14.05. 2016.a. Endla raba, Emumägi, Rakke, Simuna. Looduse- ja kultuurireis.
Tartust väljasõit kell 9, Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast.
Endla raba.
Saame pilgu peale heita Endla looduskeskuses olevale ekspositsioonile, mis tutvustab Eesti soid ja Endla looduskaitseala väärtusi. Kümnekonnal stendi ja kahe infokioski abil saab külastaja ülevaate soodest kui erilisest ökosüsteemist, Eesti soode levikust, nende uurimisest ja kasutamisest minevikus ja tänapäeval; Endla veekogudest ja elanikest vee sees ja peal ning ka metsades. Tutvustatakse Tooma sookatsejaama ja -kooli ajalugu – looduskaitseala keskus asub endises koolimajas. Ka on võimalus heita pilk veealusesse järvemaailma, tutvuda allikate tegevusega, uurida looduses nähtavaid jälgi ja nende jätjaid ning leida oma kaalule võrdne loom. Sahtlite avamisel näeb rabale iseloomulikke kiile ja liblikaid ning ligi 30 sootaime.
Männikjärve ümbruskonna maketil saab hea ruumilise ülevaate siinsetest maastikest. Rabamatka pikkus kokku on u 2,6 km, millest Männikjärve rabas laudteed on 2,4km. Kõnnime vaatlustornini ja tagasi. Kohapeal saame väikese puhkepausi pidada. Torn ise on praegu suletud aga vaatame, kui meie seal oleme.
Emumägi. Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp asub Emumäel, selle kõrgus merepinnast on 166 m ning jalamilt ligi 80 m. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge ja lohkusid. Emumäe kui loodusmaastiku kaitseks loodi 1978.a-l maastikukaitseala, mille pindalaks on 536 ha.
Mäe otsa rajatud 21,5 m kõrgusest vaatetornist, kuhu tippu jõudmiseks tuleb ronida 115 trepiastet, paistab selge ilma korral kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele ära nii Lääne- kui Ida-Virumaa, Jõgevamaa kui ka Järvamaa. Ümberkaudsete külade kirikutornid on justkui peo peal: Peetri kirik, Koeru kirik, Simuna kirik, Järva-Jaani kirik, Väike-Maarja kirik, Laiuse kirik…
Muistendi põhjal olevat Emumägi tekkinud Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.
Lisaks vaatetornile on siin veel kännumaja ‘’Emumemm’’, päikesetõusumaja, vana kalmistu, telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäe vaatetorni valmimise 15. aastapäevaks avati 15. septembril 2012.a Peetla raba kändudestEmumäel puukujude allee. Kujud on valmistatud kohalikust puidust, kändudest ja looduslikust materjalist, mis valminud samas mäe all Salla külas elava multitalendi Hando Kuntro ja tema abilise Piret Smagari käe all. Tegemist on erandliku ökokunsti projektiga, mis seob kohalikes mittetulundusühingutes ja kultuuriseltsides tegutsevaid inimesi ning tutvustab nende tegemisi Emumäe külastajatele. Näiteks koorilauljatele on pühendatud juurikatest noodirida, noortele rahvatantsijatele jalajälgedega kaetud laud, kalaseltsi tutvustab hiiglaslik juurikaahven, üleüldine lemmik on aga matkaklubi sitke reisimees, kes meenutab muumiafilmi sõdalast.
2014.a. oli Mati Talviku saatesarja Ajavaod 100.loos juttu juttu ühest õige iseäralikust mehest. Karl Kadak tuli ilmale põllumehe pojana, käis koolis teadaolevalt vaid ühe talve ja oleks võinud jääda meile täiesti tundmatuks, kui mitte sünnipärane ärivaim, auahnus, töökus ning küllap ka soodsad olud poleks teinud temast omaaegse Eesti ühe tuntuma töösturi ja rikkama mehe. Lugupeetud mehe ka oma kodupaigas, kellest siiani rahva seas legende räägitakse. „Kaddak 1910“ ütleb kiri, mis on tellistest laotud Rakke lubjavabriku korstnasse ja püsinud seal kõigi võimuvahetuste kiuste.
Rakke Lubjatehase ringahjud, korsten ja Karl Kadak
1910. aastal ehitas eesti soost mees Karl Kadak (kirikukirjades Karl Friedrich Kaddak 24.12. 1859 – 8.09.1940, maetud Simunaa kirikuaeda). Pidas 1883–89 poode ja kõrtsi Simunas. Rakkes elades pidas 1890–92 Ülesoo kõrtsi ja poodi ning varustas kaubaga peale oma poe rohkem kui sadat ümbruskonna väikekaupmeest. Sai 1902 II gildi kaupmehena Tallinna kodanikuks. Ostis Rahla mõisas, kus pani tööle piiritusevabriku ja temast sai ka Lammasküla mõisa omanik. Karl Kaddak sai laiemalt tuntuks Baltimaade suurima lubjatööstuse rajamisega Rakkes aastal 1910. Rakke lubjatööstus oli Baltimaade suurim ja moodsaim, talle kuulus ka Tamsalu lubjavabrik. Kadak oli Rakke suurim tööandja. 