St.Peterburg –Viiburi– Peterhof – Kroonlinn – Gatšina – Repino – Levašovo

11.-14.05. 2017

Väljasõit Tartust varahommikul kell 05.00 Turu tn. Circule K (end.Statoili) ja  McDonalds’i vahelisest parklast. Giidiks hr. Boris Gorbunov.

1.päev.   Teeme ekskursiooni Peterhofi alumises lossipargis, (pargipilet, rbl) ja mis koosneb erinevatest pargi osadest, enam kui kahekümnest paleest ja paviljonist (igal oma hind, meie ei paviljone ei külasta) ning sadadest purskkaevudest. Pargi ääres asuvad mitmed söögi- ja suveniiride müügikohad, kus võite teha oma esimesed ostud.  Kroonlinna külastus. Saare peal olevale linnale (Venemaa esimene sõjasadam) läheneme merealuse tunneli kaudu. Vaatame maja, kus L.Koidula elas, Kroonlinna 0, restaureeritud Merekirik jm. Saarelt sõidame mandrile mööda tammi. See kõik on võimalik tänu suursugustele Peterburi ringtee ehitustele.
Liigme mööda Karjala kannast, mis tuletab pidevalt meelde Soome suurvürstiriigi ja Soome vabariigi aegu ning muidugi ka Talvesõja lahinguid.
Primorskis–(Koivistos) asub uhke 1904. aastal Virolahti punasest graniidist rahvuslikus juugend-stiilis ehitatud kirik, mis sai Soomes tuntuks ka kui suurima vitraažaknaga kirik. Kahjuks sai see lahingute käigus purustusi ja ammu lõppenud sõja märke on näha teisigi. Kirik tegutseb kultuuri-majana ja selle ühte ruumi on paigutatud koduloomuuseum, teisel korrusel on aga üks ruum jäetud isegi kogudusele.
Viiburi linna on esmamainitud 1293. aastal. Linna asutajaks peetakse rootslaste väepealikku, Karl Thorkill Knutssoni, kellele on seal püstitatud palju poleemikat tekitanud mälestusmärk. Esmalt paiknes siin aga karjalaste kaubakoht, millele viitab mitu leidu vanimatest kihistustest. Kaubakoha pärast on Rootsi kuningad ja Novgorodi vürstid piike murdnud juba alates 11. sajandist. 14. sajandi jooksul kujunes Viiburist linnaline asula, millel oli ka oma raad (1393), kuid linnaõigused sai ta siiski alles 1403. Keskaja lõpus oli Viiburi Turu järel Soome suuruselt teine linn, oluline kaubalinn ning kogu Kagu-Soome ja Viiburi ja Savonlinna lääni (1634–1721) keskus. Uusikaupunki rahuga (1721) läks linn Venemaa valdusse ning oli Viiburi lääni (venepäraselt kubermangu) keskuseks. Aastal 1812 liideti Viiburi Vene keisririigiga personaalunioonis oleva Soome Suurvürstiriigiga. Soome iseseisvudes jäi Viiburi Soome valdusse, olles Soome suuruselt teine linn (ligi 80 000 elanikku). Talvesõjas sai linn tugevasti kannatada, kuid Punaarmeel ei õnnestunud seda vallutada. Moskva rahu järgi jäi Viiburi siiski Nõukogude Liidule. 1941. aastal alanud Jätkusõjas vallutasid soomlased Viiburi ja selle ümbruse tagasi, kuid 1944. aastal langes see taas Nõukogude Liidu valdusse, linn ja selle ümbrus okupeeriti ning annekteeriti. Külastame Monrepo (tõlkes minu puhkepaik) inglise stiilis looduslikku parki, mis on olnud läbi aegade Viiburi olulisemaid ajaviitepaiku. Park kuulus Viiburi lossiülemale Pjotr Stupšinile, 1782. aastast aga Würtenbergi printsile Friedrich Wilhelmile. Järgmine omanik oli aga printsi õde Maria Fjodorovna, keiser Paul Esimese abikaasa, kes pärandas 1788. aastal pargi oma poja, hilisema keisri Paul Esimese, koduõpetajale akadeemik Ludwig Heinrich von Nicolayle (1737−1820). Keisri palvel aadlitiitli saanud von Nicolay eestvedamisel sai sellest üks Euroopa tuntumaid eraparke, mille planeering lähtus ajastuomasest rahvusromantismist: seal on olnud majakesi, sillakesi, purskkaeve, salapäraseid grotte ja kaasajal muuseas ka Väinamöise kuju. Soome skulptor Johannes Takase 19. sajandi alul loodud kuju asemel oli siin algselt aga von Nicolay perekonna kaitsepühak Püha Nikolaus. Pargi üks märkimisväärsemaid sümboleid on pseudovaremete stiilis Ludwigsteini kalmistusaar, kuhu maeti Nicolay suguvõsa liikmeid. Õhtul vaba aeg. Majutus hotellis  (2-3 kohalised  mugavustega toad).
2.päev. Hommikusöök hotellis. Lahkume asjadega hotellist. Linnaekskursioon jätkub. Linn on kandnud sajandite vältel suuri purustusi ja vähe on vana säilinud. Üks väljapaistvaim osa on Põhjala ristijakuninga – Püha Olavi – järgi nime saanud torn. Praegu paikneb kindluse territooriumil muuseum, kus saab päris hea ülevaate kogu piirkonna ajaloost. Ekspositsiooni on tublisti täiendatud ka Rootsi aja osas. Külastame St.Olavi torni vaateplatvormi (pääse lisatasu eest). Linna keskel tänapäevani säilinud keskaegne Ümartorn (Pyöreätorni) meenutab väga meie Paksu Margareetat. Praegu on seal restoran. Säilinud on ka Alvar Aalto projekteeritud ja 1927–1935 ehitatud linnaraamatukogu hoone, mis on kantud UNESCO nimekirja. Eks näha ole muudki. Peale lõunat hakkame sõitma Peterburi poole.
Repinos (endises Kuokkalas) külastame Vene maalikunsti klassiku Ilja Repini (1844−1930) majamuuseumi (pääse lisatasu eest), kus Repin pärast revolutsiooni elas, viimased kuus aastat iseseisvunud Soome vabariigi territooriumil. Sinna on ta ka maetud. Levašovo (soome Levassova) on alev Venemaal Peterburi haldusalas Viiburi linnarajoonis. Asula tekkis 1870 rajatud raudteejaama juurde ja sai nime seal asunud vürst Levašovi valduste järgi. Siin asub memoriaalkalmistu, kus 1937-1938 a hukati ja maeti üle 1000 eestlase.  Peterburi jõudes väike linnaekskursioon .Vaatame, mis kohti me külastada jõuame ja homme jätkame.  Majutus samas hotellis 2 ööd (mug.2-3k.toad).
3.päev. Hommikusöök hotellis. Jätkame linnaekskursiooni. Külastame Kaasani kirikut, Peeter – Pauli kindlust (pääse, rbl), Jaani kirikut (pääse, rbl), Mosaiigikirikut (Spas na kravi, pääse rbl), Peterburis elanud kuulsate eestlastega seotud kohti jpm. Teeme laevasõidu arvukatel kanalitel (laev tellitud grupile,….. rbl). Need külastatavad kohad ei ole külastatavuse järjekorras. Vaba aeg.
4.päev. Hommikusöök hotellis. Lahkume asjadega hotellist ja võtame suuna kodupoole. Külastame Gatšina Paleed (pääse lisatasu eest) ja lossiparki. Selle lasi rajada keisrinna Katariina II soosik krahv Grigori Orlov, kes sai need maavaldused kingituseks keisrinnalt endalt. Palee kavandas itaalia arhitekt Antonio Rinaldi ning töid alustati 30. mail 1766. Ehitustööd lõppesid 1781. aastal. Krahv Orlov suri 1783. aastal ja Katariina II ostis lossi tema pärijatelt, et kinkida see oma pojale, tulevasele Venemaa keisrile Paul I-le. Aastal 1796 hakati Paul I käsul lossi ümber ehitama. Pärast Pauli võimuletulekut sai Gatšina lossist tema alaline elukoht. Pärast Paul I surma sai Gatšina palee omanikuks Pauli teine abikaasa Maria Fjodorovna. Viimase testamendi järgi läks loss Nikolai I ja tema meessoost järeltulijate valdusse.  Nikolai I valitsemise ajal, alates 1844 kujundati palee palju ümber ja see omandas tänapäevase ilme. Hoone järgmised omanikud enam suuri ümberehitustöid ei teinud ja piirdusid hooldustöödega. Aleksander III troonileasumist sai Gatšina palee keisri perekonna peamiseks suveresidentsiks. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni, kui Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele, läks tema valduses olev Gatšina palee üle Ajutisele Valitsusele. Viimase otsusega kõik tsaariperekonnale kuulunud mõisad natsionaliseeriti ja muudeti muuseumideks. Gatšina palee muuseum avati külastajatele 19. mail 1918. II Maailmasõjas sai loss suuri purustusi ja esimene restaureerimistööde plaan koostati 1961–1963.Algas arhiivimaterjalide otsimine. Restaureerimistöid alustati alles 1976. aastal, esimesed paraadsaalid avati külastajatele 1985. aastal. Loss on päris salapärane, seal on ka maa-alune tunnel/käik ja vaatame, kuhu see viib?

