanemad eksponaadid on pärit 19. sajandist. Väga detailne on Viktor Kirsilo poolt loodud viinavabriku makett. Degustatsioon. Tehasepoe külastamise võimalus.
     Väike-Maarja asub viie tee ristumispunktis ja on tekkinud 19. sajandi teisel poolel kirikualevina. Meid ootab kohalik giid, kes meile nii muuseumi seest, kui ka ümbrust tutvustab.
Väike-Maarja muuseum asub 1869. aastal ehitatud kihelkonnakooli hoones, kus asuvad rikkalikku kultuuripärandit tutvustavad näitused: Georg Lurichist, seltsi- ja kirjanduselust, F. J. Wiedemanni keelauhinna loost, koolielust jm. 
Kogukonna näitus kui südameasi, mis ei sünni iseenesest. Muuseumi II korruse terviklik näitus “Kogukonna mälu” idee on ühendada Väike-Maarja, kogukondliku mälu, tuues esile lood taludest, küüditamistest, repressioonidest ja metsavendlusest, väikeste kolhooside loomisest omaaegse võimsa Väike-Maarja kolhoosi kujunemiseni ning sealt edasi kuni esimeste ettevõtete asutamiseni taasiseseisvunud Eestis, Väike-Maarja valla loomise ja kestmise lugu. Tänasetel kogukonnaliikmetel on näituse temaatikaga otsene suhe, kuna sellesse ajaperioodi jäävad elu, töö ja kogemused. Ainulaadne on ekspositsioon Väike-Maarja kolhoosi ajaloost alates ühismajandi loomisest kuni lagunemiseni. Endisest kolhoosikeskusest Väike-Maarja Muuseumisse üle toodud uhke sisustusega Boris Gavronski kabinet.
Alates 1989.aastast istutab iga Wiedemanni keeleauhinna laureaat Väike-Maarjasse oma tammepuu. Emakeelearmastust sümboliseeriv tammepark on väärikaks taustaks Väike-Maarja vabadussambale. Põnev on otsida ja leida nimetahvlitelt tuttavaid nimesid. Teiste seas on oma puu ka Eesti vabariigi presidentidel.
 Põikame ka vanale kiriku kalmistule, kus on maetud mitmeidki kultuurilooliselt tuntud isikuid.
 Lõuna ajaloolises, miljööväärtuslikus trahterihoones.
Tapa muuseumi hooneks ostis linn perekond Negusele kuulunud amortiseerunud elumaja, mis on ehitatud 1934.a ja renoveeriti ära ning avati külastajatele pidulikult 10. juunil 1994.a.
Muuseum kogub, talletab ja eksponeerib esemeid, fotosid ja dokumente, mis on seotud Tapa valla aja- ja kultuurilooga. Püsiekspositsioon annab ülevaate Tapast kui raudtee- ja sõjaväelinnast, vorstilinnast, siin asunud Tapa külaolustikust, tööstusest, koolidest, kirikutest, tuletõrjest, Soomusrongirügemendist, linna valitsemisest läbi aegade ja Tapa endisest ja ühtlasi ka viimasest mõisnike perest von Fockidest.
1.juunil 2018 avati Tamsalus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark. Pargi rajamist Tamsalus alustati 2017 aastal. Istutati 100 noort 3-4 meetri kõrgust tammepuud. Tammede ümber paigaldati raudbetoonvööd, mille ülemistele kaldpindadele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Pargis „Kukelossi“ nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid konserveeriti ning sinna seati ülesse väga omanäoline lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Reisi hind koos lõunaga 58 eurot
Pääsmed: 15 eurot korjame bussis

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid   tel 55512921    www.estreisid.ee

kindlaim viis tellida: estreisid@neti.ee