Kaagjärve mõisa roosipäev. Aakre- ja Palupera mõisad 29.07.2023

Tartust väljasõit kell 10.00 Turu tn McDonalds’i parklast. Elvas ja Rõngus nõudepeatus.  Külastatavad kohad pole järjekorras.

Kaagjärve on põneva ajalooga kant, kus kunagi elasid õlg õla kõrval lätlased ja eestlased, kus olid jõukad talud ja Bremeni kaupmeeste soost von Grotedele kuuluv uhke mõis. Von Grotede jaoks oli Karula kihelkond koduks terve sajandi ja Kaagjärvele ehitasid nad uusrenessansliku mõisahäärberi 1860. aastatel. Lisaks Kaagjärve mõisale kuulus von Grotedele 4000 ha suurune Karula mõis ja Kaagjärve Alamõisa rajatud suur tööstuskompleks.
Suursuguse Karula mõisa peahoone põles Vabadussõjas maha, kuid Kaagjärve mõisal nii halvasti ei läinud. Mõisa peahoones alustas 1924. aastal tegutsemist kohalik kool ja kooliharidust jagati mõisas peaaegu sajandi jagu. Kui 2010. aastal kool suleti, jäi mõisahoone mõneks ajaks tühjaks. Ent mitte kauaks, sest mõis sai 2014. aastal uued omanikud ja siit algab Kaagjärve mõisasüdame järjekordne eluetapp.
Täna peetakse siin Roosifestivali. Päev täis toredaid tegevusi. Mitmed töötoad (väikese tasu eest), muusika ja ekskursioonid täidavad meie päeva. Mitmed erinevad toitlustuskohad on avatud ja kõik peaks leidma endale meelepärast kehakinnitust. Meile esineb Pariisis elav eestlanna (muusikakirjutaja, interpreet, laulja, näitleja) Lembe Lokk, kauni ja heliseva häälega Kaire Rapur ja muidugi õhtu lõpetuseks laulev-priimabaleriin Triinu Upkin’i plaadiesitluskontsert.

Hortensia- ja roosiistikute müük. Straupe mahetootjate ühendus Lätist toob juustu, lihatooteid ja muid maitsvaid tooteid.

Aakre mõis. Mõisaga tutvus algab väraval, mille lähedal on Aakre mõisapargi loodusõpperaja plaan. Mõisapargi ehteks on üle 200 aasta vanused lehised. Edasi väike ringkäik (kaasa voldik, et pärast oleks kodus võimalik nähtut meenutada) mõisa peahoone sees ja ümber, et kirjeldada 1934. aasta ümberehitust. Tutvumine ait-jääkeldriga (praegu peo- ja spordisaal), mille eriline uhkus on kividest laotud seinad. Teekond jätkub mõisa talli-tõllakuuri vaatlemisega. See on säilinud suuresti esialgsel kujul. Edasi veidi pikem teekond (paarsada meetrit) viinavabrikuni ja sealt üle Purtsi jõe metsnikumajani (koos aidaga). Teekonnale kulub aega olenevalt huvist 30 minutist kuni kahe tunnini. Koolihariduse juured ulatuvad Aakres sügavale. On teada, et 1731. aastal tegutses siinse mõisa ülalpidamisel kool, kus oli kogenud koolmeister. Kooli kolimine mõisa algas dramaatiliselt: vana koolihoone põles 1920. aastal kogu sisustusega maani maha. Olukorda raskendas see, et Aakre mõisa peahoone polnud kooli vastuvõtuks täielikult valmis: ruumid olid valgusvaesed ja internaadi puudumise tõttu magasid lapsed klassiruumi põrandal. Tosin aastat möödus kitsastes tingimustes, kuni hoone 1932.– 1934. aastal ümber ehitati. Projekti koostas Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus, kes projekteeris õppeasutuse vajadusi arvestades avara ja eeskujuliku hoone. Selle arhitektuuris valitseb tasakaal moodsa ja vana ajaloopärandi vahel. Kelpkatus asendati viilkatusega, ruumi laiendamiseks ehitati välja katusekorrus, keldrikorrusele rajati käsitööklass ja söögisaal. Majja projekteeriti neli õpetajate korterit. Mõisahoone algne ühekorruseline kehand pärineb arvatavalt 19. sajandi keskpaigast von Rehbinderite suguvõsa ajast. Nõukogude ajal oli kool mõnda aega suletud, tollal mahutati mõisakatuse alla kortereid, raamatukogu, sidejaoskond, kauplus ja söökla.

Palupera mõisa (ja üldse kohanime) esmamainimine on teada 1582. aastast. Mõis eksisteeris aga kindlasti juba varem.  Ajalooürikutes on Palupera mainitud Paliperi või Palloperi nime all. 16.‒17. sajandil kuulus mõis von Dückeritele, Broniowskitele ja von Fersenitele. Peale Põhjasõda on mõis olnud nii von Rennenkampffide, von Samsonite ja von Rosenite valduses. Mõisaansambli suurejoonelisemad ehitustööd võttis ette aadliperekond von Bruiningk, kes omandas mõisa oksjonil 1818. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Rentelnidele. 19. sajandi teisel poolel mitmes etapis valminud esinduslik puidust peahoone, mida täna näete, paikneb hoonega samal ajal rajatud mõisapargis. Koos kahekorruseliste hoonetiibadega rajatud armastatud romatiline vaatetorn ja vasakul tiival asunud talveaed lammutati kahjuks 1930. aastatel. Peale peahoone on ajaloolises mõisakompleksis säilinud veel ait, viinavabrik, kahekorruseline maakividest kuivati ja kaheksatahuline linnumaja.
1933. a kolis mõisa peahoonesse Palupera kool, mis tegutseb siin tänaseni. Avatud on mõisakohvik

Reisi hind 49 eurot (bussisõit ja teepealse reisisaatja teenus)

Lisatasu eest:  mõisate külastused/ekskursioonid kohaliku giidiga ja festivali pilet (pensionärid 25€ ja tava 30€)

Reisikorraldaja: OÜ Est – REISID  tel 55512921   estreisid.ee  www.estreisid.ee reisikalender jm info