Manilaiu – Tõstamaa        13.08.2017
Rannikult paistab saar pika ja kitsa maaribana, mille keskel on väike puudesalu. Manija on 200-hektariline kivine saareke, tema kõige laiem koht on 0,5 km ning kõrgus merepinnast 5,2 m. Seetõttu suure tormiga võib tõusta vesi sedavõrd, et saar muutub kolmeks tükiks.
Kirjasõnas on saart mainitud 1560. aastal: Holm Maunõ/ Mannõ- heinamaa ja kalurite peatuskoht. 19. saj olnud riigi tagavaramaa, Pootsi mõisa heinamaa. Saarel oli heinamaavahi maja, paar küüni, ei ühtki puud, vaid kibuvitsa- ja pajupõõsad. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, kolis siia 22 peret, kokku 79 inimest. Sellest tulenevalt on ka kultuurilised  seosed nende kahe saare vahel tihedad. Praegu elab saarel alla 40 elaniku ning mitmed majapidamised on kasutusel suvilatena. Traditsioonilistest tegevustest on elujõuliseim kalapüük. Alates 2003. aastast on Manija ja Kihnu kultuur UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas.
Piki kogu saart kulgeb  rändkivirikas selgkõrgendik Seljakul kulgeb ainuke tee. Saare keskel tee ääres asub Pärnumaa suurim rändrahn Manija Kokkõkivi (looduskaitse all 1938. aastast). Kivi on tuntud ka Kokõkivi, Kokakivi, Kotkakivi, Suurkivi ja Liukivi nime all. Püramiidja kujuga rahnu maapealse osa maht on 20 m3 ja kõrgus 3,4 m. Kuna piirkond on põline merikotkaste toitumisala, oli rahn tõenäoliselt kunagi lindudele  meeldiv peatuspaik. Kivi kohta käivad ka mitmed rahvapärimused. Vanapagan olevat tahtnud kivimüraka viia Sõrve sääre otsa, et  laevateed tõkestada ja nii endale seltsi saada. Kahmanud ühe kivi põlle sisse ja hakanud Sõrve poole sammuma. Tee peal rebenenud põllepaelad  ja kivi kukkunud maha. Kivi seisab praegust ühe veikese, Pootsi mõisa päralt Manija saare peal ja kutsutakse Kokakivi.
Samas teatakse, et vanasti käidud laevadelt kivi juures söömas, seepärast on siit leitud ka vaskrahasid ja hülgeluid.
Tartust  väljasõit kell 6:30 Turu tn. Mc Donaldsi parklast. Kellaaeg üle kontrollida! Külastame  Tõstamaa mõisakooli. Praeguse hoone ehitamise algusaastaks on märgitud 1804. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati koolimaja härrastemaja remondi käigus paljudes ruumides ainulaadsed lae- ja seinamaalingud.  Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid  – kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned  paiknesid pargis ansamblitena.
Tõstamaa mõis – jagab tarkust, austab aega!  Munalaiu sadamast  algab ülesõit Manilaiule.  Liinilaev sõidab u 15 min. Jalutame mööda saart (korraga u 3 km) ja vaatame-kuulame, mida Mark Soosaarel meile rääkida on, sest ta on lubanud meid sadamas vastu võtta. Põikame sisse kohalikku muuseumi (pääse 2€), mis alles mõni aasta tegutsenud.  Meid ootab lõunasöök  turismitalus. Natuke veel aega saarel uudistamiseks ja tagasisõit algab väikepaatidega (12-15 in.) 16:00. Kui kõik on õnnelikult saarelt tagasi, siis algab sõit Tartusse, kuhu jõuame  ca 21:00

Hind:            a’ 50 eurot  kuni 28.02.2017
                       a’  56 eurot al. 01.03.2017
Hind  kehtib, kui grupis on min. 45 reisijat
Hinnas: buss, giid, paadisõit saarele ja tagasi, bussi parkimine Munalaiu sadamas ja lõuna