Sigulda lillefestival ja Lielstraupe loss 6. mail 2023

Tartust väljasõit kell 7.00 Turu tn McDonalds’i ja tankla vahelisest parklast.
Soovijatele peatused Elvas (sissesõit al. 8 pealetulijast), Rõngus ja Valgas.

Sigulda ajalugu algab XI sajandist, mil soome-ugri hõimud – Läti põlisasukad liivlased – hakkasid praegusel Sigulda territooriumil asulaid rajama. Selles piirkonnas tugevnesid liivi traditsioonid ja kultuur, mistõttu praegune Sigulda on lätipäraseim linn Lätis. Siin  toimub Läti taimede laat – näitus, kus võimalus osta Lätis kasvatatud taimi – kõige laiem ja  rikkalikum pakkumine kõikidest Läti maakondadest. Haruldaste ja ebatavaliste kujudega istikute oksjon, käsitööliste ja kodutootjate aastalaat, aia tooted ja tehnika, Svētku  väljaku keskel näidisaed, konsultatsioonid aia loomisel jpm. Lõbu, õhkkonna ja esitluste eest hoolitsevad Sigulda kultuuritegelased. Korraldajad võivad teha programmi osas muudatusi ette teatamata. Kõhutäie pärast ei pea muretsema, toidupakkujaid on piisavalt. Üritus on tasuta, külastusaeg u 3 tundi. Külastame laata teisel päeval, siis peaks rahvast vähem olema ja ehk ka hinnad soodsamad.

Tagasiteel külastame Lielstraupe lossi.
Me oleme sellest suursugusest hoonest aastakümneid mööda sõitnud, ilma, et oleks olnud võimalus sinna sisse vaadata. Nüüd on see võimalus.
Keskaegne Riia peapiiskopi vasalliloss, mis täitis ka kaitseehitise ülesandeid, ehitati algselt 13. sajandil (esmamainimine 1263. aastal), lossi ümber kujunes 14. sajandil Straupe asula. 13. sajandil ehitati ka lossi juurde kirik. Loss kuulus kuni 1625. aastani Rosenite suguvõsale. Ehitis kaotas on kaitsefunktsioonid 17. sajandil. Poola ajal asus lossis naisklooster. 1866. aastal omandas lossi uuesti Rosenite suguvõsa esindaja, suurtükiväekindral parun Johann Gustav von Rosen (1797–1872) ning loss kuulus Rosenitele, kuni nende lahkumiseni Saksamaale 1939. aastal.
Loss sai kahjustada 1905. aastal tulekahjus, kuid taastati aastatel 1906–1909 arhitekt Wilhelm Bockslaffi juhendamisel, kujundades lossitorni barokkstiilis ja siseruumid klassikalises stiilis. Huvitaval kombel on siseruumides palju algupärast säilinud, mis sest, et alates 1963 aastast on seal olnud nii viina- kui ka narkosõltlaste ravila. Kohalike jutu järgi oli vaesus see, mis ei lubanud vana lõhkuda ja uut ehitada. Tänapäevaks suur õnn, et nii oli. Lossi sissepääsu kaunistab Rosenite suguvõsavapp. Umbes tunnine ekskursioon kohaliku giidiga (vene keeles). Sissepääs lisatasu eest.

Straupe kirik on ainus Läti kirik, mille kellatorn on kirikust eraldi.

Kirik ehitati 13. sajandil Lielstraupe linnuse osana. 14.–17. sajandil oli kirik Straupe linnuse kirikuks. Aastal 1630 langes sisse kiriku katus ja seejärel ei suudetud leida ühtki sakslasest vaimulikku, kes oleks olnud nõus seal jutlusi pidama. Viimaks leiti üks läti soost vaimulik, kelle saksa keele oskus oli aga vilets ja kes seega saksa keeles jutlusi pidada ei suutnud. Kiriku kellatorn ehitati 1744. Kui meil õnnestub (ei ole kiriklikke toiminguid), siis külastame ka kirikut (külastuseks väike annetus).  Külastuse aeg lossi ja kirikuga  u 1,5 – 2 h. Lossi ekskursioon koos kohaliku giidiga ja sissepääs pensionäridele 6€ ja teistele 8€.
Tartus tagasi u 18-18:30.

Reisi hind: 49€

Hinnas sees: bussisõit ja teepeal reisisaatja teenus

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ             
Raekoja plats 13 -15, Tartu  tel. 55512921      estreisid@neti.ee

Info www.estreisid.ee