Lüübnitsa sibula- ja kalalaat kultuuriprogrammiga, Räpina Paberivabriku ja Loomemaja tegevustega

                                                      26.august 2023

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn. McDonalds’i parklast.
Räpina Paberivabriku külastus, mille kirjapandud ajalugu algas 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde omandas valdused Eesti pikima, Võhandu jõe ääres Räpinas. Baltisaksa aadlik rakendas Võhandu veerikkuse tööstuse hüvanguks. Hakatuseks rajati ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel Võhandu jõele tamm ning selle lähedusse tellisevabrik. Ehitusmeistri nime tõttu käis rahva seas veel kaua jutt ringi, et keiser ise käinud vabrikut ehitamas.Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett, igipõlist taastuvenergiat. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Eesti rahva ärkamisajal, aastatel 1860-80, andis Räpina paber suure panuse eestikeelse trükisõna levikusse. Räpina paberile trükiti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ka juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik. Aastal 1869 peeti Tartus Eesti esimene üldlaulupidu. Selle eesti rahvusliku iseteadvuse tõusus ülitähtsa ettevõtmise trükised on samuti Räpina paberist. Kui Eesti 1918. aastal iseseisvus, trükiti Räpina paberivabriku paberile osa noore vabariigi rahatähtedest.

Räpina Loomemaja Näituseruumis on esindatud kohalike või Räpinaga seotud inimeste näitused: maalid, fotod, käsitöö. Teeme majas ringkäigu koos kohaliku giidiga, vaatame näitust ja saame osta kohalikku käsitööd.  Sillapää loss valmis 1847.a. ja seda  ümbritsev liigirikas dendropark on Räpina linna uhkuseks. Pargis on üle 300 liigi puid ja põõsaid. Liigirikkus võimaldab pargis pesitseda üle kuuekümnel linnuliigil. Siin elavad oravad, siilid, on nähtud tuhkruid, nirke ja isegi saarmaid. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte elupaiku (8 liiki) Eestis. Pargis ringkäiku tehes jääb roosiaias teele Musitempel, mille sammaste all teineteisele tõotuse andnud armastajad jäävad eluks ajaks kokku. Kindlasti on roosiaed täis õieehtes.
Meie teemegi jalutuskäigu pargis ja sõidame edasi  Lüübnitsa külla.
Esmakordselt on küla mainitud Pihkva linna ja maakonna meessoost hingede loendusraamatus 1582. 1749.aastal on märgitud Lüübnitsa küla kui uusasundust.
Külas on läbi aastasadade tegeldud kalapüügi ja kala kuivatamisega. Oluliseks tegevusalaks on ka köögiviljakasvatus, enamasti kasvatatakse sibulat. Külas on renoveeritud külakeskus, küla servas Peipsi järve kaldal aga 12,5 meetri kõrgune vaatetorn. Iga aasta augustikuu viimasel nädalavahetusel toimub Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Laat on populaarsust kogunud – nii kauplejate kui laadakülaliste arv kasvab iga aastaga.
 Sellel laadal on aukohal sibula- ja küüslauguvanikud ning sibulavõrgud. Samuti on külalisele meelepärane värske ja kuivatatud järvekala, mida kohalikud kalurid ise püüavad, kuivatavad ja müüvad. Saab osta ka kõiksugu muud toidu- ja tööstuskaupa, käsitööd. Valik on väga rikkalik. Ei puudu ka toitlustus – igale maitsele midagi.
Laata rikastab kirev kultuuriprogramm. Lisaks peaesinejatele Audru Jõelaevanduse Punt, PS Troika ja Piip ja Tuut, on tantsijaid, lauljad, erinevad töötoad ja konkursid.

Kui ostud tehtud, viimane kontsert kuulatud, siis 16:00 hakkame koju sõitma. Kindlasti võime rõõmu tunda kenast suvepäevast.

Reisi hind: 42 eurot

Hinnale lisanduvad pääsmed (17€ paberivabrik ja töötuba) ja 3 € laat

Reisitingimused ja reisiprogrammid www.estreisid.ee 

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 555 129 21  estreisid@neti.ee