Lääne – Virumaa mõisad   2.juuni 2018

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn. McDonalds’i ja tankla vahelisest  parklast.

Muuga mõis (Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisa esmamainiti 1526. aastal. Mõisahoone suurejoonelise uusrenessanss-stiilis peahoone projekteeris Carl Timoleon von Neff 1866–1872. Paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise.  Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus. Pargis asub Eduard Vilde mälestuskivi. Aastail 1613–1940 kuulus Muuga mõis 19 omanikule. Hetkel asub mõisas Muuga Põhikool (lisatasu).
Roela mõis on rajatud Vettaerokae küla asemele. Mõisa on esimest korda mainitud Rogelli nime all 1453a. 1793 aastal on Roela mõisaomanikuks Carl Gustav von Toll. 1835 a. 29. aprillil anti Roela mõisas talupoegadele perekonnanimesid. Paljud kasutusel olnud talu- ja hüüdnimed said nüüd perekonnanimedeks. Roela mõisas oli 2 vesiveskit, 2 tuuleveskit, saeveski ja 2 viinavabrikut. Mõisahoone esine on lage ala, mille keskosas paikneb tiik, mis oli ettenähtud tõldade pesemiseks. Võib arvata, et algselt oli see pargi osa samuti tagasihoidlikult kujundatud ja taimestatud, sest väravast sisse sõites pidi avanema vaba vaade mõisale.  1840 aastal ostis Roela mõisa kuulus meresõitja ja maadeuurija admiral Ferdinand von Wrangell (1796-1870). 1917 a. võeti Roela mõis üle punaste poolt, kui aga algas Saksa okupatsioon 1918 a. tulid tagasi ka mõisaomanikud Hans ja Hermann von Wrangellid. 1920 a. maareformiga jäeti Roela mõisa süda parunile alles, kuid võimu ega endist rikkust tal enam ei olnud. 1939 a. nad Hitleri kutsel Saksamaale ei läinud. Kui 1940 a. kehtestati Eestis nõukogude võim, andis parun Hans mõisa koos arhiivi ja dokumentidega uuele võimule üle ja lahkus Eestist kogu perega Saksamaale. Saksa okupatsiooni ajal tuli ta Eestisse tagasi, kuid elas Tallinnas ja töötas kui Saksa riigi ida-alade juhtiv põllumajandus-tegelane. 1944 a. tuli tal jäädavalt lahkuda. Mis elu see mõisamaja vahepeal näinud on, seda  me  kahjuks ei kuule, sest pererahval, tänasel mõisahärral, Wrangelite naisliini järeltulijalt härra Peter Krievetzil ja tema abikaasal algab mai lõpust puhkus ja nad lahkuvad Eestist.
Taali Mesila. Külastame 2001.a. tunnustatud mahemesilat, kuulame natuke juttu ja degusteerime mahemett jt. meesaadusi. Kaasa osta saame mett, õietolmu, kuusevaigusalvi, vahaküünlaid pühade tõdede jaoks, mesilasvaha ja kingitusi.
 Roela käbikuivati ehitati 1928. a. Sellel ajal oli ta moodsaim omasuguste hulgas. Siin kasutati käbide eelsoojendust, mis kiirendas kuivatamise aega. Enne Roela kuivatit oli Eestis ainult neli käbikuivatit, samas vajadus seemnete järele oli suur. Okaspuud ei anna igal aastal võrdselt käbisaaki, ka on mõnel aastal hoopis ikaldus. Vältimaks seemnepuudust peab neid heal aastal tagavaraks varuma. Käbikorjajateks olid vanasti naised ja lapsed. Metskond tasus neile kartulitega. Käbikuivati juurest saavad alguse põnevad metsarajad, kus on võimalik tutvuda Eesti pikimail oosil kasvava põlismetsa ja seal leiduvate vääriselupaikdega.  Palju muud põnevat teavet kuuled kohapeal, kui külastad Roela käbikuivatit Lääne-Virumaal (lisatasu).

