Vastupanu ja ühtsuse päev Põltsamaal. Roosiaed.           15.juuli

Tartust väljasõit kell 10.30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Rosaariumi istutamist Põltsamaal alustati 1996. aastal vanade rooside istutamisega, hiljem istutati ka modernroosid. Kokku sai kasvama 3000 roosiistikut 750 eri sordist ja liigist. Seega on rosaariumil vanust juba üle 20 aasta ja roosipõõsad, mis aia rajamisest saadik veel alles on, räägivad enda eest, et nad on sobilikud Eestimaa karmide talvedega kliimasse (10 ja 20 aasta eest olid talved meil veel ikka karmid). Eriti uhked saame täna olla suure pargiroosikollektsiooni üle – siia kuuluvad väga vanad prantsuse roosid, hiina roosid, portland roosid, damaskuse roosid, burboon roosid, neitsiroosid, sajalehised roosid, sammalroosid, näärelehised roosid, kurdlehised roosid. Erinevaid sorte kokku üle 200.
Rosaarium on pidevas arengus – nagu loodus ikka, jäävad tublimad ja vastupidavamad sordid kestma, nõrgemad ja kehvemad kaovad ise või vahetatakse välja, et mitte ohustada terveid ja häid sorte. Roosiaretustöö maailmas loob igal aastal ikka uusi ja uusi, järjest paremate geenidega roosisorte. Parimaid tunnustatakse ja pärjatakse autasudega. Saksamaal on kõrgeimaks tunnustuseks ADR märk – antakse tunnustuseks sortidele, mis ilma taimekaitsevahendeid kasutamata on näidanud ennast eriti kaunite, tervete ja vastupidavatena.
Põltsamaa Roosiaed kuulus veel mõne aasta eest Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka oma sortide rohkuse poolest – tänaseks paljud vanad põõsad vajavad asendamist ja noorendamist. Meile teadaolevalt on Põltsamaa roosiaed Baltikumis suurim eraroosiaed – kes ei konkureeri kohalike omavalitsuste ega ka riiklikult tähtsate turismiobjektidega (näiteks Läti suurim turismimagnet Rundale loss jne…)

Kell 13 on kõik oodatud tänuüritusele Põltsamaa lossihoovi “Me hoiame nõnda ühte…”,
millega tuletatakse meelde, et ka kõige raskemal ajal on võimalik ühte hoides tuua varemeist välja see, mis on brutaalselt hävitatud.
Mõte sai alguse, kui Lagle Parek palus Viivi Luigel kirjutada palverännutee kodulehele Põltsamaa kirikust, mis sõjajärgsel kirikute vihkamise ajal rahva annetuste varal uuesti varemeist üles ehitati. Põltsamaalt läksid 1941. aasta suvel üle suured lahingud ning linn sai kõvasti kannatada mõlema võõrväe käes. Kirikutornis oli arvatavasti punavägede tulejuht ja sakslased andsid selle pihta mürsutuld. 14. juuli õhtul tabas mürsk torni, mis lahvatas põlema.
Kirikus ja selle kõrval olevas ajaloolises lossis põles kõik, mis põleda saab.

„Julgust ja vaimujõudu oleme üheskoos väljendanud ka nüüd Ukraina sõja päevil, seda vajame praegu enam kui veel mõni aeg tagasi,” seisab ürituse kutsel.
Üritusel kõnelevad president Alar Karis, Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Põltsamaa vallavolikogu esimees Reet Alev ning kiriku ajaloost teeb ülevaate koguduse vaimulik Markus Haamer.
Muusikalise kava paneb kokku Riina Roose, kuuleb kohalikke muusikuid, samuti esineb Vox Clamantis. Põltsamaa muuseum paneb üles näituse ja pärast üritust on võimalus veel ühiselt aega veeta.

Sissepääs üritusele on vaba.

Sõidu hind 39€

Roosiaia pääse ja ekskursioon (1 h) kohaliku giidiga 5€ tuleb maksta kohapeal.

Reisikorraldaja: OÜ Est – REISID   tel 5510419     estreisid@neti.ee      www.estreisid.ee