20. sajandi alguses töötas tema ettevõtetes üle saja töölise, neist enamus lubjatootmises. Sellest veel vähe, omandas ärimees 1920. aastatel Tallinnas ehitusmaterjalide tootmisega tegeleva osaühisuse Silikaat (asutatud 1923, lõpetas töö 1939, 1946. aastast tootmiskoondis Silikaat). Jõudis 1930.aastatel Eesti kahekümne rikkaima inimese hulka. Lisaks kuulusid Kadakule siirupi- ja vorstivabrik ning kaks maja Tartus. Ta toetas Simuna kirikut, Rakke kogudust (kinkis oreli) ja panustas ka Rakke pritsimaja ehitusse. Hiljuti pani Aime Kinnep kokku raamatu “Karl Kadak. Karjapoisist lubjakuningaks”, mis annab ülevaate Rakke lubjatööstuse loojast – maarahva seast võrsunud, Eesti ühe rikkama mehe elust ja tegevusest, kes sündis põllumehe pojana ja koolis käis ainult ühe talve. Tema äriline ettevõtmine kujundas Rakke just selliseks, nagu me seda tänapäeval näeme. Raamatus on jäädvustus Karl Kadaka elutööst, tema kaasabist kohaliku eluolu kujundamisel, Rakke kultuuri edendamisel, ühe ettevõtliku perekonna saatusest ajaloo keerdkäikudes. Maetud Simuna kirikuaeda oma perekonna rahulasse.Lapselaps Andres (Andrew) Kadak (s. 1945) on USA tuumafüüsik.
Hugo Raudsepa mälestuskivi. Rakkes Faehlmanni tn asus Eesti kõige viljakaima näitekirjaniku Hugo Raudsepa (1883 – 1952) sünnikoht.
Rakke hobupostijaama hoones (praeguse raamatukogu asukohas) sündis lastekirjanik Marta Sillaots (1887–1969). Samas Rakke hobupostijaama hoones sündis 1891. aastal Marta Sillaotsa vend Heinrich Riikoja (1891-1988), Eesti teeneline teadlane, eesti hüdrobioloogia rajaja. Ernst Birnbaumi mälestukivi. Rakke hobupostijaama sepa korteris sündis NSVL-i esimene stratonaut Ernst Birnbaum (1894–1965). Noorena siirdus ta Peterburi, kus lõpetas kõrgema lennuväekooli. 30. septembril 1933 tõusis E. Birnbaum koos kahe kaaslasega stratostaadil «SSSR» 19 kilomeetri kõrgusele. Saavutus püsis ametliku maailmarekordina palju aastaid. Ferdinand Mühlhauseni mälestustahvel.19. saj. lõpust kuni 20. Saj. 20-date aastateni elas Sopi talus (Lille t. 10) pime isetegevuslik helilooja Ferdinand Mühlhausen (1864–1965). 1919. aastal lõi ta siin M. Körberi luuletusele «Armas isakohakene» viisi, mis otsekohe ümbruskonna laulukooride poolt rohket esitamist leidis. Oskar Lutsu mälestuskivi. 1902. aasta kevadel ostis Palamuse kingsepp Hindrik Luts praeguse Mäe tn 1 asukohale Miku talu. Selle talu vana rehetare ahjutaguses uberikus kirjutas Eesti tuntud kirjanik Oskar Luts (1887–1953) oma esimese näidendi «Joosep Ärkla» ja «Kevade» alguspeatükid.Lammasküla poolmõis (saksa k Lammasküll) eraldati Ao mõisast 1819. aastal. Tõenäoliselt üsna varsti pärast seda rajati mõisa kõrgel soklil asuv ühekorruseline puidust peahoone. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Karl Kadak ostis 1917 Lammasküla mõisa, kus 1938 avas tärklisevabriku. Mõisas on olnud sovhoosikontor ja elukorterid. Paaside pere tegi selle maja korda, pidades seal poodi ja baari aga 2004.a. suleti uksed , kui kerkisid üles omandiprobleemid. Hoone ja selle juurde kuuluva 287 hektari maa omanik on kunagise Rakke lubjatehase ja mitme mõisa omaniku Karl Kadaku Ameerikas elav pojapoeg Andrew. Nüüdseks on omandiprobleemid lahendatud ja maja kuulub Paaside perele.
Simuna kiriku ehitusaasta pole täpselt teada, kuid ta kuulub koos Tallinna Toomkirikuga Eesti vanimate hulka (13. saj). Sõdades on kirik mitmel korral hävinud ja taas üles ehitatud. Vanast kirikust on säilinud osa kaitseotstarvet täitnud tornist. Puunikerdaja Chr. Ackermann valmistas kirikule altari ja Carl Sigismund Walther maalis altarimaali. Orelimeister Gustav Normann ehitas kirikusse oreli, olles üks vanemaid eesti rahvusest orelimeistri töid.
Sul on võimalik minna kiriku kellatorni vaateplatvormile, kust avaneb kaunis vaade.
Kiriku lähedal asuvast allikast saab alguse Pedja jõgi ja vastas oleval vabadussambal on juhtsõna: “Parem surra vabana kui elada orjana”.
Simuna kalmistule on aegade jooksul maetud kihelkonna tuhandeid põlluharijaid, hulk oma aja progressiivseid rahavavalgustajaid (Nadalamaa koolmeiter Priidik Brehm, Muuga koolijuhataja Emil Lang, Tammiku algkooli juhataja Johannes Parm, Väike- Maarja ja Rakke koolijuht Juhan Heinpalu). Kusagil selle kalmistu mullas on Eduard Vilde kolmenädalase õe Ida- Marie põrm ja muidugi mitmete kuulsate suguvõsade matmispaik, nt. Kügelgen (kuulsad kunstnikud), Paucker ( baltisaksa vaimulike ja haritlastesuguvõsa), Neff (Muuga mõis), Kaddak (suurärimees) jt.

Reisi hind: 35 eurot
Hind sisaldab: bussisõitu, Endla rabas- ja kohaliku giidi teenust, lõunat

Reisitingimused www.estreisid.ee

Reisikorraldaja: Est – Reisid Raatuse 20 Tartu tel. 7441666 estreisid@neti.ee

Saatke palun oma tellimus alloleva vormi kaudu:

[contact-form-7 id=”1435″ title=”Kontaktivorm 1″]