Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn. McDonalds’i ja Statoili vahelisest parklast.
Teleseriaalist “Naabriplika” tuttavad kohad.
Järva-Peetri kirik. 14. sajandil ehitatud kolmelööviline gooti stiilis kodakirik on Järvamaa noorim ja suurim.  Praegune 69,7-m tornikiiver, kõrgeim ja sihvakaim Järvamaa kiritornide seas, ehitati 1868. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Tähelepanu väärib kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses paiknev riikliku kaitse all olev maa-alune kalmistu. Kiriku sissepääsuteest paremal asub I Ilma- ja Vabadussõjas langenute mälestussammas. Peetri kirikuaeda on maetud eesti kultuurilukku sügavaid jälgi jätnud Christoph Beermann ja laevaarstina ümbermaailmasõidul osalenu Karl Espenberg. Siin asub üks väheseid Järvamaa rõngasriste. Käime sees ja kuuleme  ajaloost (soovitav on teha väike annetus).
Järva-Peetri pastoraat. Üks väheseid suhteliselt muutmata kujul säilinud pastoraadihooneid Järvamaal. Hoonet ümbritseb väike park. Siin elanud Peetri koguduse õpetajatest on Eesti kultuuriloos erilise koha omandanud mag. Heinrich Stahl, kes Järvamaal elades kirjutas oma tuntud “Käsi- ja koduraamatu” (Hand- und Hausbuch für das Fürstenhumb Esten In Liffland) esimese osa ja Christoph Beermann, kes kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmete hulka ja oli sinimustvalge lipu hoidja selle pühitsemisel 1884. a. Otepää kirikus. Aastast 1952 kasutab hoonet kool.
 Esna küla (varasemal ajal alev), Kareda vallas Esna jõe ülemjooksul tekkis möödunud sajandi kahekümnendail aastail raudteeasulana. Küla vaatamisväärsusteks on endine raudteejaam, Aaviku veski ja järv ning keskuse ajast puutumata plaanilahendus, hoonestus ja miljöö.
Kareda vallamaja-klubi-spordihoone. Arhitekt Vilen Künnapuu projekti järgi ehitatud ratsionaalse risttahuka kujuline ajastu arhitektuuritaotlusi hästi väljendav ehitis Peetri alevikus.  Välislahendus on väga isikupärane, autori signatuuriks väike kaldaken viilul.
Naabriplika korraldab laata ja ta on veel kedagi kaasa kutsunud. Esimest korda on Vodja mõisat mainitud 1694. a, mil see kuulus koos Mäo mõisaga Rosenite ja Stackelbergide valdusesse. Mõisa viimased omanikud olid von Tollid. Varaklassitsistlikus stiilis mõisahoone on valminud pikema aja vältel, vanem osa sellest 18. saj lõpul. Hoone täielikku valmimist tähistab aga aasta 1873. Praegune mõisahoone on kahekorruseline paekivihoone, mis vaid väliselt meenutab, et kunagi oli tegemist mõisaga . Aastate jooksul on hoone sisemus suurel määral ümber ehitatud. Ka on selles rolli mänginud mõisahoones toimunud põleng. Põhjalikumalt renoveeriti mõisahoonet 1995. a.Mõisaansamblisse kuuluvad veel paekivist kuivati, hobusetall, kaks maakividest küüni ning viinavabriku varemed. Põliste tamme-puudega pargis on kaks tiiki, kus kauges minevikus kasvatati ka forelle. 1921. a toodi Vodja mõisa üle Paides avatud põllutöökool. Selle kooli juhataja A. Tomberg-Toome andis välja ühe esimestest Eesti taimemäärajatest. 1958. a on Vodja mõisas antud üldharidust. Viimati tegutses seal Vodja 4-klassiline Algkool, mis suleti. Alates 1. septembrist 2005 avati seal Rocca al Mare Vodja individuaalõppekeskus. 2005/2006. õppeaastal oli 22 õpilast. Pooled neist on kohalikud ja pooled Eestimaa eri paigust. Lapsed elavad esmaspäevast reedeni kooliga samas majas asuvas õpilaskodus. Koolis tegutsevad kunsti-, käsitöö-, puutöö-, spordi-, loodus- ja muinasjuturing. Kord nädalas käiakse ujumas, korraldatakse väljasõite ja matkasid.  Kool tegutseb heategevuslikul põhimõttel.