Külastatavate kohtade järjekord võib muutuda olenevalt kohalikest oludest.

Hind a’ 195 €
Hinnas sees: bussisõit, giidiga eestikeelsed  ekskursioonid,  majutus hotellis*** 3 ööd (mug. 2-3 k. toad, kui majutub ka 2-3 in.), reisisaatja teenus, 3 hommikusööki
Hinnale lisandub: viisa 62,00 eurot  (2016.a.)
tervisekindlustus 4 € (kuni 64.a.), 6€ (65-70a.), 8€  (71 ja üle)
 pääsmed (…… rbl, okt. 2016.a. kurss 1€=72 rbl)
ühese toa lisamaks (kui reisile on tulnud üksikuid, kellele ei leita toakaaslast)

Kui grupis on õpilasi/üliõpilasi, peab kaasas olema sooduspääsmete lunastamiseks õpilaspilet. Reisile registreeruda aegsasti, dokumentide üleandmise viimane tähtaeg on 4 nädalat enne reisi. Viisa vormistamiseks on vaja passi ja 1 pilti (mitte läikivad, hele taust ja mitte vanem kui 6 kuud). Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi lõppu ja seal peab olema 2 kõrvutist vaba lehte viisa jaoks.  Hiljem lisandub kiirviisa tasu.

Reisikorraldaja:       Est – Reisid O  Raatuse 20 Tartu, tel. 7441666, estreisid@neti.ee
Lossi 13 Põltsamaa, tel. 55512921 poltsamaa.estreisid@neti.e    Reisitingimused ja reisiprogrammid  www.estreisid.ee