Ilus oled isamaa… 25 krooni

Vargamäe ja Tammsaare. Albu-, Jäneda – ja Rava mõisad

                                   Ilus oled isamaa… 25 krooni  11.09.2021

Tartust väljasõit kell 8.00 Turu tn McDonaldsi parklast.

 Kirjaniku A.H.Tammsaare ja Tõest ja õigusest” tuntud ning seotud kohad

  • Naabriks on Tammsaare-Lõuna talu, mida romaani järgi tuntakse Tagapere / Oru talu nime all, kus elavad neljanda põlve Jakob Sikenbergi ehk Oru Pearu prototüübi järeltulijad.
  • Teel muuseumisse möödume Otsa talust, mida romaani järgi tuntakse Kassiaru taluna ning talu peremeest peetakse Kassiaru Jaska prototüübiks.
  • Muuseumist umbes kahe km kaugusel asub Simisalu talukoht, mis romaanis sai nimeks Hundipalu. Talu ostis  Hans Grossthal, keda peetakse Hundipalu Tiidu prototüübiks ning kes oli Anton Hanseni ristiisa.
  • Albu vallamaja vastas on Järva-Madise kõrtsi varemed, kus veetsid aega kohalikud külamehed, muuhulgas Andrese prototüüp Peeter Hansen ja Pearu prototüüp Jakob Sikenberg.
  • Albu vallamaja ees asub Tammsaare ausammas, mis püstitati Tammsaarele elu ajal, 1936. aastal.
  • Albu mõis. Albu mõisniku käest ostis Peeter Hansen Tammsaare-Põhja talu.
    Kuuleme ka Albu mõisahärrast, kohalikust Draculast.
  • Järva-Madise kirik ja vana surnuaed, kuhu on maetud Tammsaare vanemad.

Jäneda mõis. 1910. aastal päris mõisa Johann von Benckendorff, kes lasi ehitada uue härrastemaja. Kultuurilukku on läinud Johanni abikaasa, Ukrainast pärit Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu diplomaat ja ajakirjanik sir Robert Brucke Lockhart, kirjanikud Maksim Gorki ja Herbert George Wells, viimane neist puhkas 1934. aasta suvel Jänedal. Muraks (ingl.k. Moura) hüütud Jäneda mõisaprouat on tituleeritud Punaseks Mata Hariks, talle on omistatud suuremaid ja väiksemaid patte, tast on kirjutatud raamatuid, vändatud filme ja tehtud telesaateid, kuid tänaseni pole veel kellelgi õnnestunud saada täit selgust skandaalse daami legende täis elust.

Sügislaat. Kõike head ja paremat, loodusande, käsitööd, vanavara jne.

Rava mõis ( saksa keeles Rawaküll ) rajati 17. sajandi aguses ning selle esimesed omanikud olid Helffreichid. Mõis oli suguvõsa omanduses kuni aastani 1797, peale seda omandas selle 45000 hõberubla eest ostis Georg Friedrich von Stackelberg Öötla.
19. sajandi teises pooles lasi Bernhard Arnold Alexander von Stackelberg rajada ühekorruselise viilkatusega kivist peahoone. Umbes samal ajal valmisid ka kõrvalhooned, park ja paisjärv.
Viimane teadaolev aadlisoost omanik oli Marie von Stackelberg. Temalt võeti mõis võõrandamise käigus ära aastal 1919.
Rava tammik võeti kaitse alla 1936 aastal, olles Eesti Looduskaitse registris esimene sissekanne.
Peale võõrandamist asusid mõisahoones rahvamaja, kool ja metskond.
Olemasolev omanik ostis mõisa 17 aastat tagasi kohalikult omavalitsuselt ja on seda samm-sammult taastanud.
Mõisa kasutab omanik elukohana ning suviti pakub majutusteenuseid.

Reisi hind koos lõunaga on 49€
Lisatasu eest külastuspääsmed (korjame bussis)

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel. 7441666  estreisid@neti.ee  
                             www.estreisid.ee reisitingimused ja programmid

 

Saada päring siit!