Koordi mõis. Pärnu–Rakvere maantee ääres Roosna-Alliku vallas Kirissaare külas. Säilinud on paekivist krohvitud peahoone ja paest kõrvalhooneid ning mõisast 400 m lääne pool endise paemurru lähistel heas seisukorras lubjaahi. Hoonetekompleksi ümbritsev 5,7 ha park piirneb põhjast tiigiga. Park on keskmise liigirikkusega, peamiseks puuliigiks tamm. Mõisahoones, kus on säilinud algseid ahje ning uksi, töötas Purdi Metskond. Praegu erakätes.
Esna mõisa (sks. Orrisaar) rajas Rootsi kindralmajor Alexander von Essen, kes sai 1623. a. Rootsi kuningalt endale siinse maa. Samal kohal oli enne Orisaare küla. Rahvasuu räägib ühest allika juures olnud laudsarast, kus orjad magasid – sellest siis küla nimigi. Mõisa eestikeelne nimi Esna aga pole muud kui von Essenite nime maakeelne mugandus. Mõis oli von Essenite käes 126 aastat, pärast seda omanikud vahetusid. 1774 ostis mõisa Moritz Engelbrecht von Kursell, kelle kasutütar Anna Christina abiellus 1792. a. Koigi mõisahärra Johann Georg von Grünewaldtiga. Esnas algas Grünewaldtide aeg, mis kestis jällegi üle 120a.
1821 valminud uus peahoone sai üsna tagasihoidlik, majandushooned see-eest ehitati uhked. Mõisa juurde rajati vabakujulise planeeringuga park. Pargi serval asuvast allikast saab alguse Esna jõgi, jõeorg paisutati ning sinna kujundati paisjärv.
Esna viimaseks mõisahärraks oli Walter von Grünewaldt, maanõunik ja Eestimaa Põllu-majanduse Seltsi president (1895–1904). Teda on meenutatud kui head mõisnikku.
Pärast Vabadussõda mõis võõrandati, mõisa maad tükeldati ja jagati asundustaludeks. Grünewaldtid olid elanud mõisas siiski veel 1921. aastal. Eesti Vabariigi ajal tegutsesid härrastemajas postijaamapidaja ja jaoskonnaarst, seal oli ka piimaühistu koorejaam.
2006. a. loodi 225 ha suurune Esna maastikukaitseala, mis hõlmab Esna jõe lätteks olevad allikad, paisjärve ja pargi.
Roosna-Alliku mõis asub Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal, kohas kus allikjärvest saab alguse Pärnu jõgi. Mõisa peahoone arhitektiks oli omaaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, Toompea lossi autor, mistõttu on märgata olulist sarnasust kahe hoone vahel.
Tegemist on mõisakooliga, mis on ilusti korda tehtud.
Koigi mõis. Liivi sõjale järgnevalt läksid Koigi maad Rootsi valdusse. 1616.a andis Rootsi valitsus Koigi maad tähtajatuks kasutamiseks Jürgen Krüdener v. Rosenbeckile, kes rajas siia ka mõisa.
Peale Krüdeneri surma (1643) läänistas Rootsi Kuningas maad Rootsi kahurväe kindralile Linnart Torstensonile, kuid 1726.a revisjoni andmetes Koigi küla enam ei mainita. Küla asemel oli siin nüüd Mäo mõisale kuuluv kõrvalmõis.Mõisa baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. Mõisa peahoone põhikehand oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad. Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga. 1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 250 aasta.
Teine oluline uuendus millega siinne mõisnik on silma paistnud pärineb aastast 1825, kui Otto Magnus von Grünewaldt ühe esimese mõisnikuna Eestis loobus oma mõisas teorendist ja rakendas mõisapõldudel palgasulaseid. Alates 1920. aastast on mõisas kool, mille tarvis rajati 1964.a härrastemajale juurdeehitus.

Külastatavad kohad ei ole järjekorras.

Reisi hind: 27 eurot

Hinnas sees: bussisõit, giiditeenus

Lisatasu eest: pääsmed mõisatesse (2016.a. hinnad täpsustamisel)

Reisikorraldaja: EST – Reisid OÜ
Raatuse 20 Tartu tel. 7441666 estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.ee