Kulina mõisat (saksa k Kullina) on esmamainitud 1546. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus ta Arthur von Kirchtenile. Ühekorruseline historitsistlik puidust peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest. Arhitektiks on arvatavalt kreisiarhitekt Friedrich Ferdinand Modi, kelle looming on enamik Rakvere linna stiilsetest puitmajadest. Nii kerkis kaunis nelja verandaga (kolm on säilinud) õhuline ja pitsiline Kulina häärber, kus vanade tapeetide ja krohvikihtide all  peidus uskumatult palju ajalooliselt ja kunstiliselt väärtuslikku.
Mõis on erakätes ja mõisaproua Evelin on see, kes meid kindlasti vastu võtab. Kui mõisahärra Antil aega on, kohtume ka temaga. Huvilised saavad kalessiga sõita (lisatasu).  Lõunapaus.

Kulina veski
Virumaal Kulina küla serval Pukale viiva tee ääres, varjul Mõdriku-Roela vallseljaku taga asub vana vesiveski. Läbi aegade on veski kuulunud Kulina mõisale. Kuid 1916. aasta 28.märtsil müüs Kulina viimane mõisnik Arthur Kirschten oma sealsed valdused Talurahva Põllupangale ja 1916. aasta 5.detsembri lepingu järgi kinnitati veskikoha uueks rentnikuks Tõnis Siil. Talu-  – rahva Põllupanga ja Tõnis Siili vahelise leppe järgi oli rentnikul õigus kasutada vesiveskit koos nelja elutoaga, kolme dessatini ümber heinamaad, saada 5 jooksvat sülda arschinat puid aastas. Rentnikul oli õigus karjatada kahte lehma mõisa karjamaal. Veski, korteri ja heinamaa eest maksis Tõnis Siil Põllupangale 350 rubla aastas ja peale selle oli ta kohustatud ilma maksuta jahvatama mõisa jaoks 400 puuda rukist ja 300 puuda otra neile, kellele mõisa valitsus selleks õiguse andis. Kõik hooned ja sisseseaded võttis rentnik vastu heas seisukorras ja kohustub enda kulul neid ka korras hoidma. Samalaadse sisuga leping kinnitati Tõnis Siili nimele veel mitmeks aastaks.
8.augustil 1923. aastal sõlmis Põllutööstusministeerium Tõnis Siiliga lepingu, mille järgi anti Kulina vesiveskikoht talle rendile 1947. aastani. Samuti käisid rendi eesõigused elumaja ja kõige selle juurde kuuluva kohta. Nii jäi veskikoht veel paariks aastakümneks Siilide perekonna kätte.
Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1990-ndatel aastatel tagastati Kulina veski Richard Siili tütrele Juta Veidrikule. Vahepeal perekonna omandusest kadunud ja ajaloo hammasrataste vahel keerelnud veskit asus Juta koos abikaasaga taastama. Selleks ajaks kui abikaasa Bernard Veidrik jonniga peale hakkas, oli veski väga õnnetus seisukorras. Kuid tänaseks on veskihoone korda seatud ja väga unikaalsed seadmed Bernard Veidriku poolt tööle pandud. Veskis saab jällegi jahvatada erinevat sorti jahu, kruupe, tangu ja mannat. Nüüdseks on Kulina veski saanud uue omaniku ning vahepeal unustusse vajunud jahuveski saab oma vana ja väärikat elu edasi elada.
Külastus lisatasu eest. Suveniiride ostmise asemel on võimalus soetada Kulina Lihatööstuse ja Kulina Jahuveski tooteid ning toidukaupu teistelt kohalikelt tootjatelt.
Algab kodutee. On mida meenutada!

Reisi hind: 36 eurot

Hinnas sees: bussisõit, reisisaatja teenus, lõuna

Hinnale lisandub: külastavate kohtade sissepääsud ja kalessisõit (kõik kokku 9 eurot)

Reisikorraldaja: Est – Reisid  Raatuse 20, Tartu  tel. 7441666  estreisid@neti.ee
                                                   Lossi 13, Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee
                                                    www.estreisid.ee