Ilus oled isamaa… 100 krooni

Ilus oled isamaa… 100 krooni. Eesti põhjaranniku pankrannik ja Harjumaa mõisad 18.09.2020

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonalds’i parklast.

Ohtu mõis. “See on ajaveetmise ‘creme de la creme’. Ja keegi ei oska öelda, milline osa sellest on nauditavam, kas hoole ja armastusega ennistatava barokkmõisa miljöö või moodsa mõisapere juhendamisel valmivad road, mis peente jookide saatel söögitoas hinge ja ihu vaimustavad.”
Barokse mõisaansambli peahoone on valminud 1769. aasta paiku. Härrastemaja ees on ovaalse ringteega väljak, külgedel ait ja tall-tõllakuur. Tähelepanu väärib meisterliku tisleritööna mõisahoone välisuks, vaata ka puiesteed ja parki. Mõisa tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi hoone, mille kaunimate ehete hulka kuuluvad reljeefse ornamendiga ja geomeetrilise koobaltmaalinguga ahjud.
Mõisas elavad pererahva kaks põlvkonda

Vääna (sks Faehna) mõisat on mainitud juba aastal 1325. Sajandite jooksul on see kuulunud paljudele aadliperekondadele: von Tiesenhausenitele, von Bremenitele, von Taubedele, von Löwenitele, von Maydellidele, von Crameritele ja von Dückeritele. 1774. aastal sai mõisa omanikuks Otto Christian von Stackelberg ja viimaseks mõisahärraks oli Egbert von Stackelberg. Alates 1920. aastal tegutseb mõisas kool. 1774. aastal pani Otto Christian von Stackelbergi abikaasa Anna Gertrude von Stackelberg venna kunsti-kogu baasil kokku Vääna mõisa kunstikogu. See oli tollal vägagi eriline, sest nii rikkalikke kollektsioone polnud Eesti mõisates palju (neist tuntuim üksnes Tartu lähedal Raadil). Väänas elati ehk mõnevõrra seltskondlikumalt kui enamikes naabermõisates ning leiti aega nii kirjanduse, kunsti kui ka teaduse jaoks. Näiteks Otto von Stackelberg (1786–1836) oli rahvusvaheliselt tuntud kunstnik ja arheoloog. Eesti kultuuriloo seisukohalt tuleks aga nimetada Otto Magnuse venda Christophi (1777–1841), kes tegutses aktiivselt rahvakooliõpetajate seminari loomise nimel. Tema pidas muide kostil ka Kreutzwaldi, kel õnnestus ilma pennita taskus kreisikool lõpetada. 18. sajandi teisel poolel hakati mõisates teraviljast viina põletama. See võimaldas suurt tulu teenida, sest töö tegid pärisorjad ning viin oli kallim kui vili, vedu aga kergem. 19.  sajandi lõpus oli Vääna üks paremini majandatud mõisaid Eestis, mille eest saadi ka hinnatud autasu. Mõisas peeti mitmesajapealist tõukarja, hobusefarmi, tegutses puukool ja aiand. 

Türisalu pank
Türisalu pank,Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale.  Vaatekoha parklas saad tuulisema ilmaga vaadet nautida ka bussist väljumata.

Riispere mõis.
1819-1821(200 aasta juubel) ehitatud Eesti silmapaistvama klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, mille peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid.
Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. Kuigi hoones käib veel remont, on mõisahärra lubanud meid vastu võtta ja meile näidata, mille nad on valmis saanud.

Reisi hind koos lõunaga on 49 eurot

Pääsmete raha (selgub veel) ….€  korjame bussis

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  Tartus, tel. 7441666  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee

Saada päring